Mhh. Just siis, kui ma olen lisaks eilsele õhtule terve tänase hpommiku unistanud sellest, et ma helistan koju ja räägin teiega juttu, just siis Murphy seaduste kohaselt on Kaidi linnas ja Liina ei vasta ja Daisy ei ole tööl. Ja rohkem tavatelefone ma ei tea. Anja on ka, aga Anja ei luba endale helistada. =P
Igatahes kuulan ma hetkel 'Laulud' by Maria Peterson ja Eva Eensaar. Mäletan seda etendust Theatrumis siiamaani eredalt, kus vana kursaõde Helena oma kustumatu mälestuse minusse jättis. Oma näitlemisoskuse ja valitud tükiga. Te ei usu, kuidas on võimalik kirjeldada õunu keldris või kooke või kala(?) poeletil. Niimoodi on, et aasta otsa hiljem ka mäletad. Sõnu mitte, aga emotsiooni ja Helena nägu pimedas saalis valgusvihus, ämber näpu otsas ja kummikud jalas.
Jah. Arsti juurde ei ole ma siiani saanud - NHS ei ole mulle lubatud kolme nädala jooksul helistanud. Helistasin vanale pereemale ka ja ta ütles, et ta arvab, et mingit kirja ei ole minu nimele saadetud. Oh issand. Mida iganes. Nägin siin lähedal mingit kiropraktikute kliinikut. Reklaam tänaval lubas ka puusavalu tervendada. Kui ükskord rohkem kui 20 naela tagavaraks on, lähen sinna ja uurin elu, sest NHS-i helistamist ei ole mõtet oodata. Ahjaa, see tupekreem, mis mu varba jaoks määrati, ei andnud loodetud tulemust ja Kay soovitusel läksin Hiina meditsiini keskusesse - soovitati nädalast kuuri mingis ürdivees leotamist (kaks pilukat uurisid mu varvast hoolikalt ja vadistasid tükk aega oma ching-ching keeles), mille hinnaks oleks 5 naela päev. Noh, ei olnud 35 naela lambist võtta. Ütlesin, et tulen millalgi tagasi. Ühesõnaga, nagu näete, on mul kiiremas korras vaja tööd ja raha. Eks ma pean vist uuesti hakkama lapsehoidmiskuulutusi vaatama, sest seda on lootust vist kiiremini saada kui mingit administraatorit. Aga ma ei taha juuu. =(
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar