Pereisa till

Täna hommikul nägin pereisa tilli. Mõnel teisel (Tikril ehk või nii) oleks selle üle ehk isegi hea meel olnud, minus aga hakkas koopis imelikke mõtteid üles keerutama. Lugu siis järgmine: (miks ma ei saa enam normaalseid lõike teha, kui ma seda mõlemalt-poolt-sirge-tekstitöötlust kasutan?)
Eihh, teate, alustagem eilsest õhtust. Tulen mina tipa-tapa stuudiost tagasi (stuudiost kirjutan veel allpool), jalad risti all, sest peale hullu uhamist trennis ei teinud treener mitte ühtegi venitusharjutust ja kuivõrd see tants sisaldas pidevalt kükki viskumist, siis kujutage ise ette, mis tunne on ilma venitamata trenn ära lõpetada. Ma venitasin küll ise, aga nähtavasti mitte piisavalt. Igatahes. Olen siis oma toas, plaanin alla hambaid pesema minna, kui järsku sajab isa mu tuppa sisse. Küsis miskit mõttetut ja igatahes lõppes asi kõhutantsust rääkimisega, et pereisa oskab tarbukat taguda ja aitas mul limewire alla laadida. Või õigemini oli minust viisakas lasta tal seda teha, sest ta oli sellega suht pushy. Mitte, et ma ei oleks seda juba pikka aega tegelikult tahtnud. =D Nii et selle koha pealt oli kasum mul ikke sees. Aga kui tüüp istub voodi peale, sulle hästi lähedale ja mingi hetk puutub tema jalg sinu jala vastu, siis... Iuki. Lõpuks lasi varvast, Aga öelge mulle palun, kas meestel ongi komme oma tilli kogu aeg näppida või? Sest eelmises peres põnn käis kogu aeg ringi käed püksis (ja otse loomulikult keegi ei keelanud teda) ja isa eile seisis keset mu tuba ja käsi käis mitu korda püksist läbi, nii eest kui tagant. Üsna rõve, kujutage ette.
Täna hommikul oli pereemal meeleheide selle üle, et ma tegin valest saiast (mis oli nädal aega vana ja mingi tükk kuskil õige pisut hallitas) võileivad lastele. Kust mina pean teadma, et nad hoiavad sügavkülmas oma saiavarusid? Ja miks ta siis ise seda kapist välja ei võtnud eile? Igatahes viskas ta need laste söögikarbist välja ja teatas traagiliselt isale, et nüüd peab ta minema lastele võileiba ostma. Ja mulle teatas selle kõigest-väsinud-häälega, et toiduasjad tuleb juba eelmisel õhtul üle vaadata, mitte viimasle minutile jätta.
Isa põristas täna hommikul oma motikaga kooli, et pisem plika ujulasse viia kooli eest. Igatahes. Jõuame kooli, isa toob mind motikaga tagasi. Väljas sadas vihma, tugevalt. Loll irve oli mu näole kleebitud sellegipoolest, sest motikaga sõita on äge. Kuni selle hetkeni, kuni sa tunned, et tuul ja vihm käivad sul luust ja lihast läbi, sest sul ei ole kilekat mantli peal. Pereisa lahkelt lubas käed omale tasku pista. Noh, oli veidi soojem küll, aga kahtlaselt ettepoole tiris mu käed.
Jõuame koju, mina hakkan koristama. Olen järjega pesu triikimise juures, kui isa kakerdab alla esimesele korrusele suurde tuppa ja hakkab värkselt triigitud asjade hunnikust mida otsima. Keerab siis minu poole ja küsib, et kas need on nüüd kuivad (vms, ma krt ei mäleta täpselt, mis ta küsis). Ma moment vaatan selja taha pereisa poole, et vaadata, millest ta räägib. Järgmisel momendil pööran pea kohe tagasi, jõle usinasti tehes nägu, et ma ei märganud üldse seda pisikest vennikest särgi alt piilumas. Hkhmm. Ei tekitanud kusjuures ebamugavust või nii, aga tõi pähe mõtte, mis siis, kui pereisa peaks öösel minu juures ööbida tahtma, if u nou wat ai miin... Et esimesel ööl madratsi ääre alla peidetud käärid ehk võivadki kasutusse minna.
Ärge saage valesti aru, ta on kena inimene. Aga minu, kui võõra naise ees, ei tohiks ta nii avalik olla. Ja tõenäoliselt näen ma kõike ebasündsas valguses sellepärast, et ma otsin asju, mis tunduksid ebasündsad... Aga järele mõeldes võibolla ka mitte...

Eilsest pereema meeleheitest niipaljukest veel, et kära tekitas koridori välisukse juurde viidud prügikott, sest kott võib lekkida jne. Ja peale paanikat tagasisaamata ühe naela pärast taksos, andis ta mulle lihtsalt raha ja ütles, et piima on vaja. Mitte 'palun, kas sa saaksid poest piima tuua' või 'on sul aega ehk piima tuua' või 'ole hea, mul endal ei ole aega'.

Täna, kusjuures, ütles pereema juba pisut rõõmsamal häälel, et see you later missis, kui nad vanema plikaga ära läksid.
Täna toon lapsed koolist ära. Oaehhh, ebatore. See pisem plika ei salli kedagi vist peale emme. Poisiga saab veel hakkama, aga see pisike plika ainult toriseb või on vait ja ei räägi sinuga. Jess noh.

(Siinkohal teen pausi, sest Kay, kelle telefon pänna pandi, saatis mulle smsi oma uue numbriga ja oleks tore talle helistada vahelduseks. =))

Nii. Et siis. Ahjaa, trennist. Pean kohe oma märkmiku otsima. Niiiiiii.

Tund koosneb:
1) warm up
a) big body movements
b) joint mobilization
c) stretching

2) middle section
a) technique
b) coreography

3) cool down

Igal osal peab olema täiesti tajutavalt erinev muusika. Tund rohkem konkreetseks. A la täna õpime värinaid, järgmine kord rinnatõsteid, ülejärgmine kord puusaringe, jne. Et oleks konkreetsemalt progressi näha. Hea oleks õpilase panna ringi tantsima, et nüüd näitas sina harjutuse ette vms.

Oleks ma neid asju enne paremini teadnud, oleks ilmselt nii mõnigi õpilane alles jäänud. Aga vigadest õpitakse, mis ma muud öelda oskan. Ja juhatajast oli tegelikult kohutavalt kena võtta aeg, et minuga mu tund üle vaadata. Nii et ma olen tegelikult tänulik.

Tikrile ja teistele riigivahetajatele kirjutan lähitulevikus kolija-meelespea.