Istun koridoris, punase vaiba peal. Uued dressipüksid ja uus valge pluus ning kange tagumik. Peaaegu, et rahulolu. =D Mõtlesin just, et vaja on kotti, papusid ja jakki, aga poest tulin välja kotitäie niisama riietega. Aga samas mul on neid niisama riideid ka hädasti vaja. Ega kolme topiga üle kahe kuu järjest käia ei taha. =D Ja täiesti hämmastav, kui meeletult hea tunde võib tekitada sinus uus saunalina. =D
Muideks, mingi aeg tagasi oli metroos selline seik, et istusin Eustonis Northern Line'i pealt Victoria peale. Metroos on eskalaatorite juures pidevalt muusikud, eksole ja oli ka seekord. Mingi jorss tinistas seal oma kitarrikest ja laulis James Blunti 'You're beautiful'i. Noh, laulab siis ühe rea ja korraga vajub üle terve selle ruumi võimas kaja - seltskond poisse, kes trepiga alla sõitsid, hakkasid kaasa laulma. Mine pekki, kui võimas!!! Lihtsalt terve tee üles venides naeratasin tobedalt omaette. Tõsiselt mõnna.
Ja ma ei mäleta, kas ma sellest kirjutasin, kuidas ma Evelyga Tower Bridge juures jalutamas käisin Thamesi ääres? Täitsa kobe latt üle vee visatud, icc.
Ja metroo on üks populaarne koht, kus meiki teha ja vajadusel ka riideid-sokke-jalanõusid vahetada. Alguses tundus küll veidi imelik, aga nüüd ei pööra enam tähelepanu. Eile oli metroos üks magav onkel, hästi lühikese siilikaga, kellel oli lagipähe silm tätoveeritud. Kulm oli ka. Silma vikerkest oli sinine ja pupill punane. Veidi tontlik oli, kui taadi pea magades elutult minu poole kõikus ja siis see silm mind piidles. =P
Minu suureks ebameeldivuseks ei suuda ma enam korralikult eesti keeles kirjutada. Siin on pool juttu kirjutatud nii, et kirjutan lause ära, loen üle ja muudan poolte sõnade asukoha lauses ära. Nii kiiresti hakkab see võõrkeelne keskkond juba mõjutama...
Eile emaile lugedes juhtus armas lugu. Eelmisel nädalal tahtsin ise trenni minna kolmapäeval, aga ei jõudnud. Siis hakkasin kõhutantsupoodide kohta netist infi otsima ning midagi leidmata kirjutasin kahele treenerile, et nad nõu annaksid. Üks oli siis see, kelle juurde ma ei jõudnud kolmapäeval. Ja vastuseks sain kirja, et tal nii hea meel, et ma tundi ei jõudnud, sest ta on ikka veel Floridas. =D Elu lihtsalt teeb vahel selliseid asju, onju? Katsun siis sellel kolmapäeval uuesti.
Ja muideks, kana garam masala oli superoivaline! =)
Ahjaa, ja katsuks täna siis selle kostüümi ka tagasi viia. (A) Eelmisest teisipäevast saati minu käes, koos kahe paruka ja sulgedega peavõruga. Aga see kleit on nagu saiidikleit (Egiptuse folkloortants, osa kõhutantsust) ja nagu ei raatsiks hästi viia, icc.
Muideks, mingi aeg tagasi oli metroos selline seik, et istusin Eustonis Northern Line'i pealt Victoria peale. Metroos on eskalaatorite juures pidevalt muusikud, eksole ja oli ka seekord. Mingi jorss tinistas seal oma kitarrikest ja laulis James Blunti 'You're beautiful'i. Noh, laulab siis ühe rea ja korraga vajub üle terve selle ruumi võimas kaja - seltskond poisse, kes trepiga alla sõitsid, hakkasid kaasa laulma. Mine pekki, kui võimas!!! Lihtsalt terve tee üles venides naeratasin tobedalt omaette. Tõsiselt mõnna.
Ja ma ei mäleta, kas ma sellest kirjutasin, kuidas ma Evelyga Tower Bridge juures jalutamas käisin Thamesi ääres? Täitsa kobe latt üle vee visatud, icc.
Ja metroo on üks populaarne koht, kus meiki teha ja vajadusel ka riideid-sokke-jalanõusid vahetada. Alguses tundus küll veidi imelik, aga nüüd ei pööra enam tähelepanu. Eile oli metroos üks magav onkel, hästi lühikese siilikaga, kellel oli lagipähe silm tätoveeritud. Kulm oli ka. Silma vikerkest oli sinine ja pupill punane. Veidi tontlik oli, kui taadi pea magades elutult minu poole kõikus ja siis see silm mind piidles. =P
Minu suureks ebameeldivuseks ei suuda ma enam korralikult eesti keeles kirjutada. Siin on pool juttu kirjutatud nii, et kirjutan lause ära, loen üle ja muudan poolte sõnade asukoha lauses ära. Nii kiiresti hakkab see võõrkeelne keskkond juba mõjutama...
Eile emaile lugedes juhtus armas lugu. Eelmisel nädalal tahtsin ise trenni minna kolmapäeval, aga ei jõudnud. Siis hakkasin kõhutantsupoodide kohta netist infi otsima ning midagi leidmata kirjutasin kahele treenerile, et nad nõu annaksid. Üks oli siis see, kelle juurde ma ei jõudnud kolmapäeval. Ja vastuseks sain kirja, et tal nii hea meel, et ma tundi ei jõudnud, sest ta on ikka veel Floridas. =D Elu lihtsalt teeb vahel selliseid asju, onju? Katsun siis sellel kolmapäeval uuesti.
Ja muideks, kana garam masala oli superoivaline! =)
Ahjaa, ja katsuks täna siis selle kostüümi ka tagasi viia. (A) Eelmisest teisipäevast saati minu käes, koos kahe paruka ja sulgedega peavõruga. Aga see kleit on nagu saiidikleit (Egiptuse folkloortants, osa kõhutantsust) ja nagu ei raatsiks hästi viia, icc.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar