Hullumajapuhvet

T2hendab. Ma kohe ei tea, kust otsast alustada. 

P6him6tteliselt on lood nii, et t6epoolest ei ole hool ega hoobil vahet. Kooli suhtes siis eelk6ige, p2eva6ppes yli6pilane, nagu ma olen. T88mahust aimu saamiseks on siinkohal asjakohane n2ide, et eilseks loenguks valmistasin ma ette 9 tundi. Pluss siis veel kaks loengut, milleks tuleb ka ette valmistada ning mis tavaliselt v6tavad nii umbes 2-3-4 tundi. Siis k2iks nagu t88l ja v6ibolla vahel harva teeks nagu syya ka. Eile 6htul k2isin isegi mingi ime l2bi kinos. ('The Help' on muideks fantastfilm, soovitan v2gagi soojalt). 

Ma kuulsin esimese kursuse jooksul pidevalt teise ja kolmanda kursuse tudengite k2est, et esimene aasta on k2kitegu. Uskusin ma neid jee. Minu arust oli esimene aasta juba raske, arvasin, et ega sellest hullemaks ikka minna ei anna. Oi, kuidas ma eksisin. Mul oli mitu head n2dalat sihuke tunne, et viska lusikas nurka. Aus6na. Eelmisel n2dalavahetusel oli murdepunkt. K6igepealt murdusin ja siis panin punkti. :D Murdumisele siis. See n2dal oli juba parem olla. 

Muust elust ei ole midagi r22kida. Sest muud elu lihtsalt ei ole. :D Jah, kinos k2isin eile. Ja siis enne seda mingi miljon ajayhikut tagasi k2isin Evelyga seedri juures. Ja oma armsa brasiillannaga k2isin p2rast loengut l6unat s88mas. Mingi 3-4 n2dalat tagasi. Masendav. :D

Tellisin omale kundalini jooga dvd. Kui ma veel eelmises kohas elasin, t6mbasin ma selle omale netist, aga kuna ma kasutan laenatud l2pakat, siis siia ei hakka mingeid progesid t6mbama. Mulle hirmsasti meeldis see stiil ja nyyd olen ka paar korda j6udnud juba teha. Noh, et juhe p2ris lootusetult kokku ei jookseks. Aitab kyll! 

Nagu vana hea Eesti vanas6na ytleb: r22kimine h6be, vaikine kuld. V6i et siis kui midagi 8elda pole, hoia parem mokad maas. Mul ei ole rohkem midagi 8elda. :P Aga eesti keelt peab vahel ikka harjutama ka, muidu unustan t2itsa 2ra.

Kuidas mu romantiline õhtusôök vett vedama läks

Tegime majakaaslasega aiamaalt saadud tomatitest (ülivõrratult maitsvat oivalist) tomatisuppi. Arusaadavalt siis mitte keset oktoobrit, eks, ikka varem. Istun siis laua taha, küünal põleb ja puha ning minu õhtusöögikaaslaseks 8 aastane poiss. Ülejäänud näljased istusid supikaussidega teleka ees. Vestluse veeretamise mõttes kommenteerin, et näed, poiss, meil on romantiline õhtusöök. Poiss vastab, et ei ole, ta ei ole piisavalt pikk!
Nii palju siis romantikast, eks :P

Ja tere!

Ega tegelikult olen ma täitsa elus. Meditsiiniliste näitajate järgi vähemalt. Enesetunde järgi otsustades pole päris kindel. Kool on alanud ja tööl käin edasi. Selle aastaga võrreldes oli esimene ülikooliaasta ikka käkitegu. Näitena võib tuua selle, et kõik õppejõud kontrollivad kodutöid (!) ning nende kodutööde maht on meeletu. Seega, kui eelmisel aastal õnnestus aegajalt ka mõni vaba päev leida, siis praegust töömahtu arvestades ei ole vabu päevi enne detsembrit oodata. Ainuke lohutus on see, et õpin seda, mis mulle meeldib ning teen tööd, mis samuti rahuldust pakub. Ehkki jah, kui mõni klient sulle vastu vahtimist tõmbab ainuüksi selle eest, et sa tal ennast pesta aitad, siis nii paariks minutiks tekib küll kàegalöömise tunne. Paari minuti möödudes on muidugi nalja nabani jälle. :)

Eestis oli tookord augustis väga vahva. Ja selle aasta sünnipäev oli üks parimaid sünnipäevi üldse.
Pärast sünnipäeva hakkas kool, nii et sealt maalt edasi pole sotsiaalses vallas midagi eriti toimunud. Paar kinoskäiku, veidike poodlemist ning rohkelt söömist. :)
Praegu unelen niisama voodis, kass kaisus (jaa, nurrub teine teki all) ning varsti tuleb pesu pesta ja õppima hakata, ohoo-jajahh!