Vanem poiss tunneb ennast veidi halvasti ja ei lähegi klubiturneele ja siis saan mina juba täna õhtul Kay juurde minna. =) See on eriti tore. Muidu läheks homme hommikul. Aga temaga koos ärgata on tore. Ja siis ta teeb alati hästi hea hommikusöögi ka. =) Jeii!
Sain täna väikse vihje, et mu blogi lugedes tekib tunne, et mu elu on õudusunenägu. Irw. Ma olen täiega rahul. Mulle meeldib siin sajaga. Mulle meeldib peaaegu kõik. Isegi siis, kui metroo tekitab klaustrofoobiat, meeldib mulle, et see olemas on ja et ma saan seda vajadusel kasutada. Ja poole ajast meeldib mulle mu pere ka - nad ei ole iseenesest halvad inimesed, nad lihtsalt on elanud terve elu nii, et ei ole pidanud lillegi liigutama. Kui ma parasjagu nende järelt koristama ei pea, on nad täitsa lahedad.
Vanema pojaga räägime pidevalt nii lolli juttu, et mina naeru lõkerdades põlvi nõtkutan.
Ja pisem poiss tuli eile koju (kui ma köögis kahte ahjuplaaditäit kanakoibi maitseainesegus ringi keerasin) ja pani käed minu ümber ja ütles, et ta tunneb hea söögi lõhna. =)
Pereemaga arutame igasugu suhete asju.
Pereisaga me õnneks ei suhtlegi eriti. Ja kui suhtleme, siis ta on hästi viisakas.
Ja kuigi mulle ei meeldi seda maja koristada, on see maja kogu aeg täiesti soe. Ma olen lühikeste käistega. =)
Kuigi meil ei ole lund ega külmakraade, on meil piisavalt soe, et mitte külmetada ja õhukeselt riides käia.
Kuigi bussidega liiklemine võtab kauem aega, on see odavam ja aknast on, mida vaadata.
Londoni suurus on tema pluss ja miinus korraga.
Kuigi mõned hindudest poepidajad ajavad vahel närvi oma idiootse jutuga (Can I have ur mobile number now?) , on siin nii palju armsaid erinevaid poode ja nii palju erinevaid inimesi.
Ja Camdeni linnaosa on lihtsalt nii head tunnet tekitav.
Kuigi mu oma sõbrad ei ole siin, on hea teada, et nad on kuskil ikkagi olemas ja plaanivad vähemasti külla tulla.
Ja siin on nii värviline.
Kuigi on raske - otsi tööd ja vaata, kuidas oma vajalikud asjad ostetud saad. hakkad palju rohkem hindama oma asju. Ja tore on asju osta ja käia poes ja valida.
Ja tegelikult saab metroos mantli seljast ära ka võtta, hehee.
Ja kass Shooter on nii armas. Ma teen talle kogu aeg musu lagipähe.
Ja kõige ägedam on Kayga kuskil kondamas käia. Ehkki ta on kannatamatu vahel ja ei viitsi oodata, kui mina kreemipurkide silte tahan läbi lugeda.
Ja mustanahalistele mõeldud poed on lihtsalt lahedad. Sellise erilise hõnguga.
Tore on Inglismaal elavate eestlastega helistada ja juttu ajada.
Tore on väljas käia - ka kohalikes pubides käib elu.
Kuigi perega sai peaaegu et raksu mindud sellepärast, on ikkagi mõnus trenni anda. =)
Ja kuigi minu majast metroopeatuseni on 15 mintsa jalutamist ( sest buss 102 käib nii harva, et seda ei ole mõtet lihtsalt oodata), ja see vahel ära tüütab, on see siiski peaaegu, et ainuke füüsiline tegevus päeva jooksul. Nii et hea on end veidikenegi liigutada.
Ja bussid on armsad ja punased ja kahekordsed ja neil on need stopnupud, mida nagu reaalselt kasutatakse ka. '
Ja bussijuhid on sõbralikud reeglina.
Ja igast banaane saab osta Seven Sisters'i tänavapoodidest. Kõike sadat sorti.
Ja ühe naela poodides on naljakat kola. A la kinkekotid kirjaga 'Best Dad' jne.
Ja ma olin täna sunnitud Skype'i alla laadima, nii et lõpuks on see ka siis tehtud. =) Tänud, Anja. =)
Ja mul on uus kott ja uued dressipüksid ja armsad topid. =)
Ja nii mugav on vähimagi vajaduse korral üles minna ja kõik oma pesu pesumasinasse toppida. Ärgem unustagem, et mõni meist elas kolm aastat ilma pesumasinata.
Ja kuigi mulle käib vahel närvidele noile näljastele süüa teha, annab see mulle endale ka palju juurde. Nt oskan teha pannkooke ilma grammigi jahu maha ajamata ja koogitegemise oskused on ka veidi paranenud. =D Ja minu kanakoivad on nii head, et kohe tervele portsjonile külalistele kõlbab serveerida. =)
Ja üleüldse on mul parem ülevaade asjadest, mida peab tegema, et maja korras seisaks.
Ja mulle jääb igavesti meelele mõlkuma hoiatus, et ära hellita oma last ära, sest muidu nad on nagu need kaks poissi siin.
Kuigi on raske olla eemal kõigest tuttavast ja harjumuspärasest ja turvalisest, on siin olemine tõsiselt mõnus. Arendav. Silmaringi laiendav.
Ja Ugandapärast toitu on ka väga mõnus süüa.
Ja kõik need sajad pubid ja kebabikohad... Need on võrratud! Lähed sisse ja sulle öeldakse armsalt tere ja antakse võibolla veidi lahja kakao vms, aga õhkkond on ikkagi supermõnus.
Ja kuigi mulle need mündid rahana käisid hullult pinda alguses, siis nüüd on paberraha minu meelest ebamugav ja ebapraktiline. Müntide jaoks on mul nii armas kuldne kotike. =) Ja münte on peopesas nunnu veeretada. =)
Et ühesõnaga. Siin on tuhandeid pisiasju, mis mulle ilgelt meeldivad, aga mulle lihtsalt meeldib viriseda. =)
Sain täna väikse vihje, et mu blogi lugedes tekib tunne, et mu elu on õudusunenägu. Irw. Ma olen täiega rahul. Mulle meeldib siin sajaga. Mulle meeldib peaaegu kõik. Isegi siis, kui metroo tekitab klaustrofoobiat, meeldib mulle, et see olemas on ja et ma saan seda vajadusel kasutada. Ja poole ajast meeldib mulle mu pere ka - nad ei ole iseenesest halvad inimesed, nad lihtsalt on elanud terve elu nii, et ei ole pidanud lillegi liigutama. Kui ma parasjagu nende järelt koristama ei pea, on nad täitsa lahedad.
Vanema pojaga räägime pidevalt nii lolli juttu, et mina naeru lõkerdades põlvi nõtkutan.
Ja pisem poiss tuli eile koju (kui ma köögis kahte ahjuplaaditäit kanakoibi maitseainesegus ringi keerasin) ja pani käed minu ümber ja ütles, et ta tunneb hea söögi lõhna. =)
Pereemaga arutame igasugu suhete asju.
Pereisaga me õnneks ei suhtlegi eriti. Ja kui suhtleme, siis ta on hästi viisakas.
Ja kuigi mulle ei meeldi seda maja koristada, on see maja kogu aeg täiesti soe. Ma olen lühikeste käistega. =)
Kuigi meil ei ole lund ega külmakraade, on meil piisavalt soe, et mitte külmetada ja õhukeselt riides käia.
Kuigi bussidega liiklemine võtab kauem aega, on see odavam ja aknast on, mida vaadata.
Londoni suurus on tema pluss ja miinus korraga.
Kuigi mõned hindudest poepidajad ajavad vahel närvi oma idiootse jutuga (Can I have ur mobile number now?) , on siin nii palju armsaid erinevaid poode ja nii palju erinevaid inimesi.
Ja Camdeni linnaosa on lihtsalt nii head tunnet tekitav.
Kuigi mu oma sõbrad ei ole siin, on hea teada, et nad on kuskil ikkagi olemas ja plaanivad vähemasti külla tulla.
Ja siin on nii värviline.
Kuigi on raske - otsi tööd ja vaata, kuidas oma vajalikud asjad ostetud saad. hakkad palju rohkem hindama oma asju. Ja tore on asju osta ja käia poes ja valida.
Ja tegelikult saab metroos mantli seljast ära ka võtta, hehee.
Ja kass Shooter on nii armas. Ma teen talle kogu aeg musu lagipähe.
Ja kõige ägedam on Kayga kuskil kondamas käia. Ehkki ta on kannatamatu vahel ja ei viitsi oodata, kui mina kreemipurkide silte tahan läbi lugeda.
Ja mustanahalistele mõeldud poed on lihtsalt lahedad. Sellise erilise hõnguga.
Tore on Inglismaal elavate eestlastega helistada ja juttu ajada.
Tore on väljas käia - ka kohalikes pubides käib elu.
Kuigi perega sai peaaegu et raksu mindud sellepärast, on ikkagi mõnus trenni anda. =)
Ja kuigi minu majast metroopeatuseni on 15 mintsa jalutamist ( sest buss 102 käib nii harva, et seda ei ole mõtet lihtsalt oodata), ja see vahel ära tüütab, on see siiski peaaegu, et ainuke füüsiline tegevus päeva jooksul. Nii et hea on end veidikenegi liigutada.
Ja bussid on armsad ja punased ja kahekordsed ja neil on need stopnupud, mida nagu reaalselt kasutatakse ka. '
Ja bussijuhid on sõbralikud reeglina.
Ja igast banaane saab osta Seven Sisters'i tänavapoodidest. Kõike sadat sorti.
Ja ühe naela poodides on naljakat kola. A la kinkekotid kirjaga 'Best Dad' jne.
Ja ma olin täna sunnitud Skype'i alla laadima, nii et lõpuks on see ka siis tehtud. =) Tänud, Anja. =)
Ja mul on uus kott ja uued dressipüksid ja armsad topid. =)
Ja nii mugav on vähimagi vajaduse korral üles minna ja kõik oma pesu pesumasinasse toppida. Ärgem unustagem, et mõni meist elas kolm aastat ilma pesumasinata.
Ja kuigi mulle käib vahel närvidele noile näljastele süüa teha, annab see mulle endale ka palju juurde. Nt oskan teha pannkooke ilma grammigi jahu maha ajamata ja koogitegemise oskused on ka veidi paranenud. =D Ja minu kanakoivad on nii head, et kohe tervele portsjonile külalistele kõlbab serveerida. =)
Ja üleüldse on mul parem ülevaade asjadest, mida peab tegema, et maja korras seisaks.
Ja mulle jääb igavesti meelele mõlkuma hoiatus, et ära hellita oma last ära, sest muidu nad on nagu need kaks poissi siin.
Kuigi on raske olla eemal kõigest tuttavast ja harjumuspärasest ja turvalisest, on siin olemine tõsiselt mõnus. Arendav. Silmaringi laiendav.
Ja Ugandapärast toitu on ka väga mõnus süüa.
Ja kõik need sajad pubid ja kebabikohad... Need on võrratud! Lähed sisse ja sulle öeldakse armsalt tere ja antakse võibolla veidi lahja kakao vms, aga õhkkond on ikkagi supermõnus.
Ja kuigi mulle need mündid rahana käisid hullult pinda alguses, siis nüüd on paberraha minu meelest ebamugav ja ebapraktiline. Müntide jaoks on mul nii armas kuldne kotike. =) Ja münte on peopesas nunnu veeretada. =)
Et ühesõnaga. Siin on tuhandeid pisiasju, mis mulle ilgelt meeldivad, aga mulle lihtsalt meeldib viriseda. =)
4 kommentaari:
see on lihtsalt paratamatus, et kõige rohkem kisub blogi kirjutama ikka siis, kui tahad millegi üle vinguda :D kui juhtub midagi ägedat, siis tavaliselt mõnuled niisama oma õnnes ja ei viitsi kuskil internetis kireda.
aga sellepärast ongi vaja vahel ka selliseid sissekandeid. siis me ikka teame, et sul on lõbus ;)
tahan ka londonisse!
Kusjuures ma ei prae pelmeene enne ära, sest kõik kinnitavad, et nad lähevad niimoodi reisiga kivikõvaks. Aga teen kõik, et nad vähemalt suureks tainaks kokku ei läheks.:)
Skype'i ma täiel rinnal nagu kasutada ei oska, aga kasutajanimi on magusiiris =D
Ja pelmeenidega on minu tõega suureks kurvastuseks nii, et mul ei ole aega, et neile järgi minna ja pelmeenidega tütarlaps ei ole nõus ka kuskile suunas liikuma... =( Anna andeks, kullake, mul on ilgelt ilgelt kurb sellepärast...
:( ähhh, kuidas siis nii:(
Postita kommentaar