Seikadest

Ma olen enne maininud, et meil on kursusel paar moslemineiut-naist. Nendest kõige vanem, viie lapse ema, rääkis meile lõunalauas oma abiellumise loo. 

Esimest korda kohtus ta oma abikaasaga kuu aega pärast laulatust. Jajah, p ä r a s t. :) Ühesõnaga, pere teatas õhel päeval neiule, et nad valisid talle mehe välja. Kuigi ta ütles, et ta võis ka 'ei' öelda, et perekond ei oleks teda sundinud, tunnistas ta naerusuil, et selline paras surve on ikkagi olemas - ei taha ju oma perekonnale pettumust valmistada. Nii ta siis ütles 'jah'. Eks nad siis telefonitsi suhtlesid ning laulatus toimus nii, et neiu ise oli Somaalias, mees oli Hollandis, laulatus toimus Saudiaraabias. Meest esindas tema vend, naist esindas keegi tema sugulastest. :D Kohtusid alles siis, kui mees Saudisse sõitis, et naine üle kaeda - tea, kas ikka kõlbab väljamaale viia. ;) Selle kõige juures ei ole ta üldse kibestunud, vähemalt välja küll ei paista, vaid hoopis rahulik ja rõõmsameelne. Ning müts maha, et meiesugustele ärahellitatud jõnglastele seda üldse rääkida julges. :P Ärahellitatud siis selles mõttes, et saame ise oma valikuid teha... 

Unustasin seda veel kirjutada, et mingi päev haiglas loengus olles nägin jälle noid kahte hiinlast oma veretilgutitega õues suitsetamas, kellest ma mingi aeg tagasi kirjutasin. Jube pull, nad vist käivad seal pidevalt.  :D

Ning vaatasin täna ära 1964-nda aasta Mary Poppins'i. Ah, milline film! Vat seal näed tõelist näitlejameisterlikkust... Vahva lugu, hea teostus, õpetlik pealekauba, sihuke feel-good film. :)

Läheks teeks veel tassi glögi... Sihuke voodisvedelemise päev on ju.... :)

Käidud

Kodumaa väisamine seekord siis jälle selja taga. Oli tore, oli lumine, oli külm. Peamiselt külm. Õues siis, toas kamina ees oli vägagi soe. Turistitunne oli ka - nõnnapalju lund tundus kohe ebaloomulik, olgugi, et ilus. :) 

Lund igatahes jagus. Sain kah rookida, kuigi paari tunni pärast sellest enam jälgegi polnud. 

Aga muidu nägi Pärnu kesklinn välja kui muinasjutumaa :)

Läbi lume sahiseva sumpasin Tikrile külla, toimetasin ökosaadetise kohale ning kaesin pisikest Karli.

Siinkohal ei saa kiitlemata jätta: minu idee, ema teostus. Värvid on muidu hästi erksad, lambivalguses jäid sihukesed tuhmid. 

Ning viimased pildid pühendusega Sinitihasele, kelle kaudu tema õde minu emale sallimustri saatis, mille peale ema kohe 3 salli kudus. :) Telefoniga jäi pilt udune...

Kõik sama mustriga, ihhihiii... Igatahes aitäh!

Aga nüüdseks juba 2 päeva töölgi käidud, täna hingetõmbepaus, siis veel 2 päeva tööl, siis 2 vaba ning siis läheb kool lahti. Varsti on kohe üks koolitöö vaja esitada ning selle tegemine alles ootab... Ning vähem kui kolme nädala pärast lähen haiglasse praktikale. Oi-oi, nii põnev. :)

Jõulud versus pööripäev

Leidsin ühe kohutavalt hea blogisissekande, mis tegelikult kirjandusliku taseme poolest oleks justkui mingist asjalikust kirjandusväljaandest pärit (no ma ei ole enam Eesti ajakirjade/lehtedega kursis, eks). Tahtsin selle siia kopeerida, et kõik lugeda saaksid, aga kuna peale mõningast ringituhlamist mitte mingit kontakteerumisvõimalust ei leidnud (isegi kommentaare ei saanud jätta), et luba küsida, panen siia lihtsalt lingi. Jõuludest traditsionalisti pilgu läbi. Räägib seal talvisest pööripäevast, maailmarahvastest ning jõulude jaburusest. On näha, et inimene on tõepoolest teinud taustauuringut, mitte ei lahmi niisama. Ehk siis tõsiselt hea lugemine, soovitan. 

PS. Hetkel on ilm sajuvaba, pöidlad pihku, et see nii ka jääks.

Kaos

Ehk siis let it snow, let it snow, let it snow... Viimased 4 tundi matkasin vahelduva eduga õues ringi. Käisin ära töö juures ja sain Evelyga kokku. Lund muudkui sadas ja sadas ja sadas. Majade ees kalpsasid poolpaljad elanikud (igas suuruses) õnnelikult ringi ja ehitasid lumememmesid. Tähendab, mida teavad nemad lumememmede ehitamisest? Pigem oli tegu lumeküngaste/käkkide/kuhjadega. Ühel kolmnurksel memmel oli isegi tagurpidi plekk-kauss peas. :) 

Ja türklaste kebabiputka ees raputas õbluke türgi noormees pisikesest soolatopsist soola poe ukse ette. :) 

Autodest ei maksa eriti rääkidagi. Liiklus toimus teosammul. Mina ei tea füüsikast midagi, aga silma järgi vaadates olid kõige suuremas hädas esisilla veoga autod. Need ei läinud ü l d s e edasi. Isegi mitte juhul, kui 3 ülikonnas tüüpi autot lükata üritasid. 

Ma tahaks siinkohal ära märkida, et ma ei mõista inimesi üldse hukka. Jah, meie Eestis oleme suurema lumega harjunud ning ei minesta karjakaupa ära, aga siin on lood ju teisiti. Valitsuse tasandil on jah veider, et midagi ette ei võeta, aga lihtinimesed ei saa sinna suurt parata. Teedel polnud ei liiva, soola ega peenkruusa. Autodel ei ole talvekumme. Teed on kitsad, sõitjad kogenematud. Mina, eestlane, ei oskaks ka sellistes oludes sõita. Me ei sünni jäärajasõiduoskustega. :D

Samuti ei saa viriseda, et lennujaamad kinni on. Tähendab, saab, eks, aga kas sa pigem ootad paar päeva või oled parema meelega lennuõnnetuses? Minu enda kojulend homme pärastlõunal on suure küsimärgi all,  sest praegu on nii mõnigi lennujaam suletud.

Aga aknast välja vaadata on ilus. Kindaid, mütsi, mantlit ja saapaid kuivama pannes tekkis korralik kodutunne, muig.

Paari sõnaga

Enne, kui uuesti hullumajaks lahti läheb, räägiks paari sõnaga möödunud nädalast ka. 

Ühesõnaga, suure kooliskäimise ja rohke töörügamise vahepeale tuli Liisu külla. :) Paraku pidi ta enamuse ajast ennast ise lõbustama, sest minul oli pidevalt vaja kuskil mujal olla. Õnneks ta eriti ei pahandanud. :P Nädalavahetuse aga vahetasin omal vabaks ning see kulus puhta peolkäimise peale ära. Pralle oli päris vahva, kahes klubis käisime (sest üks pandi kell 3 kinni ja ega meie seltskonnal polnud tahtmist nii vara veel koju minna) ja magama läksime hommikul 6.30. Kinos käisime ka kaks korda, soovitan soojalt filmi nimega "Miral", midagi PÖFFilaadset ma pakuks, kuigi siin oli tavakinos. Treiler siin: 

Shopata sai ka muidu. Ja naeruhüsteeriasse sattudes majakaaslased ära ehmatada. Kohe nii ära ehmatada, et üritati vägisi tuppa trügida ning stripp-pokkerit mängima hakata. Mille peale meil muidugi veel naljakam oli....

Aga jah, kirjutamise isu ei ole ikka veel tagasi. Nädalavahetuse olen tööl, järgmine nädal 3 koolipäeva, siis Kaidi külla ning siis nädalaks Eestisse. :) Verivorsti sööma muidugi. 

Naljakas on muideks see, et pool mu kohvrit on teiste inimeste nänni täis. Ma ei tea, kuhu ma oma asjad panen. Tegin eile proovipakkimist ja oma asjad ei mahtunud kuskile ära. Või tuleb siis teiste asjad maha jätta. :P 

Igatahes, magama sättima.