Täna tunnen ma ennast jälle inimesena. =) Tõusin üles ja tundsin, et ei vajagi peale tunniajast ärkvelolekut uuesti linade vahele pugemist ja unele suikumist (mis viimastel päevadel minu päevakava osa oli, võimaluse korral ka pärastlõunane uinak). Mul hakkas eile suisa mure tekkima oma tervise pärast – ei ole ju normaalne, et sa magad öösel, tõused üles, oled poolteist tundi ärkvel, uuesti magad tunnikese, ärkad ja teed midagi, pärastlõunal magad uuesti poolteist tundi (ja kusjuures üles tõusmine on absoluutselt võõõõimatu ja mingigi kriitikat kannatava enestunde saab suure tassi kohvi abil) ja õhtul oled täiega väsinud, kui magama lähed. Et nagu. Ma saan aru, et kui oleks oht, et ma sedapsi olen vms (Kay võimekuse üle kurta ei saa, aga teatud maal on isegi temal piirid=D). Aga täna hommikul oli täiesti normaalne tunne.
Enesetundest veel nii palju, et päeval hakkas pea valutama (käisime Kayga JÄLLE Camdenis kondamas =P), koju jõudes võtsin tabletti, ei aidanud. Üldine peavalu koondus täiesti meeletuks silmadevaluks, võtsin järgmise tableti. Mingi aja pärast hakkasid and mõjuma. Nõrk peavalu jäi siiski, võtsin veel kolmandagi. Sest eile oli väikese dinnerparty mõõtu üritus – juudi püha õhtusöömaaeg vms – 8 külalist + 5 kodust inimest ja mina valmistasin kõik toidu, va ühe, mille pereema aitas teha. Ma olen enda üle nii uhke. =D Nende õhtusöögid on ju ikka kolmekäigulised. Aga ei midagi erilist toidu poolest, keskmine dinner party on oluliselt keerulisem. Igatahes. Köögis olles olin nagu mulli sees – ma olin valuvaigisteid nii täis, et ma olin vist kergelt pilves. =P Saage aru, ma ei ole vist elus mitte kunagi mitte kordagi kolm valuvaigistit peaaegu korraga võtnud. Ja fenomenaalne on see, et selline õrn tuikamine jäi ikkagi alles. Üritasin oma organismi tervenemisele kaasa aidata suurtes kogustes vee tarbimisega. Mulle ei meeldi vett juua. Minu loogika on see, et kui su organism vajab vett, siis sul tekib janu. Mitte sa ei joo nii igaks kümneks juhuks mitu liitrit vett päevas ära. Aga eile ma siis Kay heatahtlike soovituste kohaselt larpisin püüdlikult vett. Ehk see oligi siis see, mis hea enesetunde tagasitulekule kaasa aitas.
Täiesti ettekavatsematult lõppes Camdeni käik sellega, et ma ostsin lõpuks omale koti. =) 15 naela, jehuu! Võrdluse mõttes, et suuremad normaalsed kotid on ikkagi vähemalt 29 - 40 naela. Selle tulemusena on mul nüüd 1.95 järgmise teisipäevani, hehee. Aga kott on lahe – nahast, tumepunane (sama värvi, mis mu pisike punane nahast kott=D), sihuke täiskasvanulik ja stiilne, aga samas veidi vallatu. Järjekordselt tsiteerides Tikrit, katsudes seekord täpsem olla: *Rahulolu*. =)
See viib mind nüüd selleni, et one down, two more to go. Kott on olemas, suurematest asjadest on veel vaja jakki ja papusid. Eile nägin Camdenis maailma kõige nunnumaid kotiga sama värvi punased kingi, aga mis on kitsas, see on kitsas ja ei ole midagi teha. Niu. Aga noh, raha nagunii ei olnud, irw. Üldises plaanis võib nüüd hakata tegema nimekirja väiksematest asjadest, mida vaja on. Asjad, mille peale ma enne ei mõelnud, sest suuremas asjad olid rohkem vajalikud.
Vaja oleks nt sokke, pesu, dušigeeli, uusi tantsususse, mingeid juuksevidinaid (minu varud koosnevad juba pikemat aega peavõrust, pärlitega patsikast ja tavaliselt patsikummist), ja... eeee... noh kaugemale ei taha vaatama hakata. Tantsutundide eest peaks veebruaris päris mõnusa summa saama, kui kõik ikka hästi läheb, ja selle summaga katsuks ennast siis joone peale saada.
Ahhaa, õige õige. Uudisest siis veel nii palju, et see Camdenis elav pere helistas mulle eile uuesti. Seesama pere, kes mulle enne ära ütles, kuna ma ei saa kohe sisse kolida. Et nad nüüd ikka tahavad mind, sest see neiu, kes pidi neil kohe sisse kolima, ei saa ikkagi tulla ja nii. Ma siis mõtlesin pikalt-laialt ja saatsin smsi, et kui nad mind 10 veebruarini ära ootavad, siis olen rõõmuga tulija. Vastanud nad praeguseks ei ole.
Teate, mulle alguses tundus nagu kena žestina see, et pereema mulle ka poest šokolaadi tõi. Nüüd ma tunnen, et see on nagu needus mu sahtlis. Ma lihtsalt ei saa enne, kui see söödud on. Ja ma ei taha seda süüa nii palju, sest see tekitab mu näonahale ja kehakaalule probleeme =P Pereema raudselt tahab, et ma paksuks läheks! =P
Vott. Murakas on nüüd siin. =) Või noh, vähemalt Inglismaal. Veel üks Eesti hing, kellele meeleheites helistada saab, hihii (A). =)
Ilm on meil täna ilus olnud – päike ja puha.
=)
Enesetundest veel nii palju, et päeval hakkas pea valutama (käisime Kayga JÄLLE Camdenis kondamas =P), koju jõudes võtsin tabletti, ei aidanud. Üldine peavalu koondus täiesti meeletuks silmadevaluks, võtsin järgmise tableti. Mingi aja pärast hakkasid and mõjuma. Nõrk peavalu jäi siiski, võtsin veel kolmandagi. Sest eile oli väikese dinnerparty mõõtu üritus – juudi püha õhtusöömaaeg vms – 8 külalist + 5 kodust inimest ja mina valmistasin kõik toidu, va ühe, mille pereema aitas teha. Ma olen enda üle nii uhke. =D Nende õhtusöögid on ju ikka kolmekäigulised. Aga ei midagi erilist toidu poolest, keskmine dinner party on oluliselt keerulisem. Igatahes. Köögis olles olin nagu mulli sees – ma olin valuvaigisteid nii täis, et ma olin vist kergelt pilves. =P Saage aru, ma ei ole vist elus mitte kunagi mitte kordagi kolm valuvaigistit peaaegu korraga võtnud. Ja fenomenaalne on see, et selline õrn tuikamine jäi ikkagi alles. Üritasin oma organismi tervenemisele kaasa aidata suurtes kogustes vee tarbimisega. Mulle ei meeldi vett juua. Minu loogika on see, et kui su organism vajab vett, siis sul tekib janu. Mitte sa ei joo nii igaks kümneks juhuks mitu liitrit vett päevas ära. Aga eile ma siis Kay heatahtlike soovituste kohaselt larpisin püüdlikult vett. Ehk see oligi siis see, mis hea enesetunde tagasitulekule kaasa aitas.
Täiesti ettekavatsematult lõppes Camdeni käik sellega, et ma ostsin lõpuks omale koti. =) 15 naela, jehuu! Võrdluse mõttes, et suuremad normaalsed kotid on ikkagi vähemalt 29 - 40 naela. Selle tulemusena on mul nüüd 1.95 järgmise teisipäevani, hehee. Aga kott on lahe – nahast, tumepunane (sama värvi, mis mu pisike punane nahast kott=D), sihuke täiskasvanulik ja stiilne, aga samas veidi vallatu. Järjekordselt tsiteerides Tikrit, katsudes seekord täpsem olla: *Rahulolu*. =)
See viib mind nüüd selleni, et one down, two more to go. Kott on olemas, suurematest asjadest on veel vaja jakki ja papusid. Eile nägin Camdenis maailma kõige nunnumaid kotiga sama värvi punased kingi, aga mis on kitsas, see on kitsas ja ei ole midagi teha. Niu. Aga noh, raha nagunii ei olnud, irw. Üldises plaanis võib nüüd hakata tegema nimekirja väiksematest asjadest, mida vaja on. Asjad, mille peale ma enne ei mõelnud, sest suuremas asjad olid rohkem vajalikud.
Vaja oleks nt sokke, pesu, dušigeeli, uusi tantsususse, mingeid juuksevidinaid (minu varud koosnevad juba pikemat aega peavõrust, pärlitega patsikast ja tavaliselt patsikummist), ja... eeee... noh kaugemale ei taha vaatama hakata. Tantsutundide eest peaks veebruaris päris mõnusa summa saama, kui kõik ikka hästi läheb, ja selle summaga katsuks ennast siis joone peale saada.
Ahhaa, õige õige. Uudisest siis veel nii palju, et see Camdenis elav pere helistas mulle eile uuesti. Seesama pere, kes mulle enne ära ütles, kuna ma ei saa kohe sisse kolida. Et nad nüüd ikka tahavad mind, sest see neiu, kes pidi neil kohe sisse kolima, ei saa ikkagi tulla ja nii. Ma siis mõtlesin pikalt-laialt ja saatsin smsi, et kui nad mind 10 veebruarini ära ootavad, siis olen rõõmuga tulija. Vastanud nad praeguseks ei ole.
Teate, mulle alguses tundus nagu kena žestina see, et pereema mulle ka poest šokolaadi tõi. Nüüd ma tunnen, et see on nagu needus mu sahtlis. Ma lihtsalt ei saa enne, kui see söödud on. Ja ma ei taha seda süüa nii palju, sest see tekitab mu näonahale ja kehakaalule probleeme =P Pereema raudselt tahab, et ma paksuks läheks! =P
Vott. Murakas on nüüd siin. =) Või noh, vähemalt Inglismaal. Veel üks Eesti hing, kellele meeleheites helistada saab, hihii (A). =)
Ilm on meil täna ilus olnud – päike ja puha.
=)
1 kommentaar:
Ihhihhhihiii =D Tänud. Eks ma üritan küll üldises plaanis vett rohkem tarbida kui enne. =)
Postita kommentaar