esmaspäev, 6. aprill 2009

Seda võib vist saatuse irooniaks nimetada küll

Et kui me nüüd lõpuks ometi Evelyga leppisime eile kokku, et täna lähme õhtust sööma, siis täna hommikul ärkan ma üles ilge kurguvalu ja märkimisväärselt nigela enesetundega. Jamaika sõidutas mind Hammersmithi, sest mul oli seal asjaajamisi ja autos päikse käes salli sisse mähituna oli päris mõnus olla, soe ja puha. Koju jõudes keerasin magama ja nüüd üles ärgates on nälg ja väga räbal enesetunne. Üleüldse ei taha enda välja vedamisele mõelda. Ma peaksin tegelikult poodi minema ja jahu ostma, et pannukaid teha, aga seegi tundub täieliku Kolgatana...

Ühesõnaga: viu-viu-viu. Võibolla tellin hoopis hiinakat, sest kodusolevat värsket salatit tšillikastmega ei ole vist kõige taibukam valusa kurguga süüa. ;)

Kommentaare ei ole: