Hea küll

Hea küll. Kui sa niimoodi tahad. Kui teistmoodi ei saa. Mina ei taha niimoodi. Aga tundub, et ühest korrast ei piisa.
Su blogis on lugematul kombel väga halvamaigulisi kommentaare. Halvamaigulisi kommentaare inimese kohta, kes on sind aidanud nii, kuidas mitte ükski inimene Londonis sind ei aitaks ja millele vastad sellega, et ei anna talle võimalust ennast isegi kaitsta. Selle asja nimi on puhtakujuline tänamatus ja alatus.
Ja sinu käitumine võib mulle väga reaalselt maksma minna minu kojuminemise. Sa kirjutad vaid, et Kay on nii pissed off, et välja kolid. Aga minul on ju pohhui, eksole. Minul on pohhui, et minu plaanitud lennukipiletiraha pluss reisiraha läheb üüri alla. Et 700st läheb 500 üüri alla. Mul on pohhui, et sa minu teist poolt minu kuuldes lolliks nimetad.

Ma tean, et blogi kirjutamine on lapsik. Aga ma olen sulle öelnud, et see ei meeldi mulle. Mis ma veel tegema pean? Sa vist ei mõista, kui palju võib maksma minna sinu kiire väljakolimine ja ei tule selle peale, et enne, kui öelda, tasub mõelda ja siis õiges keeles öelda.

Üllatustega päev

Heheheee. Kay ja Edith lohistasid mind täna IKEA keskusesse. Ma teadsin ju küll, et Eestis on ka IKEA olemas, aga eriti rohkem ma sellele tähelepanu ei pööranud, sest ikkagi mööblipood ja nii. Ja suur oli minu üllatus, kui IKEA kaubamaja alumisel korrusel oli pisike Rootsi toiduasjade osakond. =D Ostsin moosi ja Kopparbergi siiderit ja kolm pakki Daimi soksi ja Felixi hapukurki. Hapukurgist on alles vaid paar viilu, aga mis sellest - n o r m a a l s e maitsega hapukurk! =D Jube mõnus. Lisaks toidule ostsin helesinise pleedi, kuna mulle meeldib oma läpiga põrandal aeleda ja siis hakkab enamasti jahe ning siis on niiiii mõnus ennast selle sisse rulli keerata. =) Kulbi ostsin ka ja lõikelaua. =) Jeii!
Kay läks teatrisse ja Edith tegi mulle süüa. Banaane ubadega. Kay pole nii ammu süüa teinud, et ma tegin talle täna kohe veidi etteheited, irw. Aga Edith kokkas ja väga nämmi oli. =)

Olin tubli ja tegin meie kursuse aastaraamatu jaoks (jah, inimesed, ka mina olen kunagi ülikoolis käinud, kuigi vaid aastakese. Eesti filoloogiat õppisin) mälestused-heietused ära. Homme tööle. =S Juuuuuudas, kuidas ei taha minna... Aga muideks eile peale salsat ... Ehh, alustagem algusest. Lähen mina rõõmsalt salsasse ja kesse istub sääl ooteruumis pingi peal! Paradigmaz ehk jamaican dance halli õpetaja. Tegime kalli-musi ja asusime hoolega juttu puhuma. Ja mis tuleb välja - dance hall'i tunnid käivad jälle! Ja mis te arvate, mida teeb minu süda, kui kuuleb, et tunnid on sel ajal, kui mina tööl olen? Tõmbub valukrampides kokku. Jätsin täna tööle voicemaili, et mina tahan jörgmist nädalavahetust vabaks. Liina tuleb ka ja trenni saab siis minna ja... Või tähendab, et mitte Liinaga trenni, vaid et trenni ja Liina tuleb. =D
Aga salsa oli jälle tore. Hakkan päriselt asjast aru saama, et kuidas käib salsa ja kuidas rueda. Liigutuste ja sammude nimed hakkavad meelde jääma. Jess!
See siin on tavaline salsa
Ja see siin on salsa rueda
Harige ennast! =P

Herilane

Üldises plaanis olen ma tige. Jälle. =D Seekord siis tegu rahadega. Või siis 'nagu ikka' rahadega. Asi nimelt üüris, plagas ja Inglismaa värdjalikes süsteemides. Üüri pidin maksma ära tegelikult 22-l, aga kuna mu palk alles järgmisel nädalal pidi tulema, kirjutasime kuupäevalise tsheki omanikule ja ütlesime, et raha tuleb kuu lõpus. Nüüd ongi nii, et sain küll reedel oma palgatsheki kätte, aga raha sealt pealt ei saa kätte enne vähemalt nädalat. Ja kui ma lähen jälle mõne cash converteri juurde, maksan aga jälle 45 naela selle eest, et tsheki eest kohe raha kätte saan. Ja mul ei ole valikut. Ja ma olen jumalast närvis, sest mul on tunne, et ma orjan lihtsalt niisama õhku. Tramaivõi.

Muidu ei olegi peale töötegemise midagi teinud. Aaa, mul on kahtlane tunne, et eelmise nädala salsatunnist ma ei kirjutanud? (Ajeee, nädala kõrgpunkt... *pööritab silmi*). Noh, igatahes olid sellega lood nii, et level 2 alustas uut kursust ning üllataval kombel on see kursus hästi väike - neli õpilast pluss mina (mind ei arvestata õpilaseks). Mis tähendas aga seda, et juhatajal oli aega ja võimalist ka minuga tegeleda. Kiitis ja puha ja ütles, et mul on tantsides selline flirtiv aura ja et ma selle kindlasti alles hoiaks. =P Ja tunni lõppedes ütles, et ma ikka tihedamini tunnis käiks. Aga jah, päris mõnus on tantsida väikses rühmas, palju paremini saab asjadest aru. =) Ja megalt megalt hea oli olla pärast seda. Mul oli salsasse minnes nii megarämedalt kurb ja halb tuju, aga paari esimese minutiga oli absoluutselt kõik peast pühitud ning alles 15 mintsa pärast tunni lõppu tuli meelde, et oi, mul oli enne ju paha tuju. Muig. Aga salsa on täna jälle, nii et halleluuja!
Esmaspäevane kõhutants möödus ka jälle päris mõnusalt - 12 neiut (15 on maksimum). Olin kaval ja küsisin nende arvamust - kas nad tahavad koreot mõne poploo või Egiptuse loo järgi. Nagu arvata oli, taheti ikka poplugu. Aga ega mul kahju ei ole. =P Peaasi, et inimesed tundi tuleks ja naudiks ja uuesti järgmisele kursusele regaks. =P Niimoodi siis.

Tööl ei ole ka midagi uut, välja arvatud ehk see, et tööle naasis mingi leedukast ülevaataja, kes on närvihaige veidi ja kes mu peale ilme põhjuseta röökima pistis ja muidu igal võimalusel nähvab. Sitapea. Kui ta mu peale juhtub pragama sel hetkel, kui ka mul juhtub halb tuju olema, siis mingu persse kõige täiega, aga mina lähen osakonnajuhatajale kaebama. =D

Peakski nüüd siis välja minema hakkama. Jobcenterisse, cash converteri juurde, panka, et Kay arvele ülekanne teha ja nii. Ei taha üldse, aga kell on juba nii palju. Ma ei taha oma palgast nii suurt summat ära maksta, niu niu... Aga nüüd on mul oma arve ja oma pangakaart ja PIN ja kõik ja järgmine kord tuleb palk juba minu enda arvele.

Tantsimisest veel nii palju, et leidsin suvel aset leidva mingi paaripäevase laagrikese, kus on workshop kõhutantsu ja hiphopi fusion vms. Et tundub nagu minu teema olevat. =D Ja selline tunne on veel ka, et me teeme siin veel oma kohaliku Jaanipäeva. Tulge ka! ;) Meil ju aed ja grillimise... eeee... noh, grill vist öeldakse lihtsalt sellest rauast kolaka kohta? Või siis hopis Muraka juurde maale kuskile tiigi äärde. Äge! Ma ei olegi enam nii õnnetu, et koju jaaniks ei saa.

Sõjamaalingut siis tegema ning linna peale. =)

PS. Minu endine kunstiõpetaja koos oma ema ja pojaga tulevad 22-l juunil üheks ööks Londonisse ja siis me saame kokku! Nii tore! =) Mulle endale tundub kummaline, et ma mõne õpetajaga nagu emaile vahetan ja nii, aga täna oma emaga rääkides väitis tema, et see küll imelik ei ole. No kui palju inimesi te oma tutvusringkonnas teate, kes mõne keska-aegse õpetajaga kirju vahetavad? =P

Ja meie vihmasaju tervituseks Camdeni kummikuvalik =)

Lennelda priilt

Ühel päeval, kui mul ei olnud netti, mõtlesin ma niimoodi:

Lennelda priilt...
Lennelda priilt kuskile jõekääru, kus on päike, limonaadipudelikork, punased huuled ja lumised unistused.

Koju. Tahan kohe koju.

Ma ei suuda üldse Eesti muusikat kuulata. Meeletult kurb hakkab. Aga juulis, juulis ma tulen kindlasti. Ja lähen jõekääru ja mere äärde ja ujun limonaadipudelikorgi kõrval ja naeratan punaste huultega valget pärliketisarnast naeratust ja olen päevitunud ja söön head eesti jäätist.

Tuled vaikselt läbi udu

Läbi udu maja poole

Akna alla seisma jääd ja

Mulle naeratad

Annan ennast päriselt

Päriselt su häässe hoolde

Paned oma puhta käe mu pääle

Ei minu vaev mind nõnda enam piina

Jahtuvad tähed ja kuu

Annad mulle valgest kruusist juua

Põleb palavik uus mu suus

Ja siis ma lähen koju ja ema teeb pai...

Mulle meeldib...

... igasuguseid blogisid lugeda. =) Aga see selleks.

.

Ma olen täiesti läbi. Nagu lätiraha või midagi. Ma teadsin, et see hotell võtab võhmale, aga no see... Ma jäin täna esimest korda bussis magama. Ma ei ole kunagi bussis maganud (seda ilmselt küll puhtpraktilistel kaalutlustel, kuna ma olen pikk, istmevahed väiksed ja pead ei ole kuskile toetada, kuivõrd sa ei saa eesoleva istme tõttu ennast madalale sättida) ja täna toetasin pea vastu akent ja magasin. Missest, et buss sõitis läbi aukude ja värki. Ei huvitanud. Suurt rolli mängib tänase väsimuse puhul ka minu tervislik seisund. Seisund, mille tõttu on kogu päeva söök olnud viis tükki saia (nüüd julgesin kaks banaani ka ära nosida), tops teed ning mille olemusega kaasneb kõhuvalu ning pidev eriolukorraline vajadus wc järele. Mul on tunne, nagu mul oleks palavik või midagi, täielik nõrkus on peal ja mitte mingeid asju, millega ennast turgutada, ka siin ei ole. Aga no vahet ei ole, olen kindel, et hommikuks on korras. Aga siis paar sõna nädalavahetusest ja sellest, kuidas mul see tänane olukord tekkis.

.

Nädalavahetus, jah, hõljub kuskil uduhämuses mälusopis, eriti ei mäleta. Mida ei mäleta, seda pole olnud, öeldakse. Ma ei taha öelda, et mul ei olnud nädalavahetust. Nädalavahetus iseenesest kindlasti oli, aga mina ei mäleta... Noh, saate aru küll. Pühapäeval sai siis peale tööd Tikker, Kadi ja suure pissihädaga Poiss Victoriast üles korjatud, Sainsburys ennast piknikuks vajalikuga varustatud ning teekond Krooniga Muti Maja ette võis alata. Tsillisime. Pargis korjas miski tädi prahti kilekotti, panime oma krõpsupakid ja õllepurgid ka sinna. Osad vähemalt. Nii kaua, kui tädi seal oli. Siis tahtis meiega lisanduda Veel Üks Poiss ja nii me siis jalutasime veidi ning lebotasime päikse käes ja veetsime õhtat. Kadi katkise grammofonina kõlav soov Big Beni näha viis meid sinna poole teele. Teekond läbi pargi Kadi ja Poisiga oli väga äge, kohates teel modelloravaid ning pidevalt ilkudes selle.... eee.... noh see asi, mis sulle teed näitab? Kadil oli, elektrooniline... Üldse ei tule sõna meelde. Peale Big Beni patseerisime uhkusega üle silla (mille remontimisaeg muideks oli viis aastat) London Eye juurde, mida Poisid pideva järjekindlusega Pirogoviks kutsusid. Noh, kaks peaaegu punkarit oli seal küll. Aga teel sinna mõtlesin, et Pratchetti Ankh Morporki jõgi on kindlasti väga Thamesi sarnane. Ma arvan, et kui sa Thamesi sisse kukud, siis sa sealt enam välja ei saa, sest sa jääd sodisse/solki kinni. Jõekaldal asuva muuseumi ees olid suured reklaamid Salvador Dali näituse kohta - ma läksin täiega äksi täis - Dali on nii äge! Sisse minemiseks oli muidugi liiga hilja ning ega ei oleks rahagi olnud. (Eee, minu rõõm banaanide nosimisest oli enneaegne. Peab Kayle helistama, et ta mulle kummeliteed kuskilt tooks). Niiöelda Pirogovile ei tahtnud allakirjutanud neiu pikemaks jääda, kuna

punkt 1) kõht oli tühi

punkt 2) külm oli

punkt 3) kojusaamine sealt lestab umbes tund vähemalt

punkt 4) kell oli juba hilja ning ma pidin tööle minema hommikul vara jälle.

Novott siis. Kadi käevangus, sõitsime läbi linna ja ühe wc koju. Stoke Newingtonis sõime veel ühe kiire ja maistva kebabi eriti rohke küüslaugukastme ning supersõbralike türklaste teenindust nautides.

.

Esmaspäev, ehk siis eile, saigi minu seedeosakonnale saatuslikuks. Mul oli minu Induction Day - ehk siis treeningumoodi asi tööl. Ma jõin ära neli tassi kohvi. Vaadake, mulle väga meeldib kohvi, aga ma ei saa seda palju juua, kuna mu näonahk läheb näiteks nässu jne. Ma mõistan täiesti, et ühele keskmisele kontorirotile on neli tassi kohvi päeva esimese poole jooksul mingisugusegi elutegevuse tagamiseks absoluutne miinimumdoos, aga m i n u jaoks oli see liiga palju. Starbucksi kohvi oli ja niiiiiii nämmi. =D Ning õhtul oli siis trenn. Eelmisel nädalal jäi küll jutt juhataja poolt, et võibolla jätab selle kursuse ära, kui piisavalt aplju inimesi ei rega, aga näed regas. =) K õ i k olid algajad ja kõige suurem grupp, mis siiani olnud on (see on väike stuudio ning 15 õpilast on maksmaalne) ma kahjuks küll üle ei lugenud. Ja kõige parem tund siiamaani. Ise olin organiseeritum, süsteemsem, palju lihtsam on teha, kui kõik on algajad, et ei ole mingi segagrupp. Et esimest korda siis plaksutati korralikult mulle pärast trenni. Ma ei tea, kas see muudes stiilides ka nii käib, aga vähemalt kõhutantsutrennides alati plaksutatakse tunni lõppedes. Nii et minust võib veel asja saada. =) Megalt andis energiat see tund eile. Pärast läksime hiphopi õpetajaga (üks kutt) Finsbury Parki koos ja teel peatusesse põikasime sisse mingisse Chicken Expressi, kus siis väiksed wrapid ning kanakoivad võtsime (jooh, kui nüüd järele mõelda, siis on see oluliselt tõenäolisem põhjus minu tänasele tervisehädale). Väga lahe tüüp on.

.

Ning koitiski tänane päev. Tänane õudne õudne päev. Ma vihkan seda hotelli. Näiteks küsis täna üks ülevaataja mu käest, et kas ma saaksin homme tööle tulla. Ma vastasin, et kahjuks ei saa, mul on plaanid tehtud. Tema ütles all kontoris, et jah, Iiris tuleb tööle. *pööritab silmi*

.

Vabandust, et terve sissekanne on peenelt 'tervislikke vahejuhtumeid' täis pikitud - see on lihsalt frustreeriv. ;) Aga minu õnneks saab varsti magama, sest kell läheneb 21-le.

Ning jah, ma tunnen veidi, et elu ehk pöördubki minusse tagasi.

Mhh

Reede õhtu on täpselt see õhtu, millal tuleb üksinda kodus istuda ja mitte heas tujus olla. Ehkki Vassilissa blogi (vabandust, ei viitsi linkida) pakkus täiesti kõrgekvaliteedilist meelelahutust täna. =D Aitähh!

.

Üldises plaanis on mul selline kõhutunne, et minu elus hakkab varsti suuremat sorti muutus tulema. Mille algus ei saa kohe kindlasti kena olema, aga ehk on see üks nendest variantidest, et lõpp hea kõik hea... Nagu Tikrilgi paar päeva tagasi, on süümekad, segadus ja ahastus, miks elu nii keeruline peab olema.

.

Eile käisime töölt Rose'iga (Tansaania tshikk) Hyde Parkis piknikutamas. Jube pull pliks neh. Kui ta alguses hakkas rääkima, et ta peika teda petab, siis ma naersin kogu aeg ja ei suutnud teise inimese probleemi üldse tõsiselt võtta - teate selline mustade värk, et igasugu bitch'id on sidesõnad jne. Jõime aga ilgelt kolevastikut inglise siiderit, sõime ilgelt kolevastikut tuunikala-makaronisalatit (kuidas üleüldse on võimalik tuunikala- ja makaronisalat ära rikkuda?) ja täiesti normaalset jogurtit ning mina vitsutasin terve paki küpsiseid ka veel keresse. Ta lihtsalt ei tahtnud. Pärast läksime Oxford Streetile vetsu otsima. Lõpetasime McDonaldsis, kus wc asus mingi üleni punase söögi lounge'i nurgas. Sihuke tunne oli, nagu oleks ketshupipakki astunud. Ja talle näitasin ka oma ilusat kleiti. =) Tema arvates ka ablas värk.

.

Kuna kuulen võtmeid lukuaugus, siis sayonara suckuers selleks korrkas. =)

Hoirassaa ja pudel rummi!

Tere kena õhtukest kõik see rahvas!

.

Ei, ma ei ole joonud. =D Ma lihtsalt niisama.

.

Eile käisime siis Tikriga Camdenis kondamas. Ilgelt äge oli. Camden lihtsalt ON äge, isegi siis kui mu finantsolukorda sai olukorraks nimetada eelmise shopingturnee alguses. Aga lohutuseks ostis Tikker mulle lihtsalt niisama heast südamest suured heleroosad kõrvarõngad. Hästi nummikad, jeee! =) Endale ostis lepatriinumustriga ehk siis punased mustade täppidega. Ka väga nummid. Üldiselt sai siis ühtepidi ja teistpidi jalutatud ning hiline kodust väljatulemise aeg maksis kätte sellega, et ühel hetkel panid Camdeni turugurud oma seitsekümmend kleiti-kaabut-seelikut aluse peale, mätsisid suure sarongi sisse ja kärutasid nad homset päeva ootama. Meie jalakesed aga ei võtnud sellegipoolest suunda kodu poole. Hoopis Oxford Streeti tuled tundusid ahvatlevatena. Seal poed kaua lahti ka ning C2-ga sai üsna kiirelt kesklinna. Nillisime igal pool, tulemuseks ilusad kingad Nextis, mida ma ei proovinud, aga kummitama jäid ikkagi ning täiesti värdjalikult ilus roosa-musta kirju suvekleit Dorothy Perkinsis. Fucking hell! Tikri tulemus oli üks lahe pesukomplekt, mida me siis lähme mingi hetk ära ostma. Ning karta on, et mina ostan oma võrratult ilusa kleidi ka ära. Pankrot on mul küll, aga see kleit on niiiiiii ilus - 24 naela. Ja ma just avastasin kerge hämminguga, et ma olen ikka absoluutselt tibi - paar aastat tagasi vaatasin ma ilmselt kergemat sorti põlgusega selliste peale, nagu ma ise praegu olen. Stiilis blogi sissekanne teemal ilus kleit ja kingad. Irw. No mis teha, inimesed muutuvad ja seda nimetatakse progressiks. =D Aga niimoodi siis eilne lõppeski - Tikker lunastas hunniku nodi naelade vastu ning lõpp hea kõik hea.

Tänasest aga niipalju, et needus on alanud. Oli esimene tööpäev ja terve hommiku tundsin, kuidas ma ei suuda ega taha seal üldse olla. Aga no poogen, päeva lõpuks läks kergemaks. Ning needuse osa seisneb selles, et minu organism tõrgub igasugusest aktiivsest elutegevusest peale kella nelja. Päev otsa täitis minu blondi kattega hallollust kahe kõrvarõngahoidja vahel mõte õhtusest salsatrennist. Ja reaalne situatsioon on see, et ma lihtsalt ei jaksanud minna. Loivasin dushi alla ja lihtsalt tshillin netis. Stiilis 'Vassilisa blogi' jne. Nagu... Õudne. Vaatab, mis saab. Varsti tuleb Tikker koju, jeee! Ja Kay vaatab oma ilusast poisist sõbraga Voonakeste vaikimist teises toas. Ma olen liialt väsinud, et suhelda.

Ahhaa, muideks, üleeile peale kõhutantsutrenni sain kokku kohaliku Liinaga. Jällegi Camdenisse. =D Peale Hispaaniat ma tunnen, kuidas mu elu seisab ja mul on rämedalt igav ning mõttetu olla kogu aeg. Seega ei hoolinud hiliseks kippuvast kellaajast ning läksime siidrile. Tegelikult jõime hoopis veini ja pläkutasime miskis pubis pea keskööni. Mõnus, sellised väiksed asjad tekitavad elamise tunde. Kui nüüd veel jaksas sel nädalavahetusel klubisse ka minna... Hmm, paar RedBulli võiks ju tegelikult aidata...? Lihtsalt, ma tõesti tunnen, et kui ma rohkem väljas ei käi, et ma lähen hulluks. Võibolla hakkab suvi tulema, võibolla tahan lihtsalt koduigatsust peletada.

Vaatasin muideks piletihindu ka täna - a la vist 17ndal tulla ja 25 juuni minna või umbes nii, maksaks praegusel hetkeseisuga 121 naela. Kõige hullem ei ole, aga ma lootsin soodsamalt saada. Mitte, et asi kindel oleks ja mitte, et ma ilmselt töölt äragi saaks, aga NOHHH, unistada ju ikka võib...

Koju koju koju... Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodu koht?

.

No vott siis. Sellised lood täna. Olge tublid! Ja arvestage, et kui ma ükskord koju tulen, siis tulete mulle Pärnusse külla telkima või midagi muud sellist.

Muig

Minu blogini on jõutud otsinguga 'Kampsuni kuivatamine'.
Irw irw irw.
Ja siis ma mõtlesin veel seda asja, et miks hakkavad inimesed kultuuri süübima siis, kui neil eraelus midagi nässu läheb. A la lähed elukaaslasest lahku ja järgmise kahe kuu jooksul külastad teatreid-kontserte-üritusi ning loed sügavamõttelisi raamatuid kolm korda rohkem kui viimase viie aasta jooksul. Et muidu on kultuur jama, aga kriisi korral tundub ainuke koht olevat, kust elumõtet otsida? Filosoofia ja värki?

Pink Brazil

Oi jeerum. =P
Nende sõnadega on hea blogimist alustada, siis kõik hakkavad eiteamida ootama. Tegelikult ei ole oi jeerumit mitte millegi peale öelda, kui siis ehk tõsiasja peale, et mul on nüüd väga suur hunnik juuksehooludvahendeid. Shampoon ja balsam ei vaja eraldi nentimist, küll aga eriti suur ja vinge salongisarjast pärit TREsemme juuksemask ja täna juurde ostetud sama sarja mingi sprei (ikka raviv jne). Poest välja astudes selgus, et Kay oli täna mulle ostnud juukseõli ja mingi juuksekreemi. Ja lisaks nendele oli mul eelnevalt olemas oliiviõliga juuksekreem. Et siis nüüd sai väga palju. Katsetasin täna TREsemme sarja - mask ja sprei tegid juuksed libedaks ja kergeks, juukseotsad on aga siiski kuivad. Nii et juukseotstele panen pärast veel mingit õli. Aitaks muidugi ka juuksuri juures käimine, sest viimati sattusin ma sinna asutusse enne Londonisse lendamist. Ehk siis pool aastat tagasi. Häbi on küll, aga ma ei julge siin minna. Krt seda teab, mis nad sinna pähe mulle keeravad.
.
Eile õhtul käisime Brasiilia klubis. Wheeeee! Väga tsill oli. Kay ja tema brasiillannast sõbranna Nellyga. Pagan, ma ütlen, see lõunamaamuss on ühele eurooplasele ikka üle mõistuse kiire. Kui mina siis laisa eurooplase kombel üle takti tantsisin, siis nemad seal hüppasid ja kargasid kükki ja püsti ja igatepidi iga takti peal. Hullumajapuhvet. Salsatunnid kulusid küll marjaks ära, Nelly ütles, et ma olen esimene naine, kellega ta niimoodi tantsida saab (!) ja ütles, et tõenäoliselt arvas kogu klubi, et ma olen brasiillanna, kuna ma nende lugude järgi tantsisin ja (nii enamvähem) tantsida oskasin. Olin kõrvust tõstetud. =)
.
Homme on tööl induction day. Ehk siis lepingu tegemise päev. Oi ma ei taha. Aga töötuks olemist ma enam endale lubada ei saa ja ei taha. Aga kuidagi pean ma selle plaani niimoodi läbi mõtlema, et ma jaanipäevaks koju saaks.
.
Vott siis. Hetkel teen süüa ja lobisen msnis. Homsest jälle tööle ja siis olen nagunii kogu aeg liiga väsinud, et netis käia.

Khmm

Kuivõrd ma sain eile palga kätte (670 naela kätte, sest cash converterid võtsid teenustasu 60 naela) ja juba eile tegin väikse shoppamisega algust (juuksemask, balsam, hambahari, meigieemaldi, rispmetush), siis viib ka täna minu tee kohe nii 15 mintsa pärast Camdenisse, kust ma loodan omale paar mõnusat hilpu leida. Ja saan Murakaga kokku pool kaksteist ja tema aitab mul siis raskeid valikuid teha, icc. =D

Ja ma olen täiesti süüdimatult hommikusöögiks Tikri asju näost sisse ajanud. =D Ta ütles, et ta ei pahanda. =P

Hommik

Pohmakat ei ole. Tikker käis poes mulle kohvi sisse suhkrut toomas ja tegi pärast võileiba ka. =)
Ajee.
Eilne õhtu väga ebaadekvaatses konditsioonis oli vajalik - langetas pinget kõvasti. Täna on vaid mõtted ja ei ole karjuvat ängistust.
Ajee!

On loogiline või ei ole?

Nii. Olen siis kodus tagasi. Londonis. Jõudsin nii paari tunni eest. Põhimõtteliselt olen elus, muig, aga kõik on sees sassis. Ei midagi sellist, milles blogis kirjutada, aga korrakem eelmainitud fakti, et seespidiselt olen veits pahempidi keeratud. Ja ei ole hea olla. Koju tulles hakkasin esimese asjana nutma näiteks. Tikker tuli ja kallistas. Ja ma tean, et varsti läheb üle, aga praegu on paha.
Ja hirmsasti tahaks koju. Päris koju. Eestisse koju. Teised sõitsid hommikul Tallinnasse ja mina lendasin Londonisse. Terve lennu aja oli klimp kurgus.
Ma täna rohkem ei kirjuta. Kuulan nüüd Eesti muusikat ja masendun. Ja asi ei ole ainult koduigatsuses, vaid mõne asja ilmnemises ja ebaõnnes ja segaduses ja abituses.
Oh jah. Isegi Jan Uuspõld oma 'Uue isamaalise lauluga' suudab seespidiselt kaose tekitada...

.
.
.
EDIT: Mingi tunnikese hiljem (ehk siis umbestäpselt praegu) olen ma ära joonud pool pudelit veini, kuulanud igasugu muusikat, omaette tantsinud, olnud vaheldumisi talutavas, halvas ja veel halvemas tujus, kolanud veits internetis, tigetsenud selle peale, et ma ei saa kellelegi helistada krediidi puudumise tõttu ning lauatelefoni ei oska mina ära ühendada ning tõsiasja peale, et ma ei taha selle rõveda vihmaga mingeid putkasid tuulama minna.
.
Do not disturb. Hangover under construction.
.
.
.
EDIT 2: ametlik teaadaanne pealkirjaga 'Kõikuva Iirise kummalised seiklused'. Tikker palus kirjutada, et 'see ei oled kummaline'.
Esimest korda elus mõikas nagu. Nüüd kõigun arvuti taga ja täidan seda linnukesekasti nimekirja 'asjad, mida sa teha tahad' ees 'blogi kirjutamine pilves/üle keskmise purjus peaga'.