Viimasel ajal on minu blogi sissekanded muutunud jube pealiskaudseks ja pigem ostunimekirja sarnasteks. Olen p2evi m6elnud, et ikka suhteliselt m6ttetu jutt, a la ostsin-helesinise-hommikumantli-ja-sinna-juurde-sobivad-sinised-sussid-jutt. Ja eile, kui Rochelle'iga linna klubisse s6itsime, arutlesime teemal t6elise s6pruse v6imalikkusest suurlinnas. Ja j6udsime selleni, et suurlinnal ei ole probleem, vaid minul. Mina olin veendunud, et suurlinnas ei saa tekkida sellist s6prust kui v2ikses kohas. P2rast suhteliselt pikka arutelu j6udsime selleni, et k6ik on inimeses endas kinni (noh jah, eks alati l2heb kahte tangoks vaja). Kui k6rvale j2tta muud asjaolud (kooselu jne), siis enda sisse vaadates sain aru kyll, et isegi mina olen endale myyri ymber ehitanud. Ja p2ris piraka teise. Lihtne on maailma vaadata pealiskaudsest vaatenurgast. Kui m6tled asjadele, mis ei tee sulle haiget, ei ole sul v6imalik vajuda nende m6tete kyysi, mis j2llegi teevad. J6uan taaskord selleni, kuidas ma arvan, et te ei tea, kuidas Eestist lahkumine mulle haiget teinud on. See on tekitanud s6pruse ja l2hedaste suhete suhtes (pidades silmas mitte ainult inimsuhteid, aga emotsioone nagu kodutunne jms ka) bloki ja ilmselt hirmu. Milleks kellegagi s6bruneda, kui tean, et varsti mind siin enam ei ole? Milleks endale j2lle haiget teha? Ma olen v2sinud sellest haiget saamisest. V2sinud igatsemisest ja kaugusest. Ma ei upu masendusse, kuigi mu jutu p6hjal v6iks just seda j2reldada, ma lihtsalt lasen m6tetel uidata. Ma ei ole nii kaua ennast kellelegi avanud. Nagu p2riselt. Nagu tookord seal peda s88klas, Minniga, kus vahid tyhja pilguga kaugusesse ja lihtsalt r22gid. R22gid asjadest, millest alati vaikid, r22gid teisele ja samas endale ja saad osa endast tagasi ning m6istad, et sa ei olegi kadunud, vaid lihtsalt peidus olnud. Praegu olen ma v2ga peidus. Ma tahan ennast j2lle leida, aga kellega koos?
.
.
Hetkel istun suures toas, korteriomanik ja ta poeg vaatavad telekat. T88lt koju tulles jooksis noormees minu juurde, kallistas ja ytles 'Hi Iiris'.
Ja eile oli selles 10 inimesega klubis tore Rochelle'iga tantsida.
.
.
.
Ma ei ole kadunud. Ma olen lihtsalt peidus.
1 kommentaar:
Mõnikord ongi peidus kõige parem olla... Eks su aeg seal olegi su enda elu paika kõikumise etapp... Kui millalgi see läbi, siis hoopis teised prillid ees, ja usu mind, paremad ja selgemad.:)
Postita kommentaar