Lehmadest

Nii. Nii kui mingi plaan paika pandud saab, on ka raudne laks, et metsa ta läheb. Näiteks pidin eratundi täna andma minema, aga viimasel hetkel (olin rongijaamas juba enamvähem kassajärjekorras) tuli sms, et ei saa ikka täna. Ma siis koju, kui uus sms, et ikka saaks. Ma kui vaena rahanäljas töötu läksin siis uuesti rongijaama. Rongijaamas mõütlesin järele ja ütlesin,et kuule, mul ei ole mõtet ikke tulla, sest aega ei ole enam. Ikaldus. Sõitsin aga jälle koju tagasi. Kuna ma olin pool himmikut mööda Dalstoni turgi kingi otsinud - homme peavad mustad kingad olema - ja mitte midagi leides nii või teisiti juba endast väljas olles, vajus minu peale selline pahaolemine. Ei ole tige, ei ole masendus. Lihtsalt paha on. Kuni selle hetkeni oli, kuniks ma netist mingid mängud omale otsisin. Ausõna, ma ei ole kunagi netis mingeid mänge mänginud, aga täna pommitasin sireenide huilates kaelalangevaid tähti. Ja seejärel pommitasin ammuvaid lehmasid ka. See ei olnud nii tore. Aga üldises plaanis hakkas parem. =)

Üks neiu helistas ka ja küsis, kuidas stuudiosse saab. Noh, vähemalt üks inimene tuleb siis kohale. Ma nimelt kardan, et keegi ei tule kohale. Või et tuleb nt kaks tükki, nii et tundi saab anda, aga kasu ei saa ise midagi.

.

Piparmünditeed jõin suure tassi. Pole ammu teed joonud. Ja kartulivahvlit oli ka veel veidi alles. Siis saatsin veel emale nimekirja asjadest, mida Liisu mulle toob:

Vana Tallinn

Liivimaa palsam

Kartulivahvlit

Mõnusat Maiust

Suitsujuustu

Shokolaadi

Tavalisi kaerahelbeid

Piparmünditeed

=)

.

Nüüd olesklen niisama. Tahaks hirmsasti Starbucksi lattet, aga mul ei ole läheduses ühtegi. Stuudio lähedal ka ei ole. Ja hästi palju banaane olen ära söönud (neli vähemalt). =P

.

PS. Märkus Tikrile. Londonis saadavad kõik smsse. Kui Eestis näitab sõnumi saatmine äärmist ebaprofessionaalsust, siis siin saadavad kõik ja see on täiesti normaalne suhtlemisvorm.

Pimeloom

Kuidas ma sellest enne aru ei saanud? Mis pimedusega mind küll löödud on?

Viimasel ajal, viimastel nädalatel on stuudiojuhataja kuidagi imelik olnud. Mul on konstantselt tunne, et ta on kogu aeg pahas tujus ja minuga nagu nalja ei viska enam ja nii. Üleeile tulin näiteks trennist ära, olles taga eelnevalt rääkinud minu uutest õpilastest ja minu oma trennist, ja kuigi ta ei öelnud midagi otse, siis mul oli pärast seda tõeliselt halb olla. Panin halva energia süüks ja otsustasin temaga rohkem mitte suhelda. Eile päeval hakkasin Kayga asja arutama, et oma uus trenn ja et üks neiu tahab ikka ära minna, sest esmaspäevane trenn käib tal üle jõu ja ma tegin ettepaneku, et äkki ta tuleks algajatesse. Rääkisin sellest juhatajaga ka, et kuidas ta saaks tulla ja nii. Minu eesmärk oli see, et ta võtaks paar algajate trenni ja siis tuleks keskmisesse tagasi. Mille peale Kay ütles mulle eile, et kui mina juhataja oleks, siis mulle käiks ilgelt närvidele see, et su eraklass tuleb ehk suurem, kui su stuudiotrenn. Mille peale tundsin ma, et mind oleks nagu löödud, sest kõik jooksis korraga kokku - loooooomulikult! Juhataja hakkas järjest vähem naeratama sellest ajast alates, kui ma hakkasin ta käest stuudirendi ja eratundide kohta küsima. Ja viimane jutt - see kõlas tema jaoks raudselt niimoodi, et ma tahan tema õpilasi üle lüüa. Oh jumal. Ma peaksin seal stuudios praegu veel ettevaatlik eksole olema, sest asi on ikkagi äris ja ta võib mulle vabalt kinga anda kui tahab. Oi oi oi oi oi kui paha mul olla oli. Hakkasin paaniliselt olukorrale lahendust otsima. Sest kinga saada ei taha, aga ei ole ka minu süü, et stuudiol vilets reklaam on, eksole. Ja ma ei saa midagi sinna parata, et algajate jaoks ON see trenn liiga raske. Mul on kaks klubiliiget trennis, kes on tõsiselt kesktasemel ja kuna ma pean neid, kui liikmeid kõige rohkem arvestama, siis on ülejäänutega ikka väga raske. Ma ei tea. Ma lähen annan oma trenni ära õhtul ja eks siis näeb. Ehk veenan nad esmaspäevasesse trenni tulema. Niuks.

.

Täna ongi nagu tööpäev - kl 2 on eratund selle India neiuga, kl 18.30 stuudis algajate trenn ja pärast seda veel salsa. Nii et eilne õgimine keset ööd saab ehk täna maha kulutatud. =)

.

Homsest alates lähen tööle. See eilne vestlus läks järelikult hästi, sest nad helistasid mulle peaaegu kohe tagasi. Hotelli, tube koristama. Ei, ma ei ole õnnelik. Aga ma pigem koristan tube, kui olen töötu. Seda ma veel ei tea, mis ma oma reedese intekaga teen.

Hahaa!

Noored, mul on see nädal kaks tööintekat! Jeee!

Ja juuksevärv tuli ka nõnna kena välja. =)

Pluss päike paistab.

Pluss trenn on ette valmistamata. =( Selle kallal peaks veel tööd tegema.

Ja ma kavatsen varsti oma kirjastiili ja muud kraami muuta. Vohh. =)

Peost

See on see pidu, kus Maido käis Londonis ja me käisime väljas ja mul oli hirmsasti tunne, et ma olen jube kaine. =D Pildi pealtki on näha, et EI OLE kaine, irw.

.

Aga suundun nüüd juuksevärvi maha pesema. =)

Et siis

Nagu ei teagi, mida kirjutada.

Eilsest päevast annab väga hea ülevaate Murakas SIIN. Et siis kino ja värki. Ninja kilpkonnasid meeldis mulle küll vaadata - olin kohe niinii elevil. Lapsepõlve trauma noh - k õ i g i l oli satt peale minu ja k õ i k teadsid neid nimepidi ja vaatasid neid kogu aeg ja k õ i g i l olid need näpitsnukud ja kleepekad ja värki. Ja minul ei olnud. Las ma nüüd mõtlen, mis nende nimed siis olidki - sinisega oli Leonardo, punasega oli Raffael, oranziga oli Michelangelo ja lillaga siis järelikult Donatello. Murakas - got it right? Ja üks tegelane säält filmist oli täpselt Victoria Beckhami näoga.

.

Igatahes. Muraka kahenaelase abiga sain juuksevärvi ka ostetud omale. Peakski juukseid värvima hakkama.

Õhtul siis trenn ka. Paar ööd tagasi oli õudusunenägu teemal, et ma läksin trenni andma ja hästi palju rahvast oli ja mul ei olnud mitte ühtegi plaati kaasas ja juhataja andis ka mingi suvalise plaadi ja mingid mõrrad lesisid põrandal ja passisid pealt, kuidas ma tundi anda ei suuda. Oh jah, irw.

.

Nälg on. Isver, kuidas ei viitsi kokkama hakata. Ja mul oleks niiväga kolmapäeva õhtuks ühte tüdrukut trenni veel vaja...

Posh

Kinno! Järjekordselt. =D Mida vaatama, seda veel ei tea, kohe panen riidesse ja kiman Angelisse.

.

Ja ajalooline hetk: ma ostsin lõpuks lillemulla ära, jeeee! Tantsutrennis käisin ja niisama nautisin kevadet ja pikki pilke (khmm, miniseelik ja kontsaga saapad teenivad oma eesmärki). Eilse kohta veel nii palju, et saatsin hiljem veel paar cv-d. Mitte, et ma arvaks, et nede saatmisest mingit tolku oleks, eksole, elu juba on näidanud.

.

Ja hommikuti on kohvi ja võileiva juurde nii hea blogisid lugeda. =) (Jaaaaa, täna on suisa võileba ja puha, irw)

.

Aga nüüd siis kinno!

Mkmm

Ma isegi ei ürita enam mõelda mõtteid, et ma täna kuskile tööd otsima lähen. Pointless. Vastasin paarile meilile, saatsin 2 cv-d, tegelesin suuremal hulgal uue tantsutunni osas saadetud meilidega, ja nüüd olen veidi ka msn-is lobanud ja neli tundi on möödas. Krt krt krt. Isegi dushi alla pole jõudnud. Kena on, kui ma üldse täna uksest välja saan. Raisk.

Eilsest

Eeee. Nagu alati, ei l2inud midagi kuigi plaanip2raselt. Poodi sai CV kyll 2ra viidud, aga kuna Kayl oli vaba p2ev, siis ta t8llas muga kaasa ja noh, mul kuidagi ei olnud isu enam neid poode kammida. Ikaldus. T2na ma j2lle ei tea, kas ma kuskile j6uan - voodipesu vaja 2ra triikida ja vahetada (jah, see ON tykk tegemist, sest see on kaheinimesevoodi ja triikimislauda ei ole), lillemulda (hkhmm, j2rjekordselt) otsida, uue korteri asjus kokku leppida ja vaatama minna , netist CV-sid saata ja tantsuteemalistele meilidele vastata. Syya teha v6iks ka kuskil vahepeal. Noh, mina kyll ei tea, millal ma nagu poode kammima j6uan. Sihuke tunne on, nagu saatus oleks selle vastu. Ma olen iseenesest juba nii meeleheitel, et vaatasin isegi Tesco ja Sainsbury's kodulehti, ega nad t88tajaid ei vaja. Need on nagu meie Selver ja Rimi, eksole. Jeee, Iiris kassiiriks. Fucking hell... Igatahes nad ei vajanud.
Kui k6rvale j2tta t6ik, et ma tunnen, et ma ei leia mitte kunagi siin t88d (jah, olgem ausad, ega ma ei n2e selle nimel hullu vaeva ka), siis on okei olla. Ilm on ilus ja kevad ja v2rki. Aga syya ka eriti ei ole, irw. T2na hommikul ma lihtsalt unistan saiast ja v6ist ja singist ja juustust ja tomatitest. Tomatit, kusjuures, isegi on. Aga midagi muud ei ole ja kahe naela eest (mis on minu reaalne rahaj22k) k6iki neid asju ei saa. Niimoodi ma siis nosisingi myslit. Ikaldus. =D

Ja nyyd veel m2rkus, et huvitav, millest ma kavatsen syya teha 6htul, irw?

Ma ei lase ennast yldse heidutada. Irw.

Naabrid

Ja meie jamaikalasest (räpane ja ebaviisakas ja kombetu) naabripoiss on omale mingi tshiki siia elama sebinud ja nad kuulavad reggae'd kõvasti ja vähemalt tshikk laulab kaasa. Naljakas on.

Tähtpostitus

See on minu sajas postitus. Lilled paluks autosse.

.

.

Ma olen täna tubli olnud. Vaatamata hommikusele (rõõmsale) pohmakale olen otsinud tööd ja helistanud ja saanud eitavaid vastuseid (aga vähemalt vastuseid!) ja homme lähen ühte kohta CV-d viima ja siis haaran kaasa veel terve portsu enesemüügipabereid ja hakkan ennast ületama ja lähen poodi enanst pakkuma. Oh jumal jumal jumal. Aga paraku juhtusin teada saama midagi, mis pani mind väga sügavalt järele mõtlema ja ma lihtsalt p e a n omale siva töö leidma. Ohh jah.

.

Korralik koduperenaine nagu ma olen (HÄKHÄMM-KÖHH-KÖHH) hakkan nüüd kiiresti koristama ja siis poodi ja siis süüa tegema tööinimesele. Lillemulda ei jõua täna jälle otsima minna. Kuidas see võimalik on, et ma olen terve päeva kodus, aga aega midagi teha ei ole?

.

PS. Liinal oli ka hommikul pohmakas. Hehheee!

Pohmell

Mul on pohmell. =D Nagu kohe pärispohmell - pea käib ringi ja süda on paha. Nii tore. =D Mida tähendab pohmell? Et eile õhtul sai toredasti aega veedetud. Mida tähendab, kui pohmelli üle hea meel on? Et pole ammu pohmakat olnud. =D Fenomenaalne on veel see, et kui ma igal hommikul peale 9 tunnist und täiesti maadlen endaga, et voodist välja saada ja et mitte tervet päeva maha magada, siis kell 2.30 magama minnes olen kõpsti kell 9 üleval ja mingit und ei ole. Aint pohmakas, irw. =D Pohmaka tulemusena hakkasin mõtlema, et huvitav, miks orgasm nii lühikest aega kestab. Teate ju küll, väheke soodana liiguvad mõtted veidi käänulisi radasid.

Aga pohmakasaamise lugu kuulub nüüd esitamisele siis.

Alustasime Kay ja Edithiga kinoga ('Norbit' on maailma KÕIGE mõttetum ja ebanaljakas komöödia, 'Inland Empire' seevastu on nii hull sürr, et Eesti vist ei osta endale seda sisse muidu, kui ehk PÖFFile. Või Sõprus ehk julgeb ka - Minni, see on midagi sinule). Igatahes, kuivõrd ma olin kohaliku Liina asjad enda kätte unustanud meie Paddingtonitripist, siis saime uuesti kokku. Äramainimise mõttes, et thsikk jäi 50 mintsa hiljaks. Häkhämm. Igatahes, läksime Itaalia restosse, sõime, nämmi oli. Edith läks esimesena ära, sest ta elab kaugel ja kell oli palju, Kay läks järgmisena, sest ikkagi 5.20 on äratus eksole. Mina jäin Liinaga välja. Töllasime tükk aega rini, enne kui leidsime sobiva pubi, kus veinitada. Et ei oleks liialt suitsu ja nii. Väljavalituks osutus Austraalia pubi Walkabout. Liina on austraalifänn. Jõime. Rääkisime. Sõime. Jõime. Rääkisime veel. Hästi palju. Veini serveeriti plastmass pokaalidest ja plastmassist kannus. =D Kuna austraallased joovad niiiiii hullusti, et asjad kipuvad lendama. Naljakas oli. Maitses ikkagi hästi. Tantsisime. Mingi HHHHHHHhhhhhhhHalebAhmed tahtis mind ära sebida. Ei õnnestunud. Minu mõtted tantsupõrandal näitasid puhtalt seda, et ma olen blogikirjutamise soonele tagasi saanud. Ma mõtlesin, mida blogisse kirjutada. Ma olin jumalast laustäis (pudel veini näkku ja siider otsa), tantsisin ja juurdlesin, et kas kõik mu praegused mõtted on homseks alles, et need siia tippida. Üks mõte on. =D Tantsisime (ausalt öeldes mulle see pubi selles mõttes ei istunud, et minu meelest on ainult valge kontingent igav, aga joobeaste tõttu oli savi ja paar head lugu tuli ikka ka) ja ma mõtlesin, et ma ei oska tantsimisega piiri pidada. Kui ma klubis olen. Ma tantsin ennast ribadeks, nii, et higi voolab. Ma ei ole kena ja seksikas ja nagu klubis olema peab, mul on pohhui, ma jätan järele siis, kui ma lausrõve välja näen, näost punane ja hing rinnus kinni. Mai saa noh.

Mingi kell pandi pubi kinni ja läksime Liinaga laiali. Sain oma dressikaga külmetada veits. Õnneks olin liiga täis, et päris külma tunda, aga öisel ajal on aint dressikaga külm, peab ikka mantel olema. Minu õnneks oli mul ka mp3 kaasas, nii et tsillisin terve tee koju. Koridoris võtsin kingad jalast ära, et mitte oma kontsaklõbinaga teisi korterid üles ajada. Purjus inimese samm on ju teada, eksole. Ma olen ikka niiii hea. =D Aga nii vaikselt suutsin ma oma toimetused ära toimetada, et Kay ei ärganud isegi üles. Koleda alkohaisu peale sai aru, et ma olen koju jõudnud. =D Vaesekene, pidi öösel viinavabriku kõrval magama, icc. Hommikul oli suus päkapiku sitamaja, silmade taga vasardamise osakond. Dush, hambapesu, näomask, röökiv 50 Cent ja tugev hommikusöök ja kohvi tegid olemise ägedamaks. =D

.

Ühesõnaga oli äge õhtu. =D

.

Aga nüüd peaks riidesse panema ja Evelyle külla minema. Näete, mul ei ole aega, et tööd otsida. ;) Valikute küsimus, eksole. Võibolla ma ei lähe ka.

M6ttetera

Kay: I feel ike a pineapple.
Mina: What?
Kay: I feel like a pineapple!
Mina: Ermmm... (Peast jooksevad l2bi v6rdlused a la ma tunnen ennast kui kapsas, kartul jne - ei leia sobivat vastet) What do you mean you feel like a pineapple?
Kay: You know when you have this feeling that you really really want to eat a pineapple?
Mina: Aaa.

*

Eile p2eval k2isin kohaliku Liinaga trehvamas Paddingtonis. H2sti ilus kant on. Tsillisime pubis, s6ime nachosid ja Caesari salatit ja j6ime veini ja r22kisime lapsep6lvest, suhetest, tema reisist ja niisama. Tore oli. =)

Eilne trenn ei olnud yldse tore. Ma olin kenasti ette valmistanud, et teeme suure jupi trummisoolot edasi ja k6ik tunni selle ymber ehitanud. Ja siis ma avastan, et ma olen plaadi maha j2tnud. Raisk raisk raisk. Millegip2rast oli ylej22nud trenni tunne, et mul ei ole 6rna aimugi, mis j2rjekorras ja mida ma teen. Paha tunne oli p2rast. Ikaldus.

Saatsin ka 2 CV-d t2na hommikul. Kuna ma s6idan ju varsti soojale maale kaheks n2dalaks, teeb see mu t88otsimise oluliselt raskemaks - l2hen kaheks n2dalaks t88le, et 8elda, et ma s6idan nyyd kaheks n2dalaks 2ra? Tramaiv6i. Ma ei tea, mida teha. Kaen praegu osalise ajaga kohti. Aga sealt ei paista ka midagi. Uus trenn ei taha ka jalgu alla v6tta. Raisk.
Korteriotsinguile nyyd.

Telefonikõnest ajendatuna.

Hetk tagasi helises telefon. Telefonil oli tüüp, kellega sai koos pidu pandud siis, kui Murakas ka siin oli ja me Uganda klubis käisime. Et seesama, kellele ma meeldima hakkasin. Asi ei oleks üldse hull, kui tegu oleks ilusa pika poisiga - dude on jumala könn, Kayst paar sentimeetrit pikem ja tõsiasi, et Ugandas (ja ka üldiselt Aafrikas) vaadatakse ikka ja ainult OMA hõimu naisi, siis tuli see mulle veidi üllatusena, et ma talle silma jäin.

IGATAHES. Eile õhtul seesama tüüp helistas Kayle ja teatas, et ta on all ja tõi Kayle mingit nodi. Kay tuli just dushi alt ja mina olin juba teki all (loo arengu mõttes mainin ka tõsiasja, et alasti). Kay silkas siis alla ja mina vahtisin 'Grey anatoomiat', kui kuulen hääli. No okei, Kay on mulle mitu korda toonitanud, et aafriklased on 'inimeste inimesed' ja mitte kedagi ei koti kõige vähematki kui sa ütled, et tuled üksi külla ja seejärel vajud kohale umbes seitsme matsiga. Mul oli savi, ausõna. =) Ehkki mulle meeldib teada, kui palju inimesi su juurde tuleb. Nii. Korraga väike koputus ja ukse vahelt pistetakse sisse üks must pea. Tuba on hämar ja mul ei ole läätsesid - mõtlesin, et Kay ja naeratasin. Tuleb siis sisse, istub voodi ääre peale ja alles siis ma vaatan - ja Püha Peetrus, see küll Kay ei ole! Irw. On hoopis see tüüp. Kallistab ja teeb musi ja surub kätt (mina eksole olen alasti teki all ja ei ole just kõige mugavam tunne) ja räägib niisama veidi juttu. Ei midagi erilist. Kay ja mingi teine tüüp tulevad ka tuppa ja kommenteerivad seal Kay peaaegu kiilaspead (et tal on pea kiilas nagu koolitüdrukul, et neil ajavad koolitüdrukud juuksed hästi lühikeseks) ja kutsuvad meid välja ja lähevad lõpuks ära. Eeeh jah. No mina ei tea. =D Ilgelt ebamugav oli paljalt seal teki all olla, kuna oli suhteliselt arusaadav ka, et ma alasti olen. Ja siis nad tulevad ja nillivad, irw. Aga kuna nad nillisid nii süütult, siis oli olukord naljakas, mitte vastik. Igatahes tüüp küsis mu numbri ka ja nii kui Kay tuppa astus, kadus voodi ääre pealt kohe ära. Muig.

Meigivaba päeva eelised

Hehh. Eile õhtul avastasin, et kuradima äge on olla, kui meigi mahavõtmise pärast muretsema ei pea. Ilmselgelt on asi ka selles, et ma ei ole siin korraliku meigieemaldit suutnud leida. Need, mis ma ostnud olen, on hullemad kui puhas vesi - silmal valus ja no tõesti-tõesti hõõrub ainult laiali, mitte ei võta maha. Ja neid 'kaheosalisi' - õli baasil, ei ole ma poes näinud.

.

Igatahes. Enne eilselt õhtut ja meigivaba päeva oli loomulikult ka reede õhtu ja Candy baar. Üldises plaanis oli nagu äge, ehkki vahepeal tuli nutt kurku, et oma sõpru-tuttavaid ei ole. Aga kuna Kay sõbrad on mu vastu väga kenad, siis ma jutlesin nendega hästi palju ja nukker olek läks ka üle. Nalja sai ka sületantsude, numbrite vahetamise, tagumiku keerutamise ja purjus inimestega. =)

.

Mesikäpa shokolaad. Mmm. =)
.

Laupäeva päeval oli hiphopi asemel hoopis locking and popping. Ehk siis tund sellest, kuidas lihtsalt liigutused ja 'kujundid' tantsumustriks ja teravaks teha. Et lihased tõmblema, irw. Huvitav oli. Pärast jäin veel hiphopi õpetajaga jutlema ja too kutsus mind pühapäevaõhtusesse hiphop kompanii trenni, mille koordinaadid pidi ta mulle saatma ja mida ta igatahes ei teinud. Raisk. Aga koju tulles ootas mind lõunasöök, mis koosnes banaanidest (mitte need magusad, eksole) oa-mingi-värgensi kastmes (ilgelt ilgelt ilgelt hea, bljaad) ja magustoiduks ahjus küpsetatud magus banaan, aga mitte tavaline, vaid selline, mis kõlbab süüa vaid küpsetatuna. Nii et üks igati banaanine lõuna. =)
.
Täna läks Kay oma eksi lapse ujumisvõistlusi vaatama ja kuna nende pere elab veel kaugeml kui Murakas oma Ockley külaga, siis tähendab see seda, et ma lõunast saati poissmees teadmata kellaajani. Mis siis sellest? Kui kass on ära, on hiirtel pidu. Või vähemalt nii ma arvasin, kui poodi sealiha järele tormasin. Ostsin siis mingi sealihatäidise (lihapallikujulised olid ja midagi paremat ei leidnud ka), suuuure koti külmutatud aedvilju ja oliiviõli. Kodus süüa tegema hakates oli kummaline hetk - sealiha praadimisel tekkiv lõhn tundus vastik. Ausalt. Võibolla oli see mingi käkk-värk, aga mind ennast hirmutas ära, et kas tõesti neli kuud loomalihadieeti on mõjunud niimoodi, et ma ise ka enam sealiha ei taha? Maitse tundus ka jumala veider. Pelmeenide sees olev liha on mükke bro, aga see... Ma ei tea. Hirm tuli peale. Kodune praetud sealiha on ju üks paremaid asju ja mõelda vaid, kui ma seda enam ei söö? Hõkk. Loo moraal: islamipärase koduse kasvatusega silmarõõme ei tasu endale sebida.
.
Nujah siis. Teel Angeli Islingtonist koju (Stoke Newingtoni) on üks maja, mida ma iga kord pikalt piidlen. Hirmsasti meeldib. Tegelikult on suisa kaks. Ja kirik nimega Trinitarian Spiritual Baptist Church. Mis pagan on Trinitanian? Aga see esimene maja on suur ja valge ja sammastega - ja kõik kaunistused on värvilised. Nii et valge maja värviliste kaunistustega. Ja üks teine maja on selline... Vaadake, Londoni majad on kõik ühendatud - umbes nagu Kuldne Kodu Pärnus, muig. Mitte nii pikad, aga põhimõtteliselt. Terve maja on üldises plaanis valge, kellel uuem valge, kellel vanem, aga siis on üks korter ennast erkroheliseks värvinud - maapinnast katuseni. Irw irw irw. Kui tuleb Tikker oma digikaga, teen pilti. Või lasen Tikril teha. =) Üldises plaanis on kevad käes ja kakerdan juba kaks nädalat ringi oma Hispaaniast ostetud papudega:

.

Reede õhtu

Et siis kell 2 päeval teatab Kay mulle absoluutselt süüdimatu näoga, et aga me läheme täna ju Candysse. Ahha, läheme või? Igatahes, ma pidin juba kaks tundi tagasi temaga kinos kokku saama, et enne välja minemist filmi vaadata. Ei saa. Leidsin mingi töökuulutuse, kus 'lühike ankeet' võttis täitmiseks pea poolteist tundi aega, kui sisse arvestada faktid, et ma panin lehekülje korduvalt kinni kindla plaaniga seda mitte täita. Ja kuna ma olin pärast seda hirmus tige, siis läksin sama korduvalt sinna tagasi ja 8 minutit enne tähtaja lõppu saatsin siis ära. Ehk olin siis kokkusaamisele juba hilinenud 2 minutit. Hetkeseisuga olen ennast ilusaks teinud (ja loodan, et mitte joonud) ja on tunne, et jooks ennast täis ja surfaks netis ja gaydaris ja jutukates ja qissis ja orkutis jne. Aga ilus peaaegu kiilakas must iludus ootab, ei saa midagi teha. =D

Ägedat reedet!

.

Südamlikult teie ilus Iiris =)

Ihhihihiii!

Viimaste päevade suurim elevus on see, et Kay ajas ennast peaaegu kiilakaks. =D Tal on kogu aeg lühikesed juuksed olnud, a nüüd ajas praktiliselt nulli. Mis te arvate, kas ma hakkasin kiljuma kui ta juuksurist tagasi tuli või ei ?=P Minu nõrkus lühikeste juuste vastu on ju ülelinna teada, irw.

.

Kolmapäevane salsa ei teinud puusale head, veidi valutas pärast, aga nüüd on jälle normis - nt helistasin hommikul Kaidile ja terve aja istusin jalg üle põlve ja üldse ei hakanud valus. Aga salsas sai muidu nalja küll. Esiteks sai mingi austraalia neiuga juttu puhutud, ja sellesama neiu kutiga ma tantsin igas tunnis, sest too on kõige pikem poiss. Ja kuna nad võtavad koos edasijõudnute tundi ka, siis oskab too poiss hästi tantsida ja nii me tegime siis seal 'head tööd' kuniks tuli õpetaja (juhtumisi ka stuudio juhataja) ja naeris ja ütles, et 'show off!'... Ise ta alati käsib show offi teha, irw...

.

Siis käisime muidugi kinos 'Notes on a Scandal' it vaatamas. Booooooring!

.

Mmm, midagi muud nagu ei olegi teinud. Tööd otsin, ainuke asi, millele vastatakse on tantsutunnikuulutused ja sellegi puhul tõdetakse lõpuks, et ei jaksata seda endale lubada.

.

Pühapäeval ehk lähen Murakale külla... Ehkki 16 naela praegu kuskil välja võluda on sama hea, kui tagahoovis labidaga kaevata ja varandust otsida...

.

'Lootus sureb viimasena...' =D Ühte tuttavat tsiteerides '... aga sureb siiski'. =D

Killukesed

Hommikust.

.

Üldises plaanis on täna üle mitme päeva kuidagi kergem olla kui tavaliselt. See tööotsimise jama ja tõsiasi, et mitte kuradi kuskile ei ole CV-sid saata (noh, et nii tööandja kui minupoolsed kriteeriumid täidetud saaks) ja kui saadad, siis praagitakse sind suurima tõenäosusega kohe välja, sest sa ei ole british. Nii juhtub, kui mingit kontoritööd otsid. Aga eile rääkis üks neiu mulle midagi, mis mu enesetunnet parandas.

.

Eile sai ka veel Kayga kinos käidud - minu jaoks siis 'Ghost Rider'i teine tiir. Eiei inimesed, teist korda see film küll vaadata ei kõlba. Aint üks lahe koht oli - kus motikas ja hobune kappavad üle pimeda välja ja lahe muusika üürgab. Rock'n'roll ja buugivuugi. =)

.

Enne kinoskäiku andsin oma teise eratunni. Seesama India neiu. Ta on häsi vahva, tõsiselt hea materjaliga. Mina, kes ma kunagi vaatasin põlastustusega jutu peale, et mis mõttes treener ja värki, et ikka esineda on äge, annan nüüd trenni suuuuurima südamerahuga ja arvan, et jube tore on pealekauba. =) Pealegi oli raha veidi vaja ja nii saigi pärast toidupoes KÕIK see raha (hea küll, hea küll, 1.50 sain tagasi) ära kulutatud. Mille tulemusena sai ka head hommikusööki ja eile õhtul ka Kay tehtud õhtusööki.

.

Märkimisväärsetest asjaoludest veel nii palju, et on absoluutselt fenomenaalne, et laupäevane contemporary dance mõjus mu organismile nii, et puusavalu on praktiliselt kadunud. Eile õhta veits oli ja harjumusest ei keera ma ennast magades ka vasakule küljele (noh, valus ju), aga istuda jalg üle põlve ilma, et poole minuti pärast terava valu tõttu oiates asendit vahetama peaks, on ikka kuradima mõnus tunne, ma ütlen. Peaks neid balletilaadseid liigutusi kodus veel harjutama, äkki saangi ise lahti.

Ja siis helistas eile mulle vana pereema, et usu või ei, aga kiri tuli NHS-ilt. Ma palusin tal selle lahti teha, sest arvasin, et tegu on arstiajaga, aga ei, milleks. Tegu oli minu med-kaardiga, millele ma siis täna järele minema pean. Võehh. Lootusetu olukord, noh. Ja siis pakkus mulle nö tööd ka, kui kuulis, et ma töötu olen hetkel - et tal trükkimisel varsti abi vaja. Okei, minugipoolest. =)

Täna on salsa ka, mis tähendab seda, et koduidüll algab alles poole kümne ringi õhtul. Ikaldus. Eile mõtlesin, et tramaivõi, kui hea tunne on see, et tuled koju, võtad ära läätsed ning eemaldad meigi, tõmbad selga T-särgi ja dressipüksid ja ebakaubanduslikule välimusele vaatamata tuleb keegi ja kallistab sind ja ütleb sulle, et sa oled ilus ja hea ja tore ja sa tead, et sind armastatakse. Vott. Võibolla ei olegi see kooselamine nii kole asi. =D

Update

Ma kirjutan eilsest õhtust vaid sellepärast, et ma tean, et Muraka ema pidavat mu blogil Muraka tõttu silma peal hoidma ja kuna Murakal endal hetkel netti ei ole, siis võtan oma õlgadele selle püha kohustuse vanemlikku südant rahustada. =D

Kohtusime Tottenham Court Road Stationi juures olevad Burger Kingis. Väljas sadas vihma, ina kuulasin oma empekast uusi lugusid. Murakas sõi friikaid ja burgerit ja sai koleda tasakaalutu plastmassist nuku toidu seest ja väitis, et Burger King on ägedam kui Mäkk ja Mäki kasuks räägivad vaid paremad friikad. Otsustasime kohvi juua ja kuna ma olen nüüd täielik Candysse-minemise-guru, siis otsustasme läbi vihmasaju mõnusasse värvilisse baari lonkida. Olime teised külastajad.Teed-kohvi seal ei anta, mille peale minul tekkis küsimus, et huvitav, kuidas nad inimesi kaineks saavad? Ja autojuht Murakas pidi siis õunamahlaga leppima. Aga vähemalt igavesti pirakas klaas anti. Mina küsisin nagu alati siidri mustsõstrasiirupiga ja istusime akna alla logelema. Akna alla ehitati teed ja seal oli liivakuhi ja plangud, mis jalakäijaid liivast eemale hoidsid, kandsid kirja 'Beach'. Tabav, peaks mainima. Peale siidrit oli minul hirmus hiinaka isu ja läksime Chop Sticksi, kus ma ennast seaks vihastasin ja pool toidustki järele jätsin. Kokkusaamine Kayga lähenes ja nii loksusime 73ga Victoriasse ja seal ringikondamise tulemusena on mul nüüd kaks uut meigiaplikaatorit. Murakal on rohkem, irw. =D Kärutasin Angelisse sama bussiga ja läksime Kayga kinno. 'The Illusionist'. Ilus film, ausõna. MITTE ÜHTEGI kaklus- või vägivallastseeni, va üks kõrvakiil. Ja ilus lõpp pealekauba, ma ei tea. Aus asi noh. Kusjuures selle kõige juures ei olnud üldse lääge.

Filmidest veel nii palju, et Muraka kirjeldatud 'Charlottes Web' oli ka hästi armas - ikkagi hea ja halva selge käsitlus ja kurb moment ja lõppheakõikhea, ja 'Ghost Rider' on abosluutselt sisutu, aga selleest lihtsalt äge linateos. Pani kohe imestama, kuidas Nicolas Cage sellise rolli üldse vastu võttis. Aga noh, Cage'i kõlbab igas asendis vaadata, nii et ma ei kurda. =D

...

Ma pean endas positiivset mõtteviisi arendama hakkama.

.

Eile käisime siis Ellenile õnne soovimas sellises kohas nagu 'First Out'. Center Pointi taga, pisike urgas, esimene korrus maa peal ja teine kohustuslikus korras maa all. Kummaliselt koduse tunde tekitas, iksiliku tunde. Enamus kontingendist olid valged, kapid jalutasid ringi maikade ja koledate tätokatega - kohe täitsa kodune tunne oli. =) Aga jäime vaid üheks klaasiks veiniks ja siis koju tagasi. Sest mõni meist ikkagi eiksole teeb tööd ka. Aga nii palju olen jah muutunud, et veini olen jooma hakanud. Kõik sai alguse sellest, kui ma Hispaanias veini shampuse pähe jõin ja siis ei hakanudki vastu. Ja nüüd olen veel joonud ja eile ostsin baaris endale ise veini. =) Jee!

.

Läbi vihmasaju siis varsti Muraka suunas.

Viu-viu

Ma olen sunnitud üha suureneva hämminguga nentima, et olen absoluutselt jalust rabatud nullilähedase vastukaja üle minule kirjade kirjutamise osas. Tegelikult olen ma pigem rabatud ses suhtes, et peale Tikri, kellega ma kunagi kirjutanud ei ole, ei ole mitte keegi isegi ühtegi vabandust otsinud, miks tal ei ole aega kirjutada vms. Tavaliselt inimesed otsivad vähemalt ettekäändeid. Nii et kolm varianti jääb minu meelest sõelale:

a) minu blogi loevad mingid suvakad ja sõbrad-tuttavad on selle ära unustanud

b) teil on absoluutselt savi

c) te olete lihtsalt nii kuradima mugavad

.

Kurat küll. Mina siin käin ringi konstantse südamevaluga sõprade puudumise üle ja teie ei võta vaevaks isegi minu blogisse mingit näkast kommetaari kirjutada, et teil ei ole aega? Jah, teie elus on üks auk ja ilmselt on see ammu millegagi ära täidetud. Eks ma ise olen süüdi, et terve mu elu auklik on ja et mul oli üleüldse nii palju inimesi, kes auke tekitasid. Blaaah!

.

.

.

Praegu tulin stuudiost. Peale hip hoppi jäin veel töllama ja mingist hetkest oli seal alanud õpetajate koolitus ning juhataja kutsus mind ühest tunnist osa võtma. Contemporary dance ehk siis kaasaegne tants vist tõlkes. Jumala nimel, see oli minu esimene balletitund, irw. Selles stiilis on enamus liigutusi balletist pärit. Ja tundub, et ei tee seal põrandal mitte midagi, aga ma olen täitsa läbi. Kõik kohad valutavad ja tahaks teki alla ennast keerata. Aga päristantsijate liigas olen ma ikka algaja. Kõige hullem ei olnud, aga noh, midagi märkimisväärset ka mitte. =D

Nägin Jamaican Dance Halli õpetajat ka. Tema eratund maksab 25 naela pluss siis stuudio, sest mul ei ole võimalust teda kuskile koju kutsuda. Ja stuudiotund on 15 naela pluss maksud. Hkhmm.

.

Homme tuleb Murakas. Siis lähme kohvi jooma.