Aga vahel on hoopis niimoodi...

... et tuled töölt koju ja ei olegi väsinud. Täna on täpselt selline päev. Hommikul tööle minnes olin küll väsinud ja nagu mitmendat päeva kombeks - nutt kurgus. Jah, mul on raskekujuline tööstress. Ma elan üle oma võimete. :D Aga varsti peaks natukene paremaks minema, sest järgmine nädal on mul 3 vaba päeva ja oktoobri kolmandal nädalal suisa neli. Ja siis veel detsembri algul ka neli vaba päeva. Et natuke nagu vist ikka lubatakse siis hinge tõmmata, eks. :)

Nagu öeldud, lahkusin töölt suht erksana ja koju jõudes astusin otse kööki, viskasin eilse hiinaka jäägid mikrouuni, samal ajal panin riisi ja aedviljad keema, siis korjasin aiast kaks suuuurt peotäit vaarikaid (jepp, VAARIKAID), pistsin pintslisse, tõmbasin üles mitmeid kuid kasvanud porgandid, mis olid umbes 3-4cm pikkused. :D Magusad sellegipoolest. Nagu möödaminnes läks õhtusöök alla ja homseks-ülehomseks mõeldud pajatäis jahtub köögis. :) Mulle täitsa meeldib niimoodi. Nii tore on mitte olla väsinud. :)

Et endale õlale patsutada (sest kesse muu ikka kiidab, kui ise ei kiida), siis mainin ära, et viisin 25 raamatut (aegunud kaotatud asjad hotellist) Oxfami heategevuspoodi. Eestikeeli siis kaltsukasse. :D Et nad muudkui maha müüks ja raha oma taskusse kühveldaks ja mõned pennid siis kuskile nälgivatele lastele saadaks. Aga mõte oli õilis! Sellega seoses oli tööl ka minu algatus, et teeme heategevuskasti (charity bin). Tegudeni pole veel jõudnud, aga mõte meeldib kõigile. Kuna meil jääb iga kuu päris suur hulk klientide poolt maha jäetud asju üle (need, mida tüdrukud ei taha), siis oleks ju eriti kena need teisele ringile saata. :) Meil on vaja lihtsalt üks plastikprügikast heategevuskastiks ümber nimetada, kõiki töötajaid üldmeiliga informeerida ja asi ants. :)

Igatahes, ma kavatsen võimalust kasutada ja natuke õpiasju piiluda. Trenn on ka vaja ette valmistada, sest homme on maratonpäev töö ja kooliga ja kolmapäeval otse töölt trenni, nii et sii ka ei ole enam aega.

PS. Ostsin sealtsamast Oxfami kaltsukast omale kudumisraamatu. Nii vahva raamat, nullist kuni kampsuni tegemiseni välja, lõngakirjeldus ja varrasteõpetus. :) Oh, peale jõule, kui kool selja taga on, on mul ka aega kududa!

Tahtmatus

Viimasel ajal on minuni jõudnud see tunne, mida mul vanasti üsna tihti esines ja enamusel esineb kogu aeg. Ehk siis tahtmatus tööle minna. Ja mitte ainult tahtmatus, vaid vastumeelsus. Selline vastumeelsus, et kahest vabast päevast mõtlen teise päeva ajal pidevalt, kuidas ma ei taha homme tööle minna. Jah, arusaadav, ma ei tee mingit unistustetööd, aga ma olen alati teadnud, et see pole ju päriseks ja suht poogen on olnud. Ja nüüd viimasel ajal on see nii raske. Lihtsalt ei taha, ei taha, ei taha.
Täna lendavad Tikker & Co Inglismaale, oi kui tore. :) Mitte, et ma teaks, millal mul tekiks natukenegi vaba aega, et neid teise Londoni otsa kaema ronida. Aga võibolla õnnestub mul Tikker koos Elleniga hoopis Angeli hiinakasse meelitada, muahahahahaaa. :P Tikker, mis sa arvad?

Kiri Londoni-Lolalt

Ennist, nii umbes poole nelja paiku päeval kirjutasin valmis pool blogi sissekannet, siis sõitis aeg selga ja pidin hoopis eksamile jooksma. Ja nüüd tuleb juba teises valguses asjad ümber kirjutada.

Täna oli siis see päev, kus ma päris-mate-eksamit tegin. Hommikul logelesin veits, saatsin minemakolivat poolakat ära, käisin poes ja siis hakkasin kordama. Aa, ei, mis ma ajan. Hommikul ma teps ei logelenud - Jamaikal on täna sünnipäev ja ma tegin talle hommikusööki. :D Ja eile tegin valmis küpsisetordi, mille siis küünalde põledes täna hommikul talle voodisse vedasin. :)

Igatahes, hiljem, keset õppimist, juhendas Jamaika mind veerandi ajast telefoni otsas ning siis tõmbasingi hilbud üll ja asutasin end teele. Aga oh häda! Teetööd! Nii oligi, et ma istusin 50 minutit ühel teelõigul suht kodu lähedal. Paanika-Paula nagu ma olen, hakkasin lõpuks kohe pisardama natuke. :P Aga nagu sel kooliaastal kombeks, vuhises Jamaika kummide vilisedes mind päästma. Ja nii ma jäingi hiljaks vaid 15 minutit ja eksam ei olnud veel alanudki (alustasime pool tundi hiljem). Aga närvipinget kui palju (ma vihkan hiljaks jäämist ja millegipärast on sel poolaastal iga jumala koolipäev olnud meeletu ajaga võidu jooksmine ja Jamaika poolt päästetud saamine). Tehtud see eksam sai ja julgen arvata, et sain tost ikka läbi ka. Aga tulemuse saab teada järgmisel neljapäeval.
Esitamisele kuuluvate tööde nimekiri on eriti mahukas. Masendus ja käegalöömise tunne tuleb, kui kõiki neid vaadata. Nii ma siis ei vaatagi. Vaatan aint üks-kaks korraga, need, mis kõige varem tuleb esitada.

Muidu on nii, et lahke poolatar kolis hommikul välja ja mingi ust maha lammutav noormees nimega Max kolis sisse. Alumise korruse curry asemel on nüüd Taist pärit noor neiu nimega Juju. Ta tundub suhtokei olevat. Lollhiinlased kolivad oktoobri alguses välja, ma palun jumalat, et enam ühtegi sitakäia majja ei koliks.

Jah, nii siis ongi.

Muideks, minu pisut filoloogiline taust on tinginud selle, et ma vahel jätan meelde naljakaid keelevigu, mis tänu pikale siinviibimisele jutu sisse põikavad. Hetkel tuleb meelde vaid paar.

* Lugesin oma mate märkmeid ja ümardamise asemel olen kirjutanud ingliskeelse jutu vahele ümmarda. (Noh, kes ei tea, siis eesti keel on läbi kooliaja minu tugevaim ala olnud, kirjandigi sain 100 punkti - ma ei oleks e l u s sihukest viga teinud). Minu meelest oli päris naljakas, et vastust tuleb ümmardada. :P
* Evelyl on juba pikemat aega uus kalasort kasutusel. Nimelt salmonikala. :) (salmon - lõhe)
* Poisid siin ükspäev rääkisid, kuidas nende sõnavarasse tekkis sõnapaar 'ära sibele'
* Safiku vana lemmik on väljend 'teinepäev tegin seda' ehk siis mõistes 'ükspäev tegin seda'.
* Sai ükskord Evelyga ka vooditeemat arendatud. Noh, niimoodi Hispaania restos mõnusa sangria seltsis läks jutt mõningatele trikkidele ja siis ta ütles niimoodi kenas eesti keeles 'ja siis tuli ja... (siinkohal ma sündsuse huvides lauset ei lõpeta :D)'. Igatahes pidi ta seda kaks korda ütlema, sest ma ei saanud aru, et kesse tuli ja kuhu tuli ja mismoodi meie jutt üleüldse nii trajektoorilt kõrvale kaldus. Ja siis, kui mu aju läbi sangria oma paari hallrakku liigutada suutis, sain aru küll - 'to come' tähendab inglise keeles orgasmi saamist. :D

Noh, keelevigu küllaga. :D Nagu ikka, on teisi lihtsam jälgida kui ennast, seega ka tähelepanekud teiste kõnest.

Igatahes olen ma väsinud ja ei taha üleüldse mõelda ka homme tööleminemisele. Ma pole puhata saanudki nende kahe 'vaba' päevaga. Oleks vist igati mõistlik asjaolusid arvestades magama kobida.

Imelikud inglased

Nimelt olen ma pikemat aega otsinud sidet. Tavalist valget sidet haava sidumiseks. Ja igal pool (ilutarbed-apteegid-marketi med-letid) müüakse ainult venivat sidet. Muidu oleks mul sellest suht poogen, aga vaadake see veniv side on hõreda koega - suured augud ja paks niit. Et haava peale seda nagu panna ei saa - rohi tuleb läbi aukude. Nagu ilgelt imelik. Mis nemad siis haava peale panevad? Suure haava peale jah ilmselt mingi vatipadjakese, aga väikse...?
Mu allergia ei lähe ära ja tööl läheb hullemaks, panen nad plaastri alla paksult vahariga kokku määritult, siis on pehmed ja nii, aga oleks pikemalt vist vaja. Ah, ma ei tea. Võibolla peaks hoopis antihistamiini sööma, et keha allergilise reageerimise ära lõpetaks.

Koolis oli eile mate proovieksam. Pähh! Ei läinud eriti hästi, aga noh, nüüd päris-eksamist rohkem aimu. See on siis juba järgmisel neljapäeval. Ja koolitöid on üleüldse ülepeakaela. Õnneks ma ikka suve jooksul tegin suuremad tööd ära - mõned alles hakkavad alles neidki tegema. Palju õnne sellisel juhul... Sellegipoolest on nendesse viimastesse kuudesse meeletu hulk töid pakitud. Ma ei tea küll, kuidas kõigega hakkama saada. Umbes nii, et kaugemale kui üks töö korraga ei vaata. Muidu läheb silme eest kirjuks ja masendus tuleb peale. Aga muidu oli koolis äge, grupp on poole võrra kahanenud- meid oli alguses vist 24 ja nüüd käib kuskil 10 stabiilselt kohal. Ikka raske on, sellepärast. Paljud arvasid, et see ettevalmistuskursus on mingi käkitegu ja ei olnud üldse rõemsad, kui kodutööde sissenõudmiseks läks. Noh, igatahes, meie oleme veel alles ja vaatame, mis saab. :)

Tegelt olen ma vässu ja jutt eriti ei jookse. Peaks õppima, aga ei viitsi ega jaksa. Võibolla peaks hoopis magama kobima...

Ausõna!

Ausõna, ma olen elus. Lihtsalt käis väikestviisi külaline Maarjamaalt väisamas ja ega siis ei ole ju ometi aega arvutis passida ja memuaare kirjutada... Hõkk. :P

Täna hommikul sai aga emake hea lennukisse pakitud ja kodumaale tagasi saadetud ning ülejäänud päeva olen ausalt öeldes uimerdanud. Sest viis päeva nagu orav rattas mööda linna ringi lasta on üsnagi väsitav.
Jaa, kui emakese esimene tripp oli ikka kultuurimaiguline (noh, ikka Big Ben ja Westminster Abbey jne), siis seekord kulges see üsna üheselt mööda poode. Väikse erandina siras Buckinghami palee siseruumide külastus. Kõige rohkem raha sai jäetud siiasamma kodukandi poodidesse ja Camden Market sai muidugi oma osa. Ütlen julgelt, et mina võin ainult uue jaki ja ühe pluusiga seista ema virnade uute asjade vastu. :) No okei, päris virnad ei olnud, aga ikka 6-7 asja pluss mitu kilo kompvekke läks rõemsalt kodomaa poole.

Muidu on niimoodi lood, et käte peal on allergia jälle välja löönud, mis tähendab siis imepisikesi ville, mille ma lõpuks katki kraabin ning mis siis enam ära ei parane. Ja kui katki ei kraabi, jääb lõpuks selline paksend naha alla. Ei ole suutnud välja mõelda, millest see korraga jälle välja lõi. Igatahes kestendavad ja punased valusad laigud käte peal ei ole eriti äge üritus.

Majakaaslaste koha pealt nii, et üleeile hommikul sõdisin hiinlastega. Nimelt tühjendasime emaga prügikasti enne magamaminekut ära. Hommikul tegid hiinlased köögis möllu ja selle aja peale, kui meie kööki jõudsime, oli prügikast kuhjas ja pool toitu ümber prügikasti põrandal. Mis liig, see liig. Tõstsin riismed prügikasti ja prügikasti hiinlase ukse taha. Ja kui tema siis toast väljus ja seda nägi, läks kismaks. Tulemust ma ei tea - igatahes olen ma suurem ja räägin paremini inglise keelt. :D Ja prügikoti viis ta välja. Jah, kisma oligi sellepärast, et nad prügikotti välja ei vii ja oma laga mööda põrandat laiali laotavad. Rohkem pole ma neid näinud.

Nüüd tagantjärele võin öelda, et vahepeal oli väga reaalne võimalus uus töökoht saada, erialane. Aga viimasel hetkel hakkasid nad imelikku juttu ajama ja väitsid, et mind võetakse alguses tööle poole kohaga (umbes kuu kuni kaks enne kui täistunde hakkad saama). Ja kuigi mu süda tilgub verd ja mulle väga meeldis seal ja juhatajale ja abilistele mina ka meeldisin - siis poolt kohta ma endale lubada ei saa. Ma ei saa aru lihtsalt sellest, et miks ei maininud seda keegi intervjuul ega proovipäevadel - ma ei oleks intervjuust edasi oma aega raiskama hakanudki, kui mulle oleks öeldud, et alguses pead poole kohaga olema. Ma kusjuures veel rääkisin selge sõnaga juhatajale, et ma sõltun oma palgast ja tahan kindlasti täiskohaga tööd. Noh, võibolla ei olnud siis nii mõeldud. Aga valus oli küll lasta see sõrmede vahelt ära libiseda.

Ja siin siis väike fotosüüdistus minu rabavalt heast paprika-aedvilja ahjuroast. :)

Ja ausõna - mul on aias vaarikad. Jepp, keset septembrit! :)

Ja üks kohalik mesimumm leidus ka.

Midagi ikka aias õitseb, olgu või kassitapp

Ja selle lavendlitaime sain Evely käest sünnipäevaks.

Hmm, sellega seoses meenub, et jah, ma sain vahepeal veerandsajandiseks. Täiesti vaikselt, ei mingit üritust, ei mingit tähistamist. Noh, ema oli kingitus. :P Natuke kurb oli alguses, pärastpoole oli okei. Harjumatu mitte tähistada ja mitte omada sõprusringkonda, kellega seda tähistada. Aga ema toodud etnotass oli vinge, nüüd on mul neid juba neli. Juhhei!

Närvid läbi nagu miilitsakoeral

Õhhh. Vingu-Viiu rokib jälle.

Ühesõnaga. Mul on si*aauguni sellest, kuidas mulle kogu aeg meelde tuletatakse, et üürides ühte tuba, on ülejäänud maja ja aed ja muu sarnane kraam l a e n a t u d. Sul on kasutamisõigus, aga mitte mingit otsustusõigust. Näiteks ei saa sa midagi kobiseda, kui haldaja paneb koridori välisukse kõrvale autoistmed, nädalateks, nii et sisse-välja käimine käib ümber istmete. Siis tuled sa üks päev koju ja esimese asjana märkad, et kahe taaskasutuskasti asemel on ainult üks õues. Jah, seesama ekstra kast, mille sa ise oled juba kaks korda linnaosavalitsusest eraldi tellinud, on LÄINUD. Ja kõik on nii korras ja viks, et näppamise alla sa seda seekord ei pane. Lähed uksest sisse, laveerid autoistmetest mööda, vaatad - teisel pool välisust on hiigelsuur pappkast väiksemaid pappkaste täis. Välisust ei saa lahtigi lükata. Küsid kokkavate hiinlaste käest, et kus kast on ja nemad vastavad aint, et haldaja käis koristamas. Ja lähed siis aeda, et üle vaadata oma vaarikad ja muidu umbrohuvõsa ja missa näed? Meie armas haldaja, kes ei ole minu siinolemise ajal MITTE KORDAGI aias lillegi liigutanud, on nüüd hakanud klassi näitama. Maha lõiganud ROOSID, mis just paar päeva tagasi õitsemise lõpetasid; ja päris mitu VAARIKAOKSA, marjad küljes. Umbrohi, mis üle aia vohab, on jäetud puutumata. Rohi, mis on kohati põlvini, on jäetud sinna, kus ta on. Aga roosid ja vaarikad, vot just need tuleb maha kärpida.

T*rademaa, r*isk! Ma olen TIGE! Tige nagu herilane! Täna on üürimaksmise päev ja mul ei ole täit summat (sest ma ei saa nii palju raha välja võtta ühel päeval ja ma unustasin seda eelnevalt teha), mis tähendab seda, et ma ei saa möliseda ju ka. Ja mis õigus on mul möliseda? Ja mis vahet tal sellest ka oleks, kui ma nõuaks, et miks sa roosid maha lõikasid?! Mis tal sellest? Mis on tal minu vaarikatest?

Laenatud. Laenatud on see elamine ja need laksud ongi ilmselt selleks, et ennast liiga mugavalt tundma ei hakkaks.

EDIT: Peale haldajaga rääkimist sain oma taaskasutuskasti tagasi ja tüüp oli suht üllatunud ja vabandas, et kogemata roosid maha lõikas.