Rubens Hotell

Nii. Täna nii surmväsinud ei ole. Aga justkui vanade aegade mälestuseks nakitsen seda kirjatükki oma läpis. Nii et see ei ole veel teada, millal see üllitis avalikustamisele kuulub. =D

EDIT: Näed, üsna kohe kuulus, kui Kay arvuti tagant juhtme sisse vehkisin. =D
.
Igatahes. Hotelli elust siis. Üldises plaanis peab iga toateenija 13 tuba päevas ära koristama, see on siis 7,5 tunni jooksul. On kahte sorti koristamist vajavad toad – occupied ja departures. Vilunud neiukestel kulub esimese toa peale 30-40 minutit ja teise variandi peale u 50 minutit. Minul kulub praegu esimese peale tunnike ja departure peale vähemalt poolteist tundi. Aga see tuleneb sellest, et süsteem pole välja kujunenud ja mitte lihtsalt ei lase kätel käia, vaid kogu aeg on vaja mõelda, et mis tehtud, mis tegemata, mida vaja, kust seda saab, millises koridoris need voodipesud olidki jne. Neljatärnihotell sisaldab igapäevast voodipesu, kasutatud käterätikute-vannimantlite vahetamist, vanni pesemist. Samuti tuleb kontrollida seepe, salfasid, WC-paberit, shampooni-dushigeeli-ihupiima, vannimütsikarbikesi, veepudeleid, klaase, värsket nelki, tee-kohvipakikesi, ja muid pisiasju. Departure toas tuleb kõõõik asjad välja vahetada, isegi, kui neid kasutatud ei ole, toakene maast laeni lapiga läikima hõõruda (kõik uksepiidad, pildiraamid, toolijalad, sahtlinupud, aknalauad jne jne jne. Pluss veel vannitoa põranda ja vanni pesemine-kuivatamine ja kõigi metallosade läikima hõõrumine. Kempsupott otseloomulikult ka, aga kuna neid igapäev pestakse, siis ei oleed vähemasti mustad. =D Vott. Voodipesu koosneb kahest aluslinast, tekist, pealislinast, voodikattest ja patjadest. Tundub lihtne, ja ilmselt ongi lihtne, kui sa oled ühel korrusel, sul on oma käru oma asjadega ja sul on palju aega. Või sa oled lihtsalt juba vilunud. Minu jaoks on see suht raske. Mul oli täna kuus tuba. Neli departuret, väki. Igatahes, siis sul on kogu aeg supervisor, kes käib sõna otseses mõttes näpuga seinakapi kõige ülemise riiuli kõige tagumist nurka ja vannitoa ukse tagust nurka näpuga surkimas ja kommenteerimas, et see ei ole ikka puhas. Ja et lill on vales kohas (igas vannitoas on vaasike punase nelgiga) või et see ei ole ikka puhas jne. WC-paberirulli otsa voldin ka kolmnurkseks. =) Tunnitasu on £5.35 ja kuulduste kohaselt peaks mina ka järgmisel reedel palka saama. See oleks nüüd küll nagu mükke bro või nii.

.
No vott siis. Esimene päev tegi väsimus ilgelt tigedaks, teise päeva õhtul vasardas AINULT üks mõte peas peale tööd. Süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa süüa... Noh, saite pointile pihta küll. =P Täiesti reaalselt mõtlesin ja tundsin ja andsin endale aru, et mul EI OLE kõht tühi. Aga ikkagi. Ilmselt organismile shokiseisund korraga väsinud olla ja päev otsa füüsilist tööd teha ja mööda hotelli ringi liduda. Aga täna oli juba okei.
Vormiriided on ka. Must põlvini kleit valge krae ja käiseotsega ning ka kaarja alumise äärega pitsiga ääristatud valge põlleke ka. Valdav enamus toateenijaist on poolakad. Tuleb aga ausalt tunnistada, et see oli mulle üllatuseks. Ma arvasin, et filipiine ikka täis ja nii. Üldises plaanis on nad toredad, aga inglise keelt ei vaevu üldse rääkima. Ja enamus eriti ei räägigi. Sellest on iseenesest kahju, tobe on istuda söögilauas kolme poolatariga ja lihtsalt vaikida. Ja mitte millestki aru saada.
Homme siis 7 tuba. Ohh jah. Ma ei kujuta ette ka, kuidas nad 13 (ja mõningal juhul ka lisatoaga) hakkama saavad 8 tunniga. Muideks, toad pead kõik ära lõpetama, aga kui sa kella neljaks valmis ei jõua, siis on see sinu oma mure. Hotell maksab sulle vaid kella neljani ja täitsa sinu isiklik probleem, kui sa juhuslikult kella 18ni seal rügad.
.
Üks naine jättis voicemaili, et tahab eratunde. Eee. Hkhmm. Ma ei jaksa neid enam anda ju. Mu esimene vaba päev on neljapäev. Selleks ajaks olen siis 7 päeva jutti tööl käinud. Graafik tehti siis nii, et N-K tööl, N vaba, R tööl ja nv vaba (sest ma teatasin resoluutselt, et mul ei ole võimalik järgmisel nv-l töötada). Miks mitte teha graafikusse ilus pikk nädalavahetus? EI! Mkmm. Kurat, nii närvi ajas. Aga noh, vähemasti nädalavahetusel teen Liisuga Parlamendihoone taga Thamesi kaldal pikniku ja rüüpan Vana Tallinnat. Minu protest graafikut nähes oma seitsme järjestikuse päeva kohta jäi ka hüüdjaks hääleks kõrbes. Et tüdrukud töötavad ikka 10 ja 12 päeva jutti ja et temal (mingi personalitegelane, vähese inglise keelega itaalia neiu, kellele ametikõrgendus on ilmselgelt pähe hakanud) on kogu aeg 11-12 tunnised päevad. Keda huvitab, et sinul on 12 tunnine tööpäev?! Blaahh. Nojah.
Tegelikult ma väga ei kurda. Ma mõtlen sellele, mis tunne on järgmine reede 200 naela saada. Ma mõtlen Dorothy Perkinsi teksadele, NEXTi kingadele, Cheddari juustule, uuele jakile, pubis dringitamisele jne. Et raha. Money money money, alwasy funny, in the rich mans world...
.
Ahjaa. Ma ju tahtsin VIP kajuti piinlik-naljakas loost kirjutada.

See lugu tuleb tervitustega Tikrile ja Vassilissale, kellel on ka piinlikud lood. =D

Hkhmm. Ärge saage valesti aru, mul ei ole mingit suurenenud vajadust teid niiiiiii detailselt oma väga isiklikesse asjadesse pühendada, aga lihtsalt oli veidi koomiline. Noh. Teenindav personal ei tohi tubades WC-d kasutada. Noh, muidugi kasutatakse, aga tegelikult ei ole see lubatud. Nii. Koristan mina siis seda ilgemalt poshi kajutit, kui korraga tunnen, et no nii ilge vajadus on potile minna. Noh, see suurem häda oli, niisama põiel käid ju sipsti ära ja probleemi pole. Hullult pabistasin ja kartsin vahele jääda, sest mu supervisor käis kogu aeg kannul ja pirtsutas. Istusin siis oma küüritud potile ja nii kui säält midagi tulema hakkas (ma tõesti pablasin, sest nad on sääl üsna ranged), kuulen ukselt koputust. Fucking hell! Mul oli kahe sekundiga sukapüksid jalga venitatud ja vesi poolikule asjale peale tõmmatet (jah, jõudsin ära ka pühkida, hkhmm) ja lidusin ukse poole. Ise no jumalast pabinas. Pähh, teine toateenija oli ja laenas uksekaarti. Noh, läksin siis tagasi ja toimetasin lõpuni. Nali naljaks, aga nii hästi toimetasin, et tee mis tahad, aga enam alla ei lähe! Kuramus küll. Ma mässasin selle oma õnnetu junniga seal 10 mintsa, enne kui pott jälle puhas oli. Ei ole tore, kui kogu aeg tunned mossis keskealise tädi hingeõhku kuklas. Loo moraal? Ole ettevaatlikum!

.
Täna oli meil õhtusöögiks hunnikuga ägedaid võileibu – ostsime musiga poest pikka (ja veel sooja) saia, Cheddari juustu (ka terve toore kana, sibulat, vett, piima, hapukoort ja veini, sest mul oli alguses plaan koju jõudes kokkama hakata) ja tegime tassi teed ja mugisime, nii et puru suunurgast lendas. =D Tore oli. =D Nüüd siis väikene veiniring ja varakult tudule.. =) Kella keerame ka täna öösel. Ikaldus. =D