Igav elu

Nonäedsa. Teen siin praegu aega parajaks, kuna sõiduõpetaja jääb hiljaks pool tundi.
Hmm. Ega mul tegelikult ei ole eriti millestki blogida, ses suhtes, et peale töö ja kooli ei ole ma mitte midagi teinud. Nagu ausalt, mitte midagi. Täna õhtul lähen ilmselt Evely juurde, tahtsin juba varem minna, aga kuna sõidutund pidi olema 1-3 ja nüüd siis venib 1.30-3.30, siis sinna jõuan ma ilmselt alles 5-6 ringis. Noh, vahet ei ole, paar tunnikest juttu ajada ja teed juua võib olla vägagi värskendav, kui kaks nädalat ei ole mingit muud marsruuti olnud kui töö-kodu-kool. :D

Teisipäeval on koolis proovieksam, siis on nädal aega vaheaega ja pärast seda päriseksam. Ja lõpuks ometi on mul võimalus korraga rohkem kui ühele inimesele orgaanilist toitu pähe määrida. :D Meie seminaritöö-esitluse teemaks on 'Chemicals in processed foods', neljakesi teeme, minu osaks on kemikaalide nimetused ja nende poolt põhjustatavad haigused välja otsida, teised vaatavad orgaanilise toidu tagamaid ja nõudeid, ning miks üldse kemikaale toidus kasutatakse. Igate tore ju, irw. Mina olen grupis ainuke, kellel antud teema vastu kirg on. :P

Nojah, igatahes, lähen kaen siis vetsuaknast, egas mu järgmise kahe tunni meelelahutaja veel maja ette veerenud pole...

Vestlus meeskonnasööklas

Ameeriklannast tellimuskeskuseneiu räägib ettekandjast indialannaga ameeriklanna lahkumispeo orgunnimisest.

I: So what time should we meet up?
A: I finish at 4, but whatever.
I: So where do you you want to go?
A: Oh I don't know, it doesn't matter
I: And what do you want to do?
A: Whatever...

Pagana Tikker! :P

Näh, ausõna. Tulen mina töölt, peavalu, väsimus, uni, ettevalmistamata trenn, sassis köök ja jooksvad kraanid vannitoas ja mõtlesin, et tuleks halaks niimoodi südamest kohe. Vinguks, r*isk, mõnuga. Ja siis loen Tikri blogi ja igasugune vingumise isu kaab ära. :) Sest kui ta räägib sussidega õue kakerdamisest ja aias möllamisest, siis ma mõtlen ise ka, kuidas ma ikka vahel ärkan nelja ringis öösel ja kuulan ööbikulaulu, ja kuidas ma igal hommikul hommikumantliväel õues tiiru ära käin ning oma tillikesi kaen ja roose nuusutan ja kuidas linnukesed muudkui siristavad nendes puudes, mis aias kasvavad, ja need kassid, kes pidevalt üle naabri kuurikatuse kõnnivad nagu multifilmis... Ja siis mul läheb tuju helgeks ja ei tahagi enam vinguda. :D

T*rahiinlased

Õhh! Minu kannatus nende hiinlastest sisserändajate suhtes on katkemas. Sellest hetkest alates, kui see uus ilus naine sisse kolis, on maja mingit lärmi täis. Jooksevad üles-alla üksteise tubadesse ja uksed on valla ja noh, nad ei räägi just madalal basshäälel, eks, mis kuhugi vaipa ja seintesse ära kaoks. Just praegu ka näiteks, Jini toa uks on pärani lahti, Skype valjuhääldi peal, ja ise räägib/röögib vastu. Kui ta kaua edasi lärmab, lähen tõmban ma ta toa ukse lihtsalt kinni. Kuigi mulle see võileivavargast albaanlane ei meeldi, tean ma, et ta oli öö otsa tööl ja mingit meeletut lärmi lüüa kl 9.30 pühapäeva hommikul....
Ja terve vann on musti juuksekarvu täis! ÕHHHH!!!! Iga kord, kui keegi uus sisse kolib, tekib esimese asjana see probleem, et keegi ei keera vannitoakraane kinni, sest nad käivad natuke raskelt. Point on selles, et kui vesi isegi tilgub, teeb see hullult valju solinat... Mina näiteks magada ei saa, kui kraan tilgub. Ja nüüd see uus plika käib dušši all ja kõik vanniseinad on musti karvu täis. Nagu väki, pühamüristus, inimesed, mis teil ometi viga on?!?
Raisk.

Ilusat pühapäeva teilegi!

Erakordselt hea päev

Väikene silma-peavalu välja arvatud. :P

Peale pikke töönädalat sai täna enamvähem välja magatud, ehkki kella kümnest oli sõidutund. Aga kuna see hakkas ukse eest, siis voodist kobisin välja alles poole ringis, sõin rahulikult hommikust, tõmbasin dressi selga ja kl 10 astusin ukse ette. Sain neljandat käiku proovida. :D
Hiljem tegin oma testi ära, mille puhul sain kahest osast ühe puhul maksimumpunktid. Oli bljääd, ma olen enda üle uhke.
Töllasime Jamaikaga niisama ringi.
Koolis anti meile täna uus kodune töö - seminaritöö esitlusega 9 ainepunkti väärtuses. Pühaissandamüristus, ausõna! Et see on kolm ühes nagu. Ja õpetaja jagas meid siis gruppidesse ja ma sain parimasse gruppi! Ajee! Nagu ilgem vedu. Tähtaeg 11 juuni.
Jamaikal õnnestus kah paar asja korda ajada, mis tal ilgelt veninud olid, nii et päeva lõpuks on üle hulga aja selline tunne, et jah, täna olen ma midagi teinud. :) Noh, teen ma jah, tõepoolest iga päev midagi, aga noh, selline hea tunne on kuidagi - ma olen normaalses grupis, järelikult tuleb ka kodutöö kvaliteet parem jne. :)

Ja homme olen ma ka vaba, oh kui tore. Muideks, koolis tuleb varsti üks eksam ka. Ja me tegime proovikontrolltöid ja oi, kuidas mulle ei meeldinud see klassiruumi tunne, irw. Aga noh, mis seals ikka... :)

Kanavarvastest ja seagripist

Tundub, et minu elu on mingil väga naljakal varbarikkal käänakul. Nimelt kolis eile mulle Austria musajorsi asemele alumise korruse hiinlanna sõbratar Jin, kelle kohta oli mu esimene reaktsioon, et väga ilus naine. Pisikene, nagu hiinlannad ikka, aga ilus. :P Igatahes, nüüd töölt koju jõudes läksin kööki omale seemnesaia pähklivõiga tegema ja Jin kokkas. Ja hakkas juttu rääkima ja kogu lugu lõppes sellega, et ta andis mulle mingit imelikku musta käkki proovida. Must käkk on mingi puu peal kasvav õhuke voldiline seeneline - fungus. Ma muidu seeni ei söö, aga see maitses paremini, kui väljanägemine tõotas. Ja muidu oli kah väga sõbralik teine. Ja siis küsib, et kas mulle maitsevad kanakäed (chicken hands). Halba aimates keerutasin veidi, mille peale võttis ta suure plastkonteineri, mis oli pea silmini kanajalgu täis. :P Erinevalt jamaikapärasele kanajalale, mis on vist riivsaias või taignas rullitud ja seetõttu näeb selline kollakas ja paistes välja; olid need kanavarbad ikka sihukesed korralikud pruunid, läikivad... ja terve karbitäis. Õhh. :D Aga ta naeris minu 'iuuuuutamise' peale.

Seagripist ei saa ka mina üle ega ümber. Eestis elades naersin ma SARSi, linnugripi ja muude tõvede üle. Nüüd, elades Londonis, kus iga päev seagrippi nakatanute arv kahekordistub ja kus isegi üks kool on juba nädalaks suletud (seal on 7 nakatanud hetkeseisuga), siis tekib mõte, et kas peaks muretsema hakkama? Ja kirsi koogi peale pani muidugi see, et üks täna hotellist välja reganud külastaja oli Mehhikost siia lennanud ameeriklanna, kes terve hotellis veedetud aja haige oli. Ja põhiline osa viirusekandjaid tuleb USAst ja Mehhikost... Võibolla ei ole paanikaks põhjust, aga arvestades Londoni inimasustuse tihedust... See leviks siin kulutulekiirul...

Nojah, igatahes.

PS. Ja muideks, Jamaika õnneks ainult väänas oma jalakese pahasti välja, murtud ei olnud midagi.

Eluolust

Noh, alustagem näiteks sellest, et reedel käisin juuksuris. Lihtsalt lõikust värskendamas, sest enne värvi väljakasvamist pole mõtet mingeid 'kevadisi' soengumuutusi läbi teha. Seekord pääsesin 25 naelaga versus eelmise korra sada naela. Sama salong, teine juuksur. Rahul.

Jamaika on hetkel traumapunktis. Eile kuttidega vutti tagudes väänas/murdis/jumalteabmis oma pahkluu. Otse loomulikult keeldus eile arsti juurde minemast ja täna hommikul oli ilmselt seda valusam sinna komberdada (jah, peaks ikkagi oma naispoolt kuulama, eks, kes soovitab k o h e arsti juurde minna :P). Nüüd siis ootan, mil mulle 'kohtuotsusest' teatatakse.

Majanduskriis on sealmaal, kus töö juures nõutakse sama raha eest oluliselt rohkem tööd. Ja midagi öelda ka ei saa.

Ema tuleb septembri alguses mulle külla. :)

Ilmad on muidu ilusad, roosid õitsevad aias, till vohab, sibul on imelik ja väetike, samas isegi porgandid tulid üles. Hetkel tööle muidu.

Erialast nalja

Tõlkeks niipalju, et Fallopian Tubes on munajuhad (egas need väikemehed sul sinna auku hängima jää, eks, ikka liiguvad edasi, et see munarakk üles leida) ja Tonsils - kurgumandlid. Ma nimelt panin selle kogemata oma kodutöösse, kontrollimata, mida Tonsils täpselt tähendab... Õnneks või kahjuks sain viimasel hetkel asjale jälile. Pilt on võetud siit.

Mull-mull-mull

Ajaks natuke mulli kah. Pole nagu vahepeal kirjutanud...
Hmm. Noh, viimasel ajal olen ma mitmegi üllatuse osaliseks saanud. On olnud ääärmiselt nunnusid üllatusi ühelt poolt ja allapoolevööd üllatusi teiselt poolt. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Tahtsin lihtsalt mainida, et mul on pidu iseendaga. Kuulan India Arie'd päris parajal volüümil, naudin klaasikest veini iseenda seltsis (tarkade inimestega on alati meeldiv juttu ajada, onju), Jamaika käis külas, ja niisama tshillin.
Pole kuid tilkagi alkoholi tarvitanud. Klaasike punast veini on täitsa mõnus.

Käisin täna Jemmaga Great Ormond Street'i lastehaiglas ühe ülikooli lahtiste uste päeval, mis selle haiglaga tihedat koostööd teeb., sest Jemmal on suur soov sinna õppima minna. Ja kuna ta ei ela Londonis, siis ta ei orienteeru siin eriti. Jemma on veider. :D Kaksiku tähemärgiga naised on kummalised, ausõna. Aga üllatavalt palju mustanahalisi piigasid oli, nagu mingi kolmveerand... Ei tea, mis nad kõik sellele erialale trügivad... Muidu see mulle erilist muljet ei jätnud, ehkki haiglas oli päris huvitav ringi jalutada - polegi siin riigis (õnneks) olnud juhust haiglasse sattuda. Lastehaigla oli igate värviline ja kena muidu.

Suureks saamine ongi täpselt selline, nagu sa väikesena ette kujutad. Kommunaalmaksud ja konnasilmad.

Vahepeal

Vahepeal olen ma:

* Liinaga ühes äärmiselt hubases Prantsuse kohvikus lõunal käinud ja sealhulgas äärmiselt maitsvat toitu näost sisse vohminud
* Evelyt oma kodus võõrustanud ja aias trepil patjade peal tshillides ohtralt piparmünditeed joonud
* Hekikääridega terve aia muru ära püganud (haldaja kättemaks, ilmselgelt, selle peale, kui ma vingusin, et see majatagune dzungel vajab likvideerimist ja, ilmselgelt, muruniiduk on liiga kallis)
* Peale vaheaega esimese raksu koolis ära käinud
* Kuna mu elu on äärmiselt igav, sündmustevaene ja ebaproduktiivne, sai järgmiseks pühapäevahommikuks esimene sõidutund bronnitud. Jah, autosõidutund.
* Läpakaga aias päikse käes vedelenud ja õppinud.
* Emalt täiesti ilgelt naljaka emaili saanud ja üle maja naerda lagistanud - mu ema on andekas, järelikult olen ma emmesse. :D

Tuttu nüüd! :)

Veel ajastufilmi soovitusi, palun!

Olen veetnud õhtu vaadates 'The Duchess'i ja 'Becoming Jane'i. Mõlemad suht raskemeelsed, ja mulle isiklikult lihtsalt ei meeldi Hathaway-piiga, nii et too Jane'i film eriti sügavat muljet ei jätnud. Seevastu 'The Dutchess' on visuaalselt kohutavalt ilus, sisult sünge ja masendav. Oh, olid need alles ajad. Aga sellegipoolest vaataks veel mõnda huviga.

Teab keegi veel midagi?

Väikene näpuharjutus

Peale seda, kui ma olin kerge elegantsiga koristanud ära vannitoa (mida ma teen umbes korra nelja kuu jooksul ja mida teised siin majas kunagi ei tee), tundusid mulle kraanikausi äärel vedelevad seebitükid suuremat sorti silmailurikkujatena. Nii ma siis tuhnisin oma plekist käsitöökarbis, leidsin soovitud heegelnõela, lõikusin köögist leitud sinise hindussiputka kilekoti spiraaliks ning 15 minutiga sai uus vannitoaelement valmis. Öko pealekauba. :D

Ja see värviline kilekottidest karbike on minu usniate sõrmede tulemus juba paari kuu tagusest ajast. Vannitoas igate mõnus, soovitan!

Yo, rastafari!

Just sellepärast ma omale Jamaika võtsingi. Et kui me reede öösel autoga ringi kruiisime, siis on värskeim jamaika tümm põhjas ja salongis on istedisko. Ausõna, Liisu võib tunnistajaks tulla, hehee, ta on näinud küll, kuidas Jamaika tantsib. :P Igatahes, väga meeltlahutav ja äärmiselt lõbus vaatepilt, kuidas tüüp rooli taga tantsu vihub. Jaa, peenike värk. :P

Hehh, naljakas elevus

Esiteks - ma elasin oma reedeõhuse vahetuse üle, kuigi ma lahkusin 45 minutit hiljem, kui minu vahetuselõpp ametlikult oleks ette näinud. Noh, klient on ju kuningas ja mis siis mina, vääritu lihttööline, seal oma suud pruugin ja arvamust avaldan. :D Vait olla ja edasi teenida!

Aga elevus on tõmbama pandud filmide pärast - ma vahin Torrenti ekraani kogu aeg, ehkki mingi ööpäeva tirivad nood kaks filmi veel kindlasti. Ei jaksa ära oodata, mil need kohale jõuavad ('Becoming Jane' ja 'Duchess'), viimati oli sihuke elevus siis, kui Potterit lugesin-vaatasin. :) Juhhei!

Igatahes tõmbas Jamaika just traati ja teatas, et tema sai uue cd ja tahab, et mina seda nüüd, reede öösel, temaga autoga ringi sõites kuulaks. :D Ma olen ju ometigi eeskujulik girlfriend ja teen seda, mida minu boyfriend minult palub. :D Irw...

Värskem hommik

Noh, nagu tavaliselt, toob uni kaasa raskete olude leevenemise. Olen küll uimane, aga peaaegu et normaalses tujus.

Soovitage mulle ajastu filme. Vaatasin eile Uhkust ja Eelarvamust, hullult fännin linateost nimega 'The Other Boleyn Girl', panin just 'The Duchess'i alla laadima, 'The Young Victoria' saab olema järgmine, mille Torrentist tõmbama panen. On veel soovitusi? Ei pea olema tingimata õukonnadraamad, lihtsalt, sellest ajastust.

Üks päev veel tööl olla, siis on vaba. Tänane veel. Reedeõhtune vahetus, uhh, see saab 'lõbus' olema...

...

Täna.... on selline õhtu, kus tuju on kurblik. Sihuke kohe kurblik on. Ratsionaalselt asjale lähenedes olen ma 9 päeva järjest tööl olnud ja homme ka veel vaja enne vaba nädalavahetust, et olen lihtsalt väsinud ja et tõenäoliselt on mul lihtsalt päevade-eelne melanhooliahoog. Aga see ei muuda fakti, et just täna õhtul tunnen ma ennast nii üksi. Ja kallistada tahaks. Päriskallistust. Nagu Aleks kallistas. Ja üleüldse tahaks, et saaks vabalt kallitele inimestele helistada. Ja tahaks, et msni nimekirja vaadates ei tekiks tunnet, et musttuhat inimest on online, aga kellegagi pole rääkida. Ja et kui kaugeks olen ma jäänud inimestest, kellega vanasti ma kauge ei olnud. Et sõpradest on saanud tuttavad ja tuttavatest... Nimed msnis. Kes minuga ise enam juttu ajama ei kipu.
Ma ju teadsin, et kuskiltmaalt see niimoodi läheb, kui välismaale kolida. Lihtsalt ... Kõle on.
Ja ma tean, et ju mul on vaja siis see periood elus selles suhtes üksinda olla. Jamaika on, jah, aga ta ei suuda asendada kõiki mu olevaid ja olematuid sõpru-tuttavaid. Ja kuigi enamasti see mind enam tapvalt ei häiri, siis täna õhul on kurb ja üksi.

I like them chunky

Minu teisipäev :)

Minu jalutuskäik Seedri juurde.


























Noh, linnalapse loodusvaimustus. :)

Seda võib vist saatuse irooniaks nimetada küll

Et kui me nüüd lõpuks ometi Evelyga leppisime eile kokku, et täna lähme õhtust sööma, siis täna hommikul ärkan ma üles ilge kurguvalu ja märkimisväärselt nigela enesetundega. Jamaika sõidutas mind Hammersmithi, sest mul oli seal asjaajamisi ja autos päikse käes salli sisse mähituna oli päris mõnus olla, soe ja puha. Koju jõudes keerasin magama ja nüüd üles ärgates on nälg ja väga räbal enesetunne. Üleüldse ei taha enda välja vedamisele mõelda. Ma peaksin tegelikult poodi minema ja jahu ostma, et pannukaid teha, aga seegi tundub täieliku Kolgatana...

Ühesõnaga: viu-viu-viu. Võibolla tellin hoopis hiinakat, sest kodusolevat värsket salatit tšillikastmega ei ole vist kõige taibukam valusa kurguga süüa. ;)

Keegi laulis kunagi mingist Imelisest Aasast

Käisin hommikul jalutamas, just enne seda, kui minust sai igate eeskujulik girlfriend ja ma Jamaikale hommikusöögi valmistasin. :P

Kevad, tõepoolest :)

EDIT: Tee endale teene ja vaata neid pilte suurelt - kliki peal ja näedki :) Eriti super on see võililleoma, Issanda lilleaed on rikkalik :D