Hehh. Eile õhtul avastasin, et kuradima äge on olla, kui meigi mahavõtmise pärast muretsema ei pea. Ilmselgelt on asi ka selles, et ma ei ole siin korraliku meigieemaldit suutnud leida. Need, mis ma ostnud olen, on hullemad kui puhas vesi - silmal valus ja no tõesti-tõesti hõõrub ainult laiali, mitte ei võta maha. Ja neid 'kaheosalisi' - õli baasil, ei ole ma poes näinud.
.
Igatahes. Enne eilselt õhtut ja meigivaba päeva oli loomulikult ka reede õhtu ja Candy baar. Üldises plaanis oli nagu äge, ehkki vahepeal tuli nutt kurku, et oma sõpru-tuttavaid ei ole. Aga kuna Kay sõbrad on mu vastu väga kenad, siis ma jutlesin nendega hästi palju ja nukker olek läks ka üle. Nalja sai ka sületantsude, numbrite vahetamise, tagumiku keerutamise ja purjus inimestega. =)
.
Mesikäpa shokolaad. Mmm. =)
.
.
Laupäeva päeval oli hiphopi asemel hoopis locking and popping. Ehk siis tund sellest, kuidas lihtsalt liigutused ja 'kujundid' tantsumustriks ja teravaks teha. Et lihased tõmblema, irw. Huvitav oli. Pärast jäin veel hiphopi õpetajaga jutlema ja too kutsus mind pühapäevaõhtusesse hiphop kompanii trenni, mille koordinaadid pidi ta mulle saatma ja mida ta igatahes ei teinud. Raisk. Aga koju tulles ootas mind lõunasöök, mis koosnes banaanidest (mitte need magusad, eksole) oa-mingi-värgensi kastmes (ilgelt ilgelt ilgelt hea, bljaad) ja magustoiduks ahjus küpsetatud magus banaan, aga mitte tavaline, vaid selline, mis kõlbab süüa vaid küpsetatuna. Nii et üks igati banaanine lõuna. =)
.
Täna läks Kay oma eksi lapse ujumisvõistlusi vaatama ja kuna nende pere elab veel kaugeml kui Murakas oma Ockley külaga, siis tähendab see seda, et ma lõunast saati poissmees teadmata kellaajani. Mis siis sellest? Kui kass on ära, on hiirtel pidu. Või vähemalt nii ma arvasin, kui poodi sealiha järele tormasin. Ostsin siis mingi sealihatäidise (lihapallikujulised olid ja midagi paremat ei leidnud ka), suuuure koti külmutatud aedvilju ja oliiviõli. Kodus süüa tegema hakates oli kummaline hetk - sealiha praadimisel tekkiv lõhn tundus vastik. Ausalt. Võibolla oli see mingi käkk-värk, aga mind ennast hirmutas ära, et kas tõesti neli kuud loomalihadieeti on mõjunud niimoodi, et ma ise ka enam sealiha ei taha? Maitse tundus ka jumala veider. Pelmeenide sees olev liha on mükke bro, aga see... Ma ei tea. Hirm tuli peale. Kodune praetud sealiha on ju üks paremaid asju ja mõelda vaid, kui ma seda enam ei söö? Hõkk. Loo moraal: islamipärase koduse kasvatusega silmarõõme ei tasu endale sebida.
.
Nujah siis. Teel Angeli Islingtonist koju (Stoke Newingtoni) on üks maja, mida ma iga kord pikalt piidlen. Hirmsasti meeldib. Tegelikult on suisa kaks. Ja kirik nimega Trinitarian Spiritual Baptist Church. Mis pagan on Trinitanian? Aga see esimene maja on suur ja valge ja sammastega - ja kõik kaunistused on värvilised. Nii et valge maja värviliste kaunistustega. Ja üks teine maja on selline... Vaadake, Londoni majad on kõik ühendatud - umbes nagu Kuldne Kodu Pärnus, muig. Mitte nii pikad, aga põhimõtteliselt. Terve maja on üldises plaanis valge, kellel uuem valge, kellel vanem, aga siis on üks korter ennast erkroheliseks värvinud - maapinnast katuseni. Irw irw irw. Kui tuleb Tikker oma digikaga, teen pilti. Või lasen Tikril teha. =) Üldises plaanis on kevad käes ja kakerdan juba kaks nädalat ringi oma Hispaaniast ostetud papudega:
.
Täna läks Kay oma eksi lapse ujumisvõistlusi vaatama ja kuna nende pere elab veel kaugeml kui Murakas oma Ockley külaga, siis tähendab see seda, et ma lõunast saati poissmees teadmata kellaajani. Mis siis sellest? Kui kass on ära, on hiirtel pidu. Või vähemalt nii ma arvasin, kui poodi sealiha järele tormasin. Ostsin siis mingi sealihatäidise (lihapallikujulised olid ja midagi paremat ei leidnud ka), suuuure koti külmutatud aedvilju ja oliiviõli. Kodus süüa tegema hakates oli kummaline hetk - sealiha praadimisel tekkiv lõhn tundus vastik. Ausalt. Võibolla oli see mingi käkk-värk, aga mind ennast hirmutas ära, et kas tõesti neli kuud loomalihadieeti on mõjunud niimoodi, et ma ise ka enam sealiha ei taha? Maitse tundus ka jumala veider. Pelmeenide sees olev liha on mükke bro, aga see... Ma ei tea. Hirm tuli peale. Kodune praetud sealiha on ju üks paremaid asju ja mõelda vaid, kui ma seda enam ei söö? Hõkk. Loo moraal: islamipärase koduse kasvatusega silmarõõme ei tasu endale sebida.
.
Nujah siis. Teel Angeli Islingtonist koju (Stoke Newingtoni) on üks maja, mida ma iga kord pikalt piidlen. Hirmsasti meeldib. Tegelikult on suisa kaks. Ja kirik nimega Trinitarian Spiritual Baptist Church. Mis pagan on Trinitanian? Aga see esimene maja on suur ja valge ja sammastega - ja kõik kaunistused on värvilised. Nii et valge maja värviliste kaunistustega. Ja üks teine maja on selline... Vaadake, Londoni majad on kõik ühendatud - umbes nagu Kuldne Kodu Pärnus, muig. Mitte nii pikad, aga põhimõtteliselt. Terve maja on üldises plaanis valge, kellel uuem valge, kellel vanem, aga siis on üks korter ennast erkroheliseks värvinud - maapinnast katuseni. Irw irw irw. Kui tuleb Tikker oma digikaga, teen pilti. Või lasen Tikril teha. =) Üldises plaanis on kevad käes ja kakerdan juba kaks nädalat ringi oma Hispaaniast ostetud papudega:
.
2 kommentaari:
Trinitanian võib ehk tuleneda sõnast trinity, mis tähendab kolmainsust. :) Ma arrrvan ;)Nii et mingi kolmainsuslik või nii ehk.
Ähh. Sul on raudselt õigus. =D
Postita kommentaar