See on minu sajas postitus. Lilled paluks autosse.
.
.
Ma olen täna tubli olnud. Vaatamata hommikusele (rõõmsale) pohmakale olen otsinud tööd ja helistanud ja saanud eitavaid vastuseid (aga vähemalt vastuseid!) ja homme lähen ühte kohta CV-d viima ja siis haaran kaasa veel terve portsu enesemüügipabereid ja hakkan ennast ületama ja lähen poodi enanst pakkuma. Oh jumal jumal jumal. Aga paraku juhtusin teada saama midagi, mis pani mind väga sügavalt järele mõtlema ja ma lihtsalt p e a n omale siva töö leidma. Ohh jah.
.
Korralik koduperenaine nagu ma olen (HÄKHÄMM-KÖHH-KÖHH) hakkan nüüd kiiresti koristama ja siis poodi ja siis süüa tegema tööinimesele. Lillemulda ei jõua täna jälle otsima minna. Kuidas see võimalik on, et ma olen terve päeva kodus, aga aega midagi teha ei ole?
.
PS. Liinal oli ka hommikul pohmakas. Hehheee!
1 kommentaar:
Ma soovin, et minul kui samuti Liina-nimelisel eksemplaril oleks homme hommikul pohmakas, mis päästaks tänasest tingitud vässu olemisega kooli minemast. Ega emakeelepäev pole naljaasi. Sul, filoloog, veab, et Sa kaugel oled!:) Muidu peaksid ka rahvamassidele tõestama, et emakeeles rääkida ja teadustööd teha on tark ja hää.
Aga nüüd hakkan Su pohmajuttu lugema. Miskipärast loen postitusi alati ülevalt alla (üpris alati), mitte kronoloogilises järjestuses.:S Pai! Ja edu CV-alase enesekaubitsemisega!
Postita kommentaar