pühapäev, 18. veebruar 2007

Lõppematu lugu

Ma ei öelnud ju teile, et nüüd on see saag LASTETOAS laua peal? Idülliline, ma ütlen...
Igatahes nüüd on pereema ka läinud ja vanaisa lubas õhtusöögid teha, nii et... Homme pean siis oma tunni struktureeritumaks tegema. Loodan, et õnnestub ka. Ja tühje cd-sid pean ostma, et teha plaadid koreo looga.
Täna käisime Kayga lõuna-Londonis. Tema mingitel tuttavatel külas. Vahva oli, tehti aga jälle Uganda toitu (ehk siis valge riis, kitseliha, kahte sorti küpsetatud banaanid, mida Eestis ei ole), nätsutasime pisikest kolmekuust beebit, jõime kohvi ja hängisime niisama. Koju jõudmine oli veidi närviline, sest lahkumine venis nagu alati ja jäin 45 minutit planeeritust hiljema peale. Loodan, et see homme vanema plika koolisaatmisel mulle käru ei keera...
Mingid müstilised lihased valutavad, a la mingi küünarnukilihas jms. Aga mitte hullusti, nagu peale teisipäevast urban dance'i, vaid aint mingis asendis annab tunda, nt trükkides... Ja kallid inimesed, andke andeks minu ilma lõikudeta tekst, vahel ta jätab lõigud ja vahel kustutab ära.

Kommentaare ei ole: