Hakkasin hetkel tööotsimisega tegelema. Kirjutan pikemalt siis, kui enam nii surmlaipväsinud ei ole.
Täiesti jabur, et Londoni vahemaad nüüd nö välja löövad. Ma lihtsalt ei suuda enam taluda 2,5 tundi rändamist iga päev Kay juurde ja tagasi. Ma olen täiesti surnud, metroo tekitab õudust ja klaustrofoobiat. Miks? Sest 45 minutit vahid musta loksuvat venivat pimedust akna taga. Hingad ärahingatud, läppunud ja sumbunud õhku. Palav on. Siis lähed välja ja loksud bussiga edasi. Bussi vastu ei ole hetkel midagi. Aga metroo hakkas üleeile õhtul sellised õudusjutte mu peas kokku keerutama (stiilis, mis siis, kui see kohvitops seal on pomm ja see lendab õhku ja sa oled siin umbses maaaluses käigus ülimas pimedus oiete, nutu ja halaga, valude, paanika ja ilma abita. Mis siis, kui sa mingil põhjusel sinna käiku satud ja rong sõidab suure kiirusega sus uunas? Kas sa mahud seina ja rongi vahele? Ja mis tunne on lauspimeduses koperdada rööbastel ja siis tajuda enda poole ruttavat rongi, mille takistamiseks sa midagi teha ei saa, sest rööpad ei ole sirged, vaid kaarjad ja rongijuht ei näe sind kuigi pika maa peale. Ja siis sa näed seda valgust ...), et ma lihtsalt koju jõudes kirjutasin arvutisse pika sissekande teemal 'Elu ja tema õudused' ja alles siis sain magama jääda. Et siis väsimus ja metroo üledoos.
Eile võtsin siis ette matka Govent Gardenisse (Liina, see on tõesti ilus), et trenni minna. Ja saate aru, mul ei õnnestunud seda kohta 15 mintsaga üles leida. Noh, trenni on mõtet hiljaks jääda alla 15 minuti. Ja siis ma seal kondasin ja ei leidnud ja klimp oli kurgus ja pisarad silmas ja enesetunne oli ütlemata sitt. See väike shopingturnee päevi tagasi lõi mu olematusse eelarvesse siiski augu, mida täheldasin siis, kui oli vaja otsustada, kas osta 27,40 maksev metrookaart või nädalane bussipilet 15 naela eest. Ja kuna esmaspäeviti on mul vaja metrood, ja Govent Gardeni jaoks ka, siis ostsin selle. Muidu oleks saanud bussipiletiga ka hakkama. =S
Läpaka aku on tühi. Ja kirjutasin nagunii pikemalt kui alguses kavatsesin.
Head und!
Täiesti jabur, et Londoni vahemaad nüüd nö välja löövad. Ma lihtsalt ei suuda enam taluda 2,5 tundi rändamist iga päev Kay juurde ja tagasi. Ma olen täiesti surnud, metroo tekitab õudust ja klaustrofoobiat. Miks? Sest 45 minutit vahid musta loksuvat venivat pimedust akna taga. Hingad ärahingatud, läppunud ja sumbunud õhku. Palav on. Siis lähed välja ja loksud bussiga edasi. Bussi vastu ei ole hetkel midagi. Aga metroo hakkas üleeile õhtul sellised õudusjutte mu peas kokku keerutama (stiilis, mis siis, kui see kohvitops seal on pomm ja see lendab õhku ja sa oled siin umbses maaaluses käigus ülimas pimedus oiete, nutu ja halaga, valude, paanika ja ilma abita. Mis siis, kui sa mingil põhjusel sinna käiku satud ja rong sõidab suure kiirusega sus uunas? Kas sa mahud seina ja rongi vahele? Ja mis tunne on lauspimeduses koperdada rööbastel ja siis tajuda enda poole ruttavat rongi, mille takistamiseks sa midagi teha ei saa, sest rööpad ei ole sirged, vaid kaarjad ja rongijuht ei näe sind kuigi pika maa peale. Ja siis sa näed seda valgust ...), et ma lihtsalt koju jõudes kirjutasin arvutisse pika sissekande teemal 'Elu ja tema õudused' ja alles siis sain magama jääda. Et siis väsimus ja metroo üledoos.
Eile võtsin siis ette matka Govent Gardenisse (Liina, see on tõesti ilus), et trenni minna. Ja saate aru, mul ei õnnestunud seda kohta 15 mintsaga üles leida. Noh, trenni on mõtet hiljaks jääda alla 15 minuti. Ja siis ma seal kondasin ja ei leidnud ja klimp oli kurgus ja pisarad silmas ja enesetunne oli ütlemata sitt. See väike shopingturnee päevi tagasi lõi mu olematusse eelarvesse siiski augu, mida täheldasin siis, kui oli vaja otsustada, kas osta 27,40 maksev metrookaart või nädalane bussipilet 15 naela eest. Ja kuna esmaspäeviti on mul vaja metrood, ja Govent Gardeni jaoks ka, siis ostsin selle. Muidu oleks saanud bussipiletiga ka hakkama. =S
Läpaka aku on tühi. Ja kirjutasin nagunii pikemalt kui alguses kavatsesin.
Head und!
1 kommentaar:
Iiris, palun ära mõtle metroost selliseid mõtteid! See must ja umbne võrgustik on ju Londonis juba aastaid-aastaid-aastaid teeninud ja jah, tema minevikku on nii mõndagi räpast jäänud, aga see ei tohi olevikku mõjutada. Mõtle selle peale, et maa all liigud sa kordi kiiremini kui eales maa peal (vähemalt Londonis) saaksid. Mina nautisin metroosõite. Ja see MIND THE GAP võttis ikka muigama mis muigama.:) Ofkoors ma maindisin neid gäppe, neid gäppe
õppisin ma juba Balti Jaamas väiksena maindima.
Igatahes loodan, et satud Coventisse ka siis, kui sealt kiiresti edasi tõttama ei pea ja saad soodsa ilma korral võtta teeäärel istet ning kuulata tänavamuusikuid ning vaadata tänavatsirkuseartiste, kes oma tempude järel sinult vähemalt ühte poundi ootavad. Ja õhtul on Coventis ilus. Ja öösel. Aga noh, kostümeeritult pubist niiii kaines olekus tulles ei pruukinud sa seda tookord märgata. ;) Kalli!
Postita kommentaar