.
Nii. Mis siis vahepeal toimunud on... Mmm, eile oli intekas kesklinnas Leicester Square'i ja Govent Gardeni vahel, ei oska kommenteerida, eks näis. Väga sellesse ei usu. Käisin Govent Gardenis ühes tantsutarvete poes ja sealne hinnaklass lihtsalt kinnitas minu arvamust, et niipea ma omale professionaalseid tantsuriideid osta ei jaksa - püksid, ühed odavamad, olid 25 naela, äge komplektisärk lahtise selja ja kapuutsiga 30 naela, pluss mingi sportrinnahoidja vms asi sinna alla omakorda 25 naela... Ehh jah... No vaatab.
.
Muud ei ole midagi teinud. Eile oli koduigatsusehoog, tänu millele ma täna kuidagi liimist lahti olen. Ma tean, et Murakal ei ole koduigatsust, ma tean, et Tikril ilmselt ei tule koduigatsust, Evely ja Pip on selle koha pealt tundetud, Avel ja Liinal kuulduste järgi ikka esines aegajalt. Aga inimesed on erinevad ja midagi ei ole teha. Tahaks näha inimesi, kellel on mind nähes hea meel, kes tulevad kallistavad ja küsivad, et kuidas eileõhtune teejoomine läks. Puhtalt sellepärast, et nad teavad nii pisikesi asju sinu elus nagu seda on õhtune teejoomine. Lihtsalt, see turvatunne, et sa tead, kuidas asjad käivad ja toimivad. Ärge saage valesti aru eks, ma olen väga õnnelik selle üle, et ma siin Kayga olen ja et mul on võimlus trenni anda ja ise trenne võtta palju ajakava lubab. Aga vahel on sellised hetked. Vahel on sellised hetked, kus tahaks istuda oma kodus köögis akna all, juua oma lepatriinudega tassist kohvi ja süüa Lehe kohviku pasteedi ja taluvõiga saia. Ja rääkida emaga juttu ja kuulata tema töökoha intriige. Kuigi siin on meeletult tore ja mulle rämedalt meeldib ja ma ei usu, et enam õigemat otsust siia tulemise osas teha oleks saanud, ei ole mul siin lähedasi sõpru ja nii. Jah, küll need ka tulevad, ma tean. Aga kui tuleb üks nendest momentidest, siis ei aita see tuleviku piidlemine eriti.
.
Aga aitab halast. Edith, see Kay sõbranna, oli meie piparmünditeest väga heal arvamusel. =D Mu ema ju saatis mulle meie aiast korjatud kodust piparmünti ja tegin siis Edithile seda teed proovi pärast. Ta jõi ära ja ütles, et see on väga hea ja kui su ema järgmine kord teed saadab, ütle et pangu rohkem, et saadaks talle ka. Irw. =)
.
Laupäevaõhtuks ka juba plaanid teikavd vaikselt. Veel nagu saladuskatet ei kergitaks, ei taha ära sõnada. Aga Murakas tuleb siia ja Saffik tuleb Londonisse ja Edith tuleb välja, nii et meil peaks nalja nabani saama. Ja ma tõesti loodan, et ma saan siit homme minema. Ja vaene Murakas on see, kes peab mind kohvrite-kottidega jälle aitama, sest Kay on tööl. =P Ma ettenägelikult viisin pesemisasjad, saunalina ja fööni koos suure karbiga juba eile sinna, hiihh.
.
Egas midagi. Katsuks siis silmad pähe joonistada, riidesse toppida ja Camdenisse kingsepa juurde papudele järele minna. Minu uued nunnud papud, mis sai oktoobris Barcelonast ostetud, aga kontsapleki kadumise ja ilmade külmenemise tõttu ei saanud neid eelmine hooaeg kanda. Ja sellesama kingsepa juures, kelle juurde sammud kohevarsti viima hakkavad, said ka minu kunagi Walkingust ostetud kunstnahast saapad neljandad kontsaplekid. Ma kas olen hakanud rohkem kontsaga käima (Jaa!) või on se kontsapleki materjal lihtsalt nii niru, et tuleb neid kogu aeg vahetada.
.
Ja siiamaani muidugi ei ole seal rahvuslikust terviseabist helistatud. Milleks, eksole? Egas meil mõni siin ju ometi abi ei vaja.
.
Vanaisast mõjutusi saades: Au revoir!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar