Unfuckinbelievable

T2iesti fenomenaalne. Ma tulen t88lt koju ja selle asemel,et omale mingi r8stsai teha, v6tan ma kiire liigutusega spagetipaki, viskan nood pooleksmurtult keevasse vette, hooletu elegantsiga lajatan poti k6rvale panni, kuhu omakorda maanduvad kylmutatud aedviljad. 15 minutit, suitsujuust k6igele otsa ja 6htus88k olemas.

Aus6na.

See ei ole yldse minu moodi.

Minu moodi on koju tulla, mingi n2ks kuskil v2lja kaevata, siis tyhja k6hu yle j2tkuvalt viriseda kuniks ma ennast kokku v6tan ja midagi kokku keeran.

M i t t e, et ma kurdaks. Vastupidi.

.

.

T2na on Liina synna kuskil p2rap6rgus ja ma yldse ei taha minna.

NB. Yhest kohast, kuhu CV saatsin, helistati ka, aga juhtus selline lugu, et paluti saata sada soovitust ja asja, aga kontaktandmeid ei antud, ning kuiv6rd nad helistasid anonyymselt numbrilt, j22b 2ra. Aga see ei sobinud mulle nagunii - poole kohaga.

R22kisin hotellis viiendal korrusel asuva viiet2rnihotelli vastuv6tujuhatajaga ning minu hotelli vastuv6tu vahetusevanemaga. Sest nad m6lemad otsivad adminne. Vaatab, kas ka n2kkab. Sain oma full time lepingu t2na. =( Mis t2hendab seda, et lepingu l6petamise etteteatamisaeg muutus nullist p2evast neljaks n2dalaks. Ikaldus.

.

Ma ei saa aru, miks m6ned inimesed m6ningatest asjadest yle ei saa ning miks m6ned teised inimesed saadavad sulle smsi sisuga 'Can i invite myself to your place this weekend?', eriti kui nendel teistel inimestel on kodus naine olemas. Ja miks nad tahavad sind ainult siis, kui sa nendega kylm oled?

Vaba p2ev

Mul on vaba p2ev. Tsillin suurestoas arvuti taga, muusikakeskusest yyrgab dancehalli, lobisesin just emaga tunnikese ning eilse shoppamise tulemusel oli mul ilgelt hea ja rikkalik hommikus88k. Muidugi selleks, et telefonikaarti emale helistamiseks ning kohvi hommikus88gi k6rvale saada, pidin ma ennast pidzaamast 2ratuskella kisamise peale v2lja ajama (sest emale saab ainult kindlatel kellaaegade helistada) ning ymbernurga asuvasse putkasse kakerdama. Sellest t6usin-just-voodist soengust, meikimata ja padjastest silmadest ei lasknud ma ennast absoluutselt h2irida, kui yle hoovi komberdasin.

.

Igatahes.

.

Eile valisime Rochelle'iga esimese loo 2ra. R22kisin hotelli mingi yritustekorraldajaga ja mina ja Rochelle esineme j6ulude paiku meie hotellis. =) Ja loo valisime siis tantsu koreografeerimiseks. Loo valimine v6ttis nagu ikka sitaks aega, tundide kaupa (ilma liialdamata) kuulasime lugusid, kirtsutasime nina, proovisime tribalit ja floorworki ja selle k6ige vahele mahtus veel lugusid tolmuimejatega klubimeestest, suhetest, Rochelle'i pyydlikku eesti keele 6ppimist (Tere, minu nimi on Rochelle. Mis sinu nimi on? Ja eriliseks lemmikuks osutus s6na 'suhkur') ja suures koguses puuvilju. K6ik sai alguse sellest, et mul oli vaja poodi minna, et 6htus88giks n2nni kokku osta. Ja enne kui asi j6udis ylalloetletud asjandeni, oli aega teha yks sigamaitsev 6htus88k. Olen yldse kuidagi tervislik olnud siiakolimisest saati, kogu aeg sooja syya teinud korralikult ja v2rki. Ahjah, nii 2ra mainimise m6ttes, et Rochelle ei tee syya (ei oska teha st), tema on minu assistent, nagu Tikker Brixtonis oli. =D A la peseb n6udis ja avab pakke jms. Ja noh, sujuvalt peale k88gikoristamist istusime minu toas, kus roosat valgust andis lambi ymber seotud topp (sest mul on ilma kuplita laelamp ning v2ikest lampi ei ole ja mingit gestaapot ei viitsi ka kogu aeg taluda) ja disainisime tantsukostyyme ja kuulasime lugusid ja arutlesime niisama.

.

Ja nii j6udsin ma t2nasesse p2eva. Peaksin minema Camdenisse kohalikule Liinale synnip2evakinki ostma, aga yldse ei taha kodust 2ra minna. M6nus on olla kodus! =D

Minu laps

Istun kodus arvuti taga.

.

Hea kyll, teeme sissejuhatuse enne 2ra - ma elan nyyd koos neljakymnendates naise ja tema kymne aastase pojaga. Nendel on suur magamistuba, minul v2ike ja elutuba on yhine. Ema G on p2rit Barbadoselt, poissi kutsume edaspidi E-ks. Kui v2lja j2tta see, et ka nemad veidi inglaslikult m6ttetuid asju ja v6malikult suurtes kogustes kuhjama kipuvad, siis on esimese n2dala j2rel olemine palju vabam. Ei tunne ennast pealesunnitud allyyrnikuna, v6i kuidagi madalama olevusena. Nagu ta mind ise k6igile tutvustab, nii ma ennast ka tunnen - my new flatmate. Jah, asjad on tema poolt ja tema koristab ikka rohkem kui mina, aga p6him6tteliselt. Kodus olemine on tore. Ma ei m2leta, millal ma viimati tundsin seda, et kodus olla on m6nus.

.

Igatahes.

.

Istun kodus arvuti taga. =D Veidi aega tagasi tegin E-ga tema kodut88d. Tal on vaja korrutustabelit 6ppida ja nii ma siis kysisingi teda. T2iesti h2mmastav, et ei tekkinud mingit vastikustunnet ega midagi. See au pairi aeg pani ikka p6ntsu ning ma tundsin vahepeal, et ma ei taha yhtegi last mitte kunagi enam n2ha. Nyyd oli v2ga vahva, kui ei p i d a n u d. Ja siis ta kogu aeg tuleb ja kallistab mind. =)

Muideks, siin peavad lapsed korrutustabelit 12x12-ni teadma. Weird!

.

Ja et mu juuksed on nii pikaks kasvanud, et lihtsam on neid kinni kanda kui soengus. Ning 88sel magan punupatsiga.

.

Ning lugesin t2na yhte meili ja syda on rahul.

Lyhike apdeit

Ots on lahti tehtud - reede 6htul hakkasin cv-sid saatma. T2na saatsin ka, helistasin ja v2rki. Hoidkem mulle p8ialt!

Seda vist ei j6udnud mainaida, et minu laup2evane k6hutantsukursus j2eti see kursus 2ra, j2rmine kord proovime uuesti, ytles juhataja. Piisavalt inimesi ei tulnud kokku. Selle asele l2ksin Paradigmzi lockin ja poppin tundi. Nagu selline hiphopi v2rk. Raske, aga ilgelt 2ge. =)

Nagu arvata oli, siis n2ljasp2val ma jazzi ja socasse ei j6udnud, sest ma olin lihtsalt niii v2sinud. Olin juba metroos ja ootasin rongi, kui otsustasin minemata j2tta.

N2dalavahetusel v2ljas ka ei k2inud, sest v2sinud olin. Rochelle'iga j6ime yks 6htu poole 88ni teed ja vadistasime tantsuteemadel.

Maarika, ma vist pean tunnistama, et mulle meeldib tribal... Mitte nende riietus (st et ise nagu kanda ei tahaks), aga eriti just ATSi liikumine ja dynaamilisus. Ma olen vist jubepaha, eksole? Reetur =D

Killuke synnip2evast a ka Liina Brixtonis musta leiva jahil.

Evely, Rochelle ja synnip2evalaps

Minu narkopanda (viidates kurdile DJ-le, hkhmm) ehk hyvastij2tt Brixtoniga ja kolimine Hammersmithi

Paar m6tet

Viimasel ajal on minu blogi sissekanded muutunud jube pealiskaudseks ja pigem ostunimekirja sarnasteks. Olen p2evi m6elnud, et ikka suhteliselt m6ttetu jutt, a la ostsin-helesinise-hommikumantli-ja-sinna-juurde-sobivad-sinised-sussid-jutt. Ja eile, kui Rochelle'iga linna klubisse s6itsime, arutlesime teemal t6elise s6pruse v6imalikkusest suurlinnas. Ja j6udsime selleni, et suurlinnal ei ole probleem, vaid minul. Mina olin veendunud, et suurlinnas ei saa tekkida sellist s6prust kui v2ikses kohas. P2rast suhteliselt pikka arutelu j6udsime selleni, et k6ik on inimeses endas kinni (noh jah, eks alati l2heb kahte tangoks vaja). Kui k6rvale j2tta muud asjaolud (kooselu jne), siis enda sisse vaadates sain aru kyll, et isegi mina olen endale myyri ymber ehitanud. Ja p2ris piraka teise. Lihtne on maailma vaadata pealiskaudsest vaatenurgast. Kui m6tled asjadele, mis ei tee sulle haiget, ei ole sul v6imalik vajuda nende m6tete kyysi, mis j2llegi teevad. J6uan taaskord selleni, kuidas ma arvan, et te ei tea, kuidas Eestist lahkumine mulle haiget teinud on. See on tekitanud s6pruse ja l2hedaste suhete suhtes (pidades silmas mitte ainult inimsuhteid, aga emotsioone nagu kodutunne jms ka) bloki ja ilmselt hirmu. Milleks kellegagi s6bruneda, kui tean, et varsti mind siin enam ei ole? Milleks endale j2lle haiget teha? Ma olen v2sinud sellest haiget saamisest. V2sinud igatsemisest ja kaugusest. Ma ei upu masendusse, kuigi mu jutu p6hjal v6iks just seda j2reldada, ma lihtsalt lasen m6tetel uidata. Ma ei ole nii kaua ennast kellelegi avanud. Nagu p2riselt. Nagu tookord seal peda s88klas, Minniga, kus vahid tyhja pilguga kaugusesse ja lihtsalt r22gid. R22gid asjadest, millest alati vaikid, r22gid teisele ja samas endale ja saad osa endast tagasi ning m6istad, et sa ei olegi kadunud, vaid lihtsalt peidus olnud. Praegu olen ma v2ga peidus. Ma tahan ennast j2lle leida, aga kellega koos?

.

.

Hetkel istun suures toas, korteriomanik ja ta poeg vaatavad telekat. T88lt koju tulles jooksis noormees minu juurde, kallistas ja ytles 'Hi Iiris'.

Ja eile oli selles 10 inimesega klubis tore Rochelle'iga tantsida.

.

.

.

Ma ei ole kadunud. Ma olen lihtsalt peidus.

Hehee

N2ete. Lihtsalt m6nulemise m6ttes, et internet on. =D

Trenni ei j6udnud, aga neljap2eval yritaks (iseasi, kas ma selleni ka j6uan, eksole, nagu t2nane trenni vahelej2tmine erinevatel asjaoludel n2itab) j6uda oma suudiosse jazztantsu ja soca fitnessisse. Vaatab, vaatab.

Slovakkia neiu t88 juurest lahkub homme Londonist j22davalt. Jube kahju, pull plika on. Ajutine linn see London, ajutiste asjade linn.

Aga t2na sain asjad l6plikult lahti pakitud ja 2ra topitud, Liis ja Erkin tulid kaesid toa yle ka. T2itsa m6nus on. Mystiline tunne on, et tuled t88lt, l2hed tuppa, paned ukse kinni ja mitte keegi ei nilli sind. Ei pista pead ukse vahelt sisse, ei lebota minu voodis ja/v6i ei h6igu midagi teisest toast jne. Et nagu noh, Oma Tuba ja nii. 2gekas.

Nyyd tahaks hirmsasti, et ema kylla tuleks. =)

Ahaa, eile peale netti l2ksime Rochelle'iga kondama peat2navale ja saagiks helesinine karvane hommikumantel, uus valge trennipluus ning t2na lisandusid helesinised sussid ka. P6randad on siin kylmad. Ning kui Liisi-Erkini juures ei tundunud imelik stringide ja tees2rgi v2el ringi patseerida, siis ma usun, et siin saadaks seda nii m6nigi halvaks panev kommentaar. Ning pealegi on nii kohutavalt m6nus selles pehmes suures nutsakus arvuti taga k8ssitada. =)

Tuttu nyyd. =)

Internet!

Mul on internet! Jehuuu!
To Sapphic: olen ilusam kui kunagi varem ja veidikene elus ka.
To Kaidi: Mus synna on t6epoolest 8ndal, mitte 7ndal, ja sellest ei ole absoluutselt mitte midagi, et sa smsi varem saatsid. V2hemalt ei unustanud 2ra! Samas nad ytlevad, et ette 6nne soovimine toob halba 6nne. Nii et tegelikult hakkan ma igas oma elu eba6nnes sind syydistama. =D
To Liina: Sorry!

Igatahes, asume nyyd asja juurde. Ma ei ole ju niiii ammu kirjutanud. V6ibolla pyyaks asjadele veidikenegi kronoloogilisest vaatevinklist l2heneda. Oeh. See SAAB raske olema.

No niipalju ma igatahes olen maininud, et v2ljas olen k2inud ysna mitmeid kordi. Et h2sti tore on olnud (issand kui sisukas). Ahaa, sellest te veel ei tea, et k2isin peenes ja popis kesklinna klubis nimega Chinawhite. Olevat kunagi hull kuulsuste koht olnud. Sissep22s maksab 20 naela, kuna me olime questlistis, saime tasuta. Et siis neiu Evely pidas oma synnip2va paari inimesega. Noh, klubi on ikka sigavinge disainilt, aga muusika ja inimesed ei olnud kohe ikka yldse minu teema. M6ttetu tymakas ja igavad inimesed. Nii me siis eriti kaua seal polnudki. Aga no lihtsalt informatsiooooni m6ttes, et olen sellises poshis kohas ka 2ra k2inud. Megalt oleks muideks kahetsenud, kui oleks pidanud sissep22su eest maksma. Aga jah.

Nii. Vahepeal on palju m2luauke jadijadijadi ja j6uame toa otsimiseni. Seda ma mainisin, et see Golders Greeni tuba oli elamus. Nyyd siis hetk sellest pikemalt r22kida.
Pidin Rochelle'iga kokku saama, et ta mulle seltsi kaasa tuleks - London igast v22rakaid pervosid t2is, ikka turvalisem kahekesi minna (hkhmm, ilus blond neiu nagu ma olen, hkhmm). Kuiv6rd Rochelle aga j2i nii palju hiljaks, siis ma ei jaksanud teda 2ra oodata ja hakkasin maja poole astuma. Telefonis olin r22kinud majaomanikuga ja nii palju teadsin, et on mees. Natuke imeliku jutuga mees. L2hen siis ukse taha ja lammutan veits, tyyp tuleb avama. T6mbas ukseketiga seina kyljes asuva jublaka 2ra (noh, et mis nagu seda ketti seina kyljes hoiab), ja aeg, mis kulus tal selle jublaka j6llitamisele, tekitas minus veidi imelikku tunnet. Ja siis l6puks tyyp ytleb, et 'Oh, it happens sometimes'. Ookei. Majja sisenedes l6in omale risti ette (ilma liialdamata) ja m6tlesin,et Rochelle juba k6nnib siiapoole, et kui midagi juhtub, siis v2hemalt tema teab, kus ma olen. Tyybi kirjeldus n2ks v2lja umbes selline: 6udusfilminohik. Pikk, kiitsakas, kartulikoorekarva juuksed pysti peas, h2sti paksud prillid, totter kampsun, kukekad teksad, kogelev k6nelemine. Maja oli seest tumepruun, tuba iseenesest oli normaalne. Aga toauksel seistes m6tlesin kyll, et mis siis saab, kui ta selle ukse mu selja taga kinni lykkab ja lukku keerab... Igatahes, tyyp oli t6siselt kahtlane ja juba kujutlesin, kuidas ta mind nillima hakkab ja et ma ei julgeks taga yhes majas elada ja 88siti magada. K88k oli nagu sitanikerdis, pesumasin ei t88tanud ja lihatooteid ei lubatud majja tuua. Nii et ma jooksin sealt minema. V6ibolla kirjeldusest ei tundu yldse imelik, aga uskuge mind, see tyyp oli ilgelt kahtlane ja see maja nagu kummitusloss.

J6udsin uuesti k6hutantsutrenni. Nagu et mina l2ksin 6ppima, mitte 6petama. Suuresti t2nu Rochelle'ile, kes mind sinna vedas. 6petaja on selline naljakas tegelane, midagi uut tehniliselt ei 6ppinud, meelde tuletasin aga kyll. Ja Maarikale m2rkuseks, et Planet Egyptil olid Hossam ja Serena Ramzy kohal, niisama tsillisid publikus. =P Eks ma l2hen vist sel teisip2eval j2lle. Trenni, mitte Planet Egytpile. ;)

Neljap2eval k2isin teatris. P 2 r i s teatris. Muusikali vaatamas. T88l jagati tasuta pileteid. Tundus kohe kummaline, et mulle ei meeldi selle hotelli juures paljud asjad (alustades mu enda t88st), aga sellegipoolest on ta v6imaldanud p6him6tteliselt tasuta kaks v2ga vinget asja, mida ma olen tahtnud Londonis olemise ajal 2ra teha - paadis6it Thamesi peal ja teater. Teater oli fantastiline. Muusikal nimega 'Billy Elliot Show' ja see oli absoluutselt nii kuradima hea, et vahepeal pisar niriseb silmanurgast, siis naerad k6va h22lega, siis t6usevad ihukarvad pysti v6imsate laulu- ja soolo-tantsustseenide peale, suu vajub kogu aeg ammuli lavadekoratsioone ja nende liikumist vaadates jne. T2iest mega ja Eestiga ei anna v6rreldagi. Mitte, et ma miskit halba 8elda tahaks. =P Etenduse l6ppedes l2ksime Rochelle'ga jalutama keset 8ist Londonit, kakerdasime Big Beni juurde, sealt yle silla ja istutasime oma ahtrid j6e kaldal London Eye juures asuvale pingile. V6i pigem et yhele neist pinkidest. R22kisime niisama ja omaette m6tlesin, et kunagi ammu, vanalkaugel ajal sai kogu aeg 88siti ja 6htuti jalutatud. M88da sygisesest lehtedest kahisevat P2rnu linna... Liisuga... Ja k6iki maailmaasjad 2ra r22gitud...
Nyyd istun ma 8ises Londonis. Kes seda kunagi uskunud oleks?

Synnip2v =D Synnip2ev oli t2itsa 2ge. Tahaksin muideks sydamest t2nada k6iki inimesi, kellele ma saatsin reede 6htul ahastavaid smsse ja kes sellele vastata ei suvatsenud. Kamoon, mul oli ju ainult synnip2ev ja koduigatsus ja masendus ja mitte kedagi p 2 r i s s6pradest siin. Ilgelt hea ja tore oli olla ja tunda, kuidas k6igile l2heb mu k2ek2ik korda.

Laup2eva hommik algas siiski roosilisemalt, sest Sapphic helistas ja laulis (v6ibolla ei laulnud ka, aga see ei ole oluline, est tema laulmist ei saaks nagunii v2ga laulmiseks nimetada. ;) :* ), s6numeid tuli nagu synnip2vale kohane ja t2itsa 2ge oli. Ettevalmistusmaraton algas sellega, et mina ja Erkin vallutasime k88gi ning kartulisalatitalgud algasid. Kypsisetordi olid minu usinad k2ed ja soe syda eelmisel 6htul valmis teinud. Salat valmis, jooksin trenni. Ma ei tea, kas ma olen juba ise arenenud v6i mis, aga dancehalli trenn ei tundu enam yldse nii eneseyletamisena (heas m6tes) ja raskena. Peaks uue tunni leidma v6i tantsu6petajaga eratundide teemal vestlema, muig, ehkki oma palga juures ei suudaks ma neid omale eales lubada. =D Nojah, peale trenni siis koju, koristama, dushi alla, meiki tegema. Siinkohal suured t2nud Erkinile ja Liisile, kes aitasid viimased asju 2ra koristada ja yldse toale toa ilmet anda sel ajal, ki ma yhe k2ega telefoni hoidsin ja Evelyile/Liinale teed juhatasin ning teise k2ega silmi joonistada yritasin. K6ik sai valmis viimasel hetkel. =) Nii tore oli Liinale meeletut r66mu kuivanud musta leivaga valmistada. =D
Synnip2vakingitused olid k6ik h2sti head ja asjalikud, eriti minu armsate korterikaaslaste poolt kingitud 3 dancehalli cd-d. =). Aga ka voodipesu ja p2rismesi ja roosa k2ekott ja k6rvar6ngad ja villased sokid kuluvad marjaks 2ra. =D Tsillisime ja s6ime-j6ime niisama, klubituurile l2ksime siiski Rochelle'iga kahekeisi. Tantsu6petaja lubas ka klubist korra l2bi hypata. Mida ta ka tegi, aga samah2sti oleks v6inud tegemata j2tta, sest ta k2itus suht ebaviisakalt. Klubiks oli Club Moonlighting, musa minu maistele vastavalt hiphop. r'n'b, soca, dancehall. Tantsisime niipalju kui meeletu palavus ja puuduv konditsioneer puupysti t2is klubis v6imaldas ja mingi nelja ajal t6mbasime leelet. R66mustasime, et j2rgmisest n2dalast alates saame yhe bussiga koju s6ita, sest ta elab ka Hammersmithis. St et mina pidin ka Hammersmithi kolima.

Eilne hommik algaski nii, et Erkini lahkudes mina enam uinuda ei suutnud ja hakkasin siis oma uusi cd-sid n2ppima ja koristama ja telefoni otsas rippuma ja mitte asju pakkima. Eile oli minu kolimise p2ev. Asjade kronoloogilisest ja loogilisest j2rjestamisest ei tule mitte essugi v2lja, krt. Et siis mingi aeg peale seda Golders Greeni tuba l2ksin vaatama yhte tuba Hammersmithis. Toast sain teada yhe t88kaaslase kaudu, sest see on tema naaber, kes tuba yyrib. Umbes neljakymnendates naine ja 10 aastane poiss. P2rit on Kariibidelt ja v2hemalt alguses tunduvad normaalsed olevat. H2sti kena korter on, minu tuba on ka okei. Internet, sky TV (sat), h2sti hea asukoht, metroole l2hedal, peat2nav ymber nurga, Rochelle elab siin ja t88kaaslane ka, tagatist ei tahtnud ja yyr ka soodne selle rajooni kohta. Miinusteks need, et loeti s6nad peale, et mehi ei tohi 88seks tuua ja p2ris suvalt ilmselt ei v6i yldse kedagi 88seks tuua ning see, et ema ja pojaga koos elamine on ikka selline perega yheks saamine j2lle. No ma ei tea, ma ei usu, et ma siin v2ga kaua vastu pean. Aga eks aeg n2itab.

Aga eilse juurde tagasi. Murakas tuli linna, tsillisime niisama, Muraka abivalmite k2te toel saime mu asjad pakitud ja Hammersmithi tassitud. Ta on v2ike, aga usin! =P Nii ma siis nyyd olen oma saja asja otsas, asju lahti pakkida ei saa, sest eriti pole ruumi. Aga p2rast l2hen kysin m6nest poest riidepuid ning siis saab riided kappi panna ning siis ongi okei. Praegu veic laga igal pool. Muig, hommikul l2ksin t88le, jooksin veel, sest unustasin kella helisema panna ja magasin sisse, ning tuli v2lja, et mul on t2na vaba p2ev. Siis tulingi tagasi ja yritasin asju lahti pakkida. Hea on olla siin yskinda alguses. Nendel on selline kindel koolirytm ja kellaajad, nii et paari tunni p2rast on nad tagasi. Aga jah, v2sinud olen. Magada tahaks enne 6htust trenni.

T88d ei ole j6udnud otsida, sest netipuudumise t6ttu ei ole lihtsalt v6imalik olnud. Aga ma kavatsen ennast parandada, sest mu otsus ei ole absoluutselt muutnud.

;*

Oh Lord...

... would you buy me a Mercedes Benz?

Igatahes. Praegu k2ib hirmus toajaht. Selles m6ttes, et 12ndaks tahan v2lja kolida. Yleleile k2isin yhte tuba kaemas seal rajoonis, kus k6ige laguses esimese pere juures elasin ning see oli t6sine elamus, muig. Homme l2hen yhte tuba vaatama. T2na olen paari kuulutuse andmed maha kirjutanud ja helistan, kui netiputkast jalga lasen. Uus t88 tuleb kohe otsida, sest nyyd j6udis see viimne piir kohale. Nyyd. Nyyd on muutuste aeg.

Olen meeletult pidu pannud, k2isin Rochelle'iga Kariibide karnevalil (umbes nagu street rave'i laadne asi - iga 20 meetri tagant mingi musaga rekka (dance hall ja soca p6hiliselt)) ja meeletult poolpaljaid tagumikke v2ristavaid ja vuhvelkostyymides tshikke. Ning umbes 2 miljonit kylastajat. Sinnasamasse klubisse ronisin (kainena) tagasi, kus eelmine kord dringiga sain ja mega2ge oli, hulllult sai tantsitud. T2na l2hen yritusele nimega Planet Egypt, ilmselgelt k6hutantsupidu, homme (just praegu tuli sms, irw) l2hen veel yhte tuba vaatama ning kui veab, siis ka Salvador Dali kunstin2itusele (minu lemmikkunstnik). Seltsiliseks Rochelle. Yay!

Kuiv6rd eksole netti ikka ei ole ja hetkeseisuga on siin aega alles j22nud loetud minutid, siis annate ehk kirjavead andeks ja usute mu lubadust, et stabiilse pysiyhenduse korral hakkan j2lle korralikult kirjutama. =)

Häiriv teadmine,...

... et Mõmmi on kadunud. Ju ma pean siis kuskile kohvrisügavustesse kaevuma vms. Häiriv, häiriv. Ma siiralt loodan, et ma leian ta üles.

Igatahes. Oeh. Täna tõin Kay juurest viimased asjad ära. See, et Pips minuga kaasas oli ja pakkida aitas ja üleüldse oma matkakotti laenas, päästis ilmselt päeva. Muidu oleks ehk koledaks läinud. Kay hoidis suu kinni ja mina eriti ei torkinud ja nii. Alguses oli nagu naljakas selle ränkraske matkakotiga mööda tänavaid taaruda, esimese hooga oleks selili käinud, muig... Aga metroos läks tuju ära. Ja nüüd on paha. Kuulan Anouki, kellega muideks meenub Merili kogu aeg... Sitt on. Et see lugu on nagu nüüd läbi. P ä r i s läbi. Nagu... Noh... Läbi, noh, saate aru? Et nagu... Enda sees hüvastijätmine ja värki. Ma kusjuures ei usu, et me kunagi enam läbi saama hakkame. Jah... Need esimesed hetked... Need seal lennujaamas, päevalilledega ja see ilusilus särav naeratus... Minu blogi esimesi sissekandeid... nagu... otsas on. Imelik on mõelda. Ma olen juba tükk aega ju eemal elanud ja ise ma tahtsin sealt jalga lasta ja ma ei tahaks mitte mingil juhul enam temaga koos olla, aga i k k a g i. Tramaivõi. Nutta tahaks.

4 da love of da dance hall

Et siis.

Mul on ütlemata hea meel, et Pips Tikrile külla tuli. =) Nii ägekas on kogu aeg. Üleeile õhtul läks Tikker magama, meie Pipsiga aga sisustasime aega nagu Tõelised Naised (loe: tibid või Ameerika koolinoored). Alustuseks hullult igast riiete proovimist, siis istusime peegli ees ja tegime näomaski, seejärel jalavanni ja pediküüri, kulgesime Brixtoni öös burgerit otsides ringi, jõime dzinni toonikuga ning lõpetuseks vaatasime Kreisiraadiot, mida tsiteerides hommikul ka ärkasime.

Eile vedasid Tikker ja Pips mind shoppama – andsin Londonile alla ja ostsin omale need papukujulised kingad. Valged. =)

Eilne õhtu kulges aga hoopis äkilisemat rada. Rochelle (üks kohalik kõhutantsijaneiu) otsis välja koha, kus saaks mingit hiphoppi, dance halli ja r’n’b’d kuulata. Minu soovil muidugi. Picadilly Circuses asuv Bar Rumba tundus jube sobilik olevat. Tegelikult oli plaan Brixtoni ööelu avastama minna, aga kõik klubid tunduvad siin vaid technot, hard ja funky house’i mängivat... No ma ei tea, tänaval põhilist kontingenti vaadates ei oskaks nagu uskudagi, et dance halli muusikat peab kesklinna otsima minema. No igatahes. Ettevalmistused algasid booli ja riietuvate tshikkidega. Maalisin Pipsile sõjamaalingu (einoh, tegelikult vist tuleb sõjamaaling täna teha ja eilne ikkagi meigi alla liigitada), soengu, riputasin tütarlapse oma ehteid täis ning sõit metroos värske puuviljabooliga võis alata. Dzinn ei ole üldse hea. =P (Oioi, aga see ka ei ole üldse hea, kui sa jood rummikoolat, tequilat ja oh-vaata.kui-ägedad-värvilised-pudelid-joome-seda’t, kui põhjaks on Liivimaa balsam ja muu hea Eesti alkohol... Jutt käib siis tollest kergelt vallatust nädalavahetusest, kui ma Eestis olin)

Kohtusime Rochelle’iga Trocadero ees (to Liina and Ave: Bar Rumba on Trocadero all või noh, keldrikorrusel) ja marssisime iseteadlikult sisse. Noh, me olime ehk veidi šnapsised ja värki, ja noh, paranoilisedki võibolla, aga hetkeks tundus, nagu meid ei tahetaks sisse lasta. Aga probleeme üldiselt nagu ka ei tekkinud. Baaris jõime usinalt edasi.

Mingi hetk olin mina igatahes jumalast purjakil.

Mingi hetk tuli hästi palju dance halli järjest.

Mingi hetk tšillis Pips kuskil omaette ja meie möllasime Rochelle’iga.

Mingi hetk hakkas mingi valge pipi mu peale karjuma, et ‚who da fuck do you think you are’ ja viskas oma kokteili mulle selga. Õnneks olin ma see mingi hetk nii merry omadega, et ma ei pööranud ümbergi ning sealt ei arenenud enam midagi.

Mingitel järgmistel hetkedel sain kahe musta pipi käest möliseda. Et ma eemale hoiaks ja tagasi tõmbaks.

Mingi hetk sain ma selle peale oluliselt kainemaks ja üritasin (tulutult) meenutada, kas ma tõesti laiasin üle tantsupõranda või unustuslikus joobeastmelises tantsuhoos (noh, mul paraku on see oamdus, et kui ma tantsin, siis täiega ja muud midagi ei ole olemas) üritasin mingite kõrvalhööritavate sistadega õestuda või midagi. Mina ei suuda midagi meenutada. Ma siis ei tea. M i n u l oleks küll hea meel/naljakas/poogen vaadata, kui mõni must kaerajaani üritaks karelda. Mitte ei läheks teda Sakuga üle kallama vms. Kuum veri vist...

Pips ei märganud muideks kolmest intsidendist ühtegi.

Egas midagi, kell juba omajagu tiksunud, minu tööpäev oluliselt lähemale jõudnud, istusime bussi ja sõitsime Brixtonisse. Jube naljakas oli terve tee ja meeeeeletult metsik nälg oli. Jooksime bussist maha saades McDonaldsisse. Kell oli minu meelest mingi 3-3.30 ringis. Istusime sinnasamma maha ja hakkasime õgima. Seljaga inimeste poole istumine ei takistanud aga kahte kuni kolme jorssi meid sebima tulemast. Me ei lasknud ennast aga eriti häirida, sõime Big Maciga verevendlust (baaris enne jõime ka), ja naersime jubejubepalju. Ja ei, ma ei tea, mille peale. Üleüldse oli kohutavalt naljakas kuni uinumiseni. Praeguse seisuga olen maganud kuskil kaks tundi, aga ei ole üldse nii vässu kui peaks. Veel.

Aga noh, ega sellega siis kõik ei piirdunud. Hommikul kohvitassi abil ennast riidesse toppides ja sellega ilmselgelt müra tekitades äratan tahtmatult oma voodikaaslase Pipsi, kes lükkab oma silmaluugid vaevaliselt kergelt irvakile ja lausub tõsise mõnutundega hääles ’Tere hommikust, peksukott’. Aint that lovely, huh? Et ühesõnaga oleme selle klubiõhtu peal jube palju saanud naljaliugu lasta. Aga jah, jutt jäi pooleli. Et tuigun siis bussipeatusesse. Ootan jumalast rahulikult omaette bussi, kuulan empekat ja-nii-ja, kui minu juurde astub mingi jorss, kes küsib mingi pubi asukoha kohta. Ma ausalt ei teadnud, eksole, ja tüüp mõõdab mind pealaest jalatallani ja lausub siis põlglikul häälel ‚Where are you from? Poland?’. Minu sama põlgliku EI peale kostus sealt midagi sellist, et ‚Yeah right’... No ma ei tea, mis ma sellele maailmale nüüd teinud olen. Siit muidugi ilus selgitus minu ja Tikri kunagisele arutlusele, et miks siis ikkagi on iga kord nii sitt tunne, kui keegi meid poolakateks peab.

No vott siis.

Olen märganud, et ei võrdle enam Londonit ja Eestit. Olemine on kuidagi kergemaks läinud. Õigem tunne on kui enne.

PS. Tegin tunnikese tagasi nii maitsva õhtusöögi (magustoidu eest hoolitses Erkin) – riis, aeviljad sojaga, kana tikka masala – et päris ausalt pani päris vanduma. =D Ahjaa, Erkini küüslaugukaste oli ka väga oluline. =)

PS.1. Ära mainimise mõttes ostsin omale uued läätsed siit. 55 naela 6 läätse. 16 naela sellest oli nö visiidi-regamise-uuringute tasu. Päris kallis.

Vaadake

pilte Tikri blogis (sest ma satun kogu aeg ta piltide peale =P):

SIIN ja pilte meie eilsest 6htust saab vaadata S IIT

Vaadakem siis. =)

Sunshine, sunshine reggae...

Reggage on niiiiiiii p2ikesepaiste ja sooja ilma muusika. =) Eriti kui astud toast maja sisehoovi ja parajasti s6idab m88da lahtiste akendega auto, kust kostab sellist m6nusat p2ikesepaiste reggaet. =)

Vahepealsest niipalju, et k2isin Brasiilia klubis yhe k6hutantsija 2rasaatmispeol. Govent Gardenis selline koht nagu Guanabara. Tulemusena oskan nyyd veidi sambat. Samba on teate kyll see karnevalitants, kus poolpaljad s2ravates riietes h2sti v6imsate sulekuhjadega kaunistatud naised mingeid puusan6kse teevad. Ma tean nyyd ka, kuidas seda teha. Enda kiituseks ytlen, et meie suhteliselt suurest seltskonnast olin ma ainuke, kes sellega hakkama sai. =D

Eile sai ennast absoluutselt t2is joodud Pipsi ja Tikriga. Hommikul oli pohmell ja puha, aga Pipsi imeline hommikus88k parandab ka hullemaid asju, kui kole pohmell. =P

Nyyd aga hakkan otsima Brixtoni klubisid, sest see nv tahaks paari neiuga t88lt v2lja minna. =)

Ja lihtsalt 22rem2rkuse m6ttes, et hirmsasti tahaks seksida. =P Anyone? (A)

Reede hommik

Üks korralik ja õige reede hommik algab sedaviisi:

• kl 6 hakkab trepikojas röökima ülevalt korruse neiu. Kui ma ütlen röökima, siis ma mõtlen seda kõige otsesemas mõttes – täiest kõrist, nutab ja lihtsalt kärjub niimoodi ääääääää.
• Kohevarsti on selge, et ülaltnaabritel on kodutüli käimas. Reede hommikul kell 6.
• Varsti kaob neiu hääl ära, hakkab poltergeist minu lae peal.
• Magada nagunii ei saa, istud silmad punnis, õõnes tunne kõhus voodiserval, vahid punnis silmadega valget seina ja mõtled, et miks keegi politseid ei kutsu, miks see naine nüüd korraga vait on, äkki peaks mina hoopis politsei kutsuma, misasja see jamaika aksendiga mees seal lõugab – mitte ühtegi sõna ei saa sellest aru ja ikkagi, kas selle naisega nüüd juhtus midagi, et ta vait on ja mis mööbli (naise?) lärmakas ümberpaigutamine seal toas küll käia võib.
• End pingutusega tardumusest välja rebides lähen kööki hommikusööki tegema.
• Olen hommikusööögiga juba poole peal, kui töölt helistatakse ja selgub, et ma ei peagi tööle minema.
• 6.45 on ülaltnaabrid kas üksteist maha tapnud või ära leppinud.
• Pesen igavusest ära kõik nõud. Vahetan prügikoti, pühin köögipõrandat, panen tööle pesumasina, pesen käsitsi pesu.
• 7.40 ei jõua ära oodata, millal Erkin ärkab, sest jube igav on.

Äge, onju?

EDIT:
Praegu istun hoopis oma maja nurga juures, kus Tikri sõnutsi juba ammu oleks pidanud olema... No oma viga, et varem siia ei tulnud, vaid pool Brixtyon Hilli läbi kõmpüisin ja närve sõin.

Arlington Lodge

Well well well Arlington Lodge, nüüd on ka minul sinuga omad mälestused. My very own ghetto story. Arlington Lodge on meie maja nimi, muideks. Rohkem ma seda siiski ei kommenteeriks. Väga ilus ghetto story, pileteid müüvad naabrid, jalgratas, asjad, mida ma varem teinud ei ole ja mis kummalisel kombel vägagi meeldisid. Nii erilised hetked ja selline kergus pärast.

Aga räägiks veidi printsidest valgetel hobustel. Kui ma siiani ei jaksanud ära oodata, millal mõni mu ukse ette kablutab, et ma saaks siis dramaatiliste ohete saatel talle kaenlasse tormata, siis nüüd peale seda selgust toovad ööd meie maja ees ja sees, tänasin õnnest jumalat, et mul lubati üksinda magama minna, üksinda tööle minna, üksinda töölt koju tulla ja üksinda väsinult torssis olla. Prints valgel hobusel my ass. Ma ei taha mitte kedagi oma ellu. Jah, neli tundi rutiinivaba seksi igal ajal, aga midagi kellegagi jagama hakata... Njääähh. Ei jaksa. Hetkel naudin ma seda üksiolemist sajaprotsendiliselt. Jube hea on olla. Ja otseloomulikult olen ma kindel, et armastus lööb ühel hetkel jälle puuga pähe, aga sinnamaani – jahihooaeg on alanud! =D

Viimased päevad on möödunud shoppamise tähe all. Ja mis veel kõige ägedam – töökaaslastega. Eile läskime Slovakkia neiu Eva ja Somaaliast pärit, ent Soomes üleskasvanud piiga Yasminaga Victoria Stationis asuvasse kaubanduskeskusesse, sõime Subways võileibu, ning siis tulid poed. Paha-paha =P Mina olin kõige paham. =P Ja mina olin täna üksinda ka veel paha. Kaks väga seksikat musta toppi ja sätendavate kivikestega valge vöö, mustad viikarid ja kaks paari kõrvarõngaid, paar peavõru ning BodyShopist kookoselõhnaline dushigeel. =) I’m a lady you see =P Jätkuvalt.

Et tegelikult on mul süümekad, et ma ei saa blogida üldse, aga kui netti ei ole, siis ei ole ja kuivõrd ma ei suuda väsinuna kuskile putkasse istuma minna (ja ennekõike seda putkat otsida), siis nüüd tuleb majanurga juurde levima minna. Tikri ja Erkini võtan julgestuseks kaasa.

Hmm, aga Brixton ikka tõsine geto. Nagu päriselt. Ei ole nii, et me siin niisama räägime Tikriga, et geto on. See ONGI geto. Seda rääkis mulle tantsuõpetaja, kes on ise siin üleskasvanud ja roppumoodi vaeva näinud, et sellest getost minema pääseda. Et ongi nagu sellised klubid, kus vale tüdrukuga tantsides riskid eluga jne. Autojuhtide sõidustiilierinevust märkasin juba isegi – Põhjas lasevad juhid alati sind üle, isegi kui kuskil suvalises kohas tahad üle tee ronida. Siin vaata aga ikka kogu aeg ette, juhid sõidavad jumala pohhuilt, ühe käega kurvis ja muidu, võeh, nagu Tallinnas oleks. =D Üksõhtu jalutan mina mööda Brixton Hilli ehk siis rajooni peatänavat pidi kodust 4-5 minuti kaugusel oleva kiriku juurde, et tantsuõpetajaga sööma minna, kui minu juurde astub üks must neiu, kellel on silmaalused rämedalt musta laineriga ära võõbatud ning ette-taha vabandades uurib, ega mul ei ole peenraha baby milk’i jaoks. Ja kui peenraha ei ole, kas siis on äkki pangakaart kaasas. Ei olnud mul midagi kaasas, millele ta vastas, et ‚but you are beautiful though’. Ee, tänks. Tantsuõpetajaga oli viis mintsa hiljem sama juhtum... Mitte küll sama neiuga, aga mingi vanamehega. Muig.

Ajalehest võib üle päeva lugeda, kuidas mõni Brixtonist pärit tegelane kellelegi peksa andis, maha lasi, ära tükeldas või mida iganes. No ma ei tea. Kusjuures naljakal kombel mulle meeldib siin. Ma ei räägi seda juttu kirumiseks. Lihtsalt olustiku kirjeldus.=P

Hmm, sain üks öö peaaegu kolme tunni pikkuse kõne. Irw, väga tore kõne oli, igasuguseid huvitavaid asju tuli välja ja mille kommentaariks ütleks ikka, et kahju, et Sa nende võileibade, unejuttude ja muude mängudega siin voodiäärel ei istunud. =P

Aga võibolla pean ma Tikril paluma oma jutt netti üles riputada. Ma ju tahaks teile pilte panna, aga ma ei saa. Eestireisist ja niisama. Kurat küll! Aga et ai lav ju ool ja järgmise korrani!

Ehh

Laptop kaenals marsin sisse Itaalia kohvikusse ja kysin, kas teil wifit on. Neiud jajaa-jajaa, muidugi on. Ostan siis kohvi ja neiud kysivad, kauaks ma wifit tahan. Ma vaatan natuke imelikult, m6tlen ja ytlen siis, et noh, tunnike 2kki. Maksan 2ra ja neiud juhatavad mind akna alla arvuti taha. Ma protesteerin, et eiei - ma tahan wifit, noh, oma l2piga noh. Nemad vaatavd, et mis l2piga ja misasja? Kusjuures, ma kasutasin s6nu wireless internet, mitte wifi...

Nii ma siis istun oma lattega pooletunnise 'wifiga' ja ootan mil see l2bi saab, et edasi otsima minna. Kuradi idikad. Mul on teile kaks postitust l2pakas ootamas. =)

Kes otsib, see ei leia

Selle tõdemuseni jõudsime ka Liinaga eile õhtul.

Ja et tegelikult käisin ma neljapäeva Thamesi peal paadiga sõitmas. Meie hotelliketi töötajate pidu oli siis paadi peal grillimine ja mööda Thamesi ringi uhamine. Väga vahva oli. Müstilisi hooneid oli igal pool ja DJ mängis nii head mussi kogu aeg, et vaatamata sellele, et ma sinna üksinda kakerdasin, tantsisin ma hästi palju. =) Mingite suvakatega. =) Oma hotellist siiski. ;)

Tegelikult tahtsin teha ääremärkuse teemal, et ma babast kirjutaks ükspäev. Baba oli minu 'korterikaaslane' Kalamajas elamise ajastul...ja tema kohta ikka on, mida kirjutada. =)

Nädalavahetus

Eile käisin kohaliku Liinaga Canary Wharfis dringitamas. See on pilvelõhkujate ja kontorite rajoon, täiesti surnud koht looduse mõttes. Aga oioi kui elust keev inimetse mõttes. Kuidas kõik need tuhanded kontorid on tühjenenud peale-tööd-õllele... Äge oli. Hääl oli ära. Jõin siis teed konjaki ja sodruniga ning hiljem ühe kuuma viski meega otsa. Täna igatahes andsin kahetunnise workshopi ilma probleemita ära. =) Suhteliselt tore oli. Meeletult palav ainult. Isegi üks vanamees oli trennis, puusavööga ja puha. Naljakas veits.
Peale treeni läksin lõunale ühe Kariibidelt pärit neiuga, kes on ka pikk ja tantsib jumalast hästi. Ehkki ta ei ole nagu väga kaua teinud, on tal ometigi selle peale annet, et nagu pehme ja plastiline. Aga tundub selline vaikne neiu olevat. =) Otsustasime koos mõnele workshopile minna tulevikus. =)

Huvitav, mis ma oma sünnipäeval tegema peaks? Paar inimest isegi oleks kutsuda, muig. =P

Huvitav, kas ma täna õhtul teen ka midagi või mitte? Minu tänane horoskoop ütles, et kell 20.00 saan ma smsi inimeselt, kellelt see tuleb ootamatult, aga et see on mingi love of my life või igatahes saab selleks vms. Ootan huviga. =P

Tüdruk

Tüdruk istus voodis, sinise tekikotiga paks tekk ümber jalgade. Toas oli hämar, hommikukiired keerlesid aeglaselt läbi akende sisse ning vaikides tõrjusid hallust eemale. Päiksekiir veikles aeglaselt suitsuvinel, mis vingerdas justkui siidist sall tuule käes. Tegelikult Tüdruk ei suitsetanud, aga ta mõtles, et kui keegi kirjeldaks sellist hommikut, kirjeldaks ta seda justnimelt keerleva halli suitsusalliga. See käib mõtlike hommikute (või pärastlõunate) olemusega kaasas. Aken oli lahti. See pani kardinad veidi mässumeelselt tuulega võitlema. Aga võibolla see ei olnud võitlemine, võibolla nad tantsisid koos.

Täna tahtis Tüdruk olla Tüdruk. Täna ei tahtnud ta Naine olla. Täna ei tahtnud ta Oma Elu eest vastutada, sirge seljaga Elust läbi kõndida. Tahtis hoopis teki alla end kägarasse tõmmata, põlved lõuani, ning oodata, et keegi teine teeb, keegi teine vastutab. Tüdruk keeras naisele otsustavalt selja ning puges teki alla. Kägarasse ei keeranud, jäi hoopis avali silmi lage silmitsema.

...see lagi ei meenutanud üldse seda lage, mida ta eile joogaklassi ajal vaatas. See siin oli üleni valge ja sile ning üks juhtmekühm oli ka, aga seal, selili iseendaga kontakti otsides, ribisid tunnetades ning üle õla püüdlikult juhendajat piiludes, seal oli lagi... ruuduline, suurtest ruutudest, ja lambid olid ka. Konditsioneer puhus külma õhku täpselt Tüdruku peale. Tüdruk mõtles, kui naljakas on see, et pikalt-pikalt ning kaua aega on teda õpetatud diafragma kaudu hingama ning nüüd korraga hakka aga rindkere jälle täis pumpama... Aga aeg iseendaga tegelemiseks kulus ära. Halvad mõtted leidsid kõik uue kodu stuudiopõrandas. Või igatahes kusagil mujal kui Tüdruku sees.

Tüdruk meenutas järjekordset õhtut Sõbratariga Türgi pubis. Vesipiibul polnud üldse maitset seekord ning suitsetamiskeelu tõttu ei saanud nad oma lemmikdiivanil lebotada, vaid istusid õues vaimustavalt pehmetel punastel toolidel. Sõbratar oli nii päevitunud... Pubi menüü ei vedanud neid seegikord alt. Kuidas saabki mojioto või ilusas kõrge jalaga kumeras klaasis kokteil nimega belly dancer alt vedada? Jah, Tüdruk mäletas neid mõtteid tollest õhtust. Mäletas neid vaime ja nõidumisi ning kaheks kasvavaid puid ning preestrit ja last ja Vigala alleed ja päevitust ja lapsi ja segadust ja seda sumedat õhtut, kus isegi selles Linnas vahelduseks soe oli ja seda oivalist magustotiu ja seda tunnet, et jah, nii just peabki olema ja et kui kogu aeg nii oleks, ei oleks üldse kahtlusi ning et sellised õhtud ongi elamist väärt ning et nii harva tunneb seda, et kõik on õige koha peal. Mäletas valusat mõtet sellest, et kuidas Elu ei koosne ainult sõpradest, vaid koosneb Sinust endast ja raholust ja paljudest paljudest muudes asjadest... Jah, üheks õhtuks ei tundud Tüdruk ennast kaheks rebituna.

Tüdruk kohendas tekki. Tõmbas kohe peaaegu ninani. Lagi jätkas jutustamist.

Tüdruku mälusoppidest joonistus lae valgele krohvimustrisele pinnale jalutuskäik Türgi pubist Teise Sõbratari töö juurde. Töökoht, kus joonistatakse kohvi peale südameid. Läbi udu möödus teekond sealt Kohaliku Sõbratari juurde, kellega sai Tornisilla juures koledaid friikartuleid söödud. Tegelikult ei tahtnud Tüdruk enam meenutada seda udu, mis tekkis meeletust, meeletust torkivast ja uimaseks tegevast peavalust. Kohalik Sõbratar oli veel murelik, kui Tüdruk koju suudab minna, jah, Ta mäletas küll Sõbratari muret. Ent ta läks siiski. Hambad ristis, õõnsa tundega kõhus. Ei, see ei olnud pohmelus kahest kokteilist, see oli midagi muud. Kodus suutis Ta küll hambad ära pesta, ent meigi eemaldamine oli liiga koletu. Tüdruk lõpetas oma piinad wc-s päevasööki tuldud teed tagasi saates, jah, istus seal põrandal, hoidis kahe käega peast, ilma igauguse mõtlemisvõimeta ning ainult halises, silmad pisaraid täis. Peale sellist etteastet suutis lõpuks uni võimust võtta ning Tüdruk sai oma sinise tekikotiga teki all puhata.

Tüdruk võdistas õlgu ning otsis pilguga kapiäärelt valuvaigist pakki. Jah, see paistis sealt juukseõli pudeli kõrvalt. Uni, uni tuli jälle. Tüdruk mõtles, et ta tukub veidi, ainult veidikese ja siis läheb. Läheb teeb neid asju, millest Ta tunneb rõõmu, aga mis teevad temast Naise. Naise, kes Vastutab, kes Teab. Aga ainult veidikene, eksole, paar minutit?