Maiviitsimaiviitsimaiviitsi

pakkida. Lihtsalt ei viitsi ja kõik. Tuba on nagu õudusunenägu. Või noh, on nüüd teiste tubadega ühesugune. =P Teised pakivad ka, oma suusareisi jaoks. Homme sõidavad nad minema. Mina sõidan ka homme minema. Ma ei tea, millega ma siis ära sõidan, sest kuna maha sadanud lume tõttu keegi enam autoga ei julge sõita. See tähendab bussiga sõitmist. Te ju kõik mäletate, et kõik bussipeatused asuvad must üsna kaugel? Ja hirmraske kohvriga ei ole tore mööda pahkluuni lund 20 mintsa bussipeatusesse kärutada.

Täna siis jah, sadas öösel lumi maha. Hommikul oli suisa 5-6 cm, mis praeguseks on kasvanud ma kujutan ette 10-15 cm-ks. =) Käisin karja põnnidega hommikul kohe pargis (sest kool ju jäi ära tänu suuuuuurele meeeeeletule lumesajule) ja usute või ei, aga null kraadi külma ja ma täiesti jäätusin seal. Sõrmeotsad said vist kõige rohem külma, sest nad siiani valusad ja trükkida ka valus. Siin on veel niiskem ja märjem kui Eestis, muideks.

Kuidagi imelik on olla. Kõik see pakkimine ja värki. Et peaks nagu hüvasti jätma kõigega, aga... Aga pole nagu millegagi hüvasti jätta. Pean aint vaatama, et ma midagi maha ei unusta. Ohh jahh. Praegu on põnn õnneks vastasmajas külas, saan veidi netis olla. Oi oi, tuli just meelde, et vanema poisi tuba on mul korda tegemata. Nojah, aga juba ta tulebki kolmandalt alla oma tuppa. Vale. Ei tulnud oma tuppa - tuli 'korraldusi' jagama. Et ma lõunat teeks. Noh, kuna põnn nagunii kodus on ja ma nö tööl, siis täna on tal selleks isegi õigus.

Kokkama siis.