Ehk siis Hiina medistiini võludest, nõelravist, allergiast, migreenist, lutikatest, mustadest kuulidest, koristamisest ja muust taolisest.
Bed bug on eesti keeles lutikas. Nii et kallid kaasmaalased, mul on lutika-allergia. Mõelda vaid, leidsin oma padjalt lutika, how charming. Uurisin netist siia-sinna, tundsin pildil ära padjalt leitud seltsimehe, vaatasin hammustuste-pilte, reakstioonikirjeldusi, nillisin villiteemat ja jõudsin õndsale arusaamisele, et esiteks olid mul lutikad (või on, ma ei tea, sest lutikahammustus võib ilmneda alles päevajagu hiljem), teiseks ma olen nende hammustustele allergiline, kolmandaks - ma ei ole üldse mitte ainukene, kes nende seltskonda omal nahal võõrustab. Nii et veidi kergem hakkas, et ei ole mul mingi teadmatu-tundmatu surmakatk või pidalitõbi.
Aga hommikul oli lugu nii, et nagu majakaaslastele kuulutatud sai, koristasin ära meie kergelt roojase vannitoa. Noh, võin kasutada ka väljendit räpane ja rämpsu täis. Stiilis shampoonid aastast 2003 jne. Kleepisin paar päeva tagasi vannitoauksele sildi, et kõik koristagu oma nodi sealt ära, sest nädalavahetusel löön ma selle urka särama. Ja nii oligi. Musta prügikotiga tassisin träni minema. Praegu teine nigu prillikivi, ma ütlen. =)
Seejärel viisin pesu õue kuivama, sest netis leiduva ilmateate kohaselt pidavat olema vahelduvpilvisus ja mitte mingit vihma. Tuul puhus ja isu värskelt lõhnava pesu järele ajas väheste pesulõksude kiuste linu õue riputama. Ei saaks just öelda, et mul üllatus oleks suur olnud, kui pärast lahinal sadama hakkas ja ma ei olnud kodus. Ja koju jõudes leidsin tekikoti põõsast, lina puu küljes (aga siiski vapralt ka pesunööri küljes!) ja dressipüksid võtsid keset hoovi vihmavanni. Naerma ajas. Toppisin aga uuesti masinasse ja tibuvihma kiuste lasin neil pärast veel veidi õues olla ja alles nüüd laotasin nad tuppa kuivama. O m a tuppa küll, enam sinna ukse taha ei aja küll miski pesu riputama.=D
Aga asugem siis sissekande aasiapoolse osa kallale. Lahkudes kodust, oli mul raudne plaan minna walk in center'isse. Ristteeni jõudes aga keerasin sammud hoopis kaubamaja poole. Teadsin kaubamajas ühe Hiina meditsiinikeskuse olevat. Ja nii oligi. Läksin sisse, kurtsin muret, korraldati kohe vastuvõtt arsti juurde. Mutt oli laushiinlanna - rääkis ainult läbi tõlgi. Kurtsin siis ka veel migreeni ja väsimust, sest teadaolevalt aitab nõelumine ka selle vastu. Rebitigi siis riided seljast kohe ja lükati laua peale pikali. Ning kukkus seesama hiinlanna mind torkima. Noh, oli kohti, kus torget ei tundnud, oli kohti, kus oli valus. Naljakas oli ka. Pani aga pähe ja kulmu peale ja naba ümber ja jalgade peal siiasinna. Pärast tegi veel oikuikuradimavalusat kõhumassaazhi - kõht on praegugi nii valus, et midagi ei tohi pihtagi minna. Lisaks kõigele sellele sain ma megakoguse igast ravimeid. Enne ja peale sööki... Ja peale sööki on 8+8 pisikest musta kuulikest pluss üks kotikesetäis tillukesi kuulikesi. Musta värvi, jube kõhedad näevad välja. Aga et allergilise reaktsiooni vastu ja mida iganes. Kõige eest maksin kokku 211 naela. Kuus seanssi nõelumist pluss ravimid. Jumal hoidku. Vaatamata verd tilkuvale südamele on mul tunne, et kõik on õige. No eks me näeme. Aga kui ma enne bussipeatuse poole jalutasin, et arsti juurde sõita, ma lihtsalt tundsin, kuidas ma ei suuda enam neid keemilisi tablasid võtta. Ja Hiina omad on ju puhas taimne värk. Nagu ütles tõlgineiu - Chinese medicine is slow, but it has no side effects. Jah, mitte nagu minu apteegist ostetud allergiaravim, millele on peale kirjutatud, et võib tekitada allergilist reaktsiooni... Ei, ma ei ole ratsa rikkaks saanud ega midagi, aga alles siis hakkad hindama seda, mis sul on, kui see on korrast ära. Nagu näiteks omaenda keha ja tervis. Nii, et investeering iseendasse. Kui ka ei parane midagi, siis vähemalt on ära proovitud.
Bed bug on eesti keeles lutikas. Nii et kallid kaasmaalased, mul on lutika-allergia. Mõelda vaid, leidsin oma padjalt lutika, how charming. Uurisin netist siia-sinna, tundsin pildil ära padjalt leitud seltsimehe, vaatasin hammustuste-pilte, reakstioonikirjeldusi, nillisin villiteemat ja jõudsin õndsale arusaamisele, et esiteks olid mul lutikad (või on, ma ei tea, sest lutikahammustus võib ilmneda alles päevajagu hiljem), teiseks ma olen nende hammustustele allergiline, kolmandaks - ma ei ole üldse mitte ainukene, kes nende seltskonda omal nahal võõrustab. Nii et veidi kergem hakkas, et ei ole mul mingi teadmatu-tundmatu surmakatk või pidalitõbi.
Aga hommikul oli lugu nii, et nagu majakaaslastele kuulutatud sai, koristasin ära meie kergelt roojase vannitoa. Noh, võin kasutada ka väljendit räpane ja rämpsu täis. Stiilis shampoonid aastast 2003 jne. Kleepisin paar päeva tagasi vannitoauksele sildi, et kõik koristagu oma nodi sealt ära, sest nädalavahetusel löön ma selle urka särama. Ja nii oligi. Musta prügikotiga tassisin träni minema. Praegu teine nigu prillikivi, ma ütlen. =)
Seejärel viisin pesu õue kuivama, sest netis leiduva ilmateate kohaselt pidavat olema vahelduvpilvisus ja mitte mingit vihma. Tuul puhus ja isu värskelt lõhnava pesu järele ajas väheste pesulõksude kiuste linu õue riputama. Ei saaks just öelda, et mul üllatus oleks suur olnud, kui pärast lahinal sadama hakkas ja ma ei olnud kodus. Ja koju jõudes leidsin tekikoti põõsast, lina puu küljes (aga siiski vapralt ka pesunööri küljes!) ja dressipüksid võtsid keset hoovi vihmavanni. Naerma ajas. Toppisin aga uuesti masinasse ja tibuvihma kiuste lasin neil pärast veel veidi õues olla ja alles nüüd laotasin nad tuppa kuivama. O m a tuppa küll, enam sinna ukse taha ei aja küll miski pesu riputama.=D
Aga asugem siis sissekande aasiapoolse osa kallale. Lahkudes kodust, oli mul raudne plaan minna walk in center'isse. Ristteeni jõudes aga keerasin sammud hoopis kaubamaja poole. Teadsin kaubamajas ühe Hiina meditsiinikeskuse olevat. Ja nii oligi. Läksin sisse, kurtsin muret, korraldati kohe vastuvõtt arsti juurde. Mutt oli laushiinlanna - rääkis ainult läbi tõlgi. Kurtsin siis ka veel migreeni ja väsimust, sest teadaolevalt aitab nõelumine ka selle vastu. Rebitigi siis riided seljast kohe ja lükati laua peale pikali. Ning kukkus seesama hiinlanna mind torkima. Noh, oli kohti, kus torget ei tundnud, oli kohti, kus oli valus. Naljakas oli ka. Pani aga pähe ja kulmu peale ja naba ümber ja jalgade peal siiasinna. Pärast tegi veel oikuikuradimavalusat kõhumassaazhi - kõht on praegugi nii valus, et midagi ei tohi pihtagi minna. Lisaks kõigele sellele sain ma megakoguse igast ravimeid. Enne ja peale sööki... Ja peale sööki on 8+8 pisikest musta kuulikest pluss üks kotikesetäis tillukesi kuulikesi. Musta värvi, jube kõhedad näevad välja. Aga et allergilise reaktsiooni vastu ja mida iganes. Kõige eest maksin kokku 211 naela. Kuus seanssi nõelumist pluss ravimid. Jumal hoidku. Vaatamata verd tilkuvale südamele on mul tunne, et kõik on õige. No eks me näeme. Aga kui ma enne bussipeatuse poole jalutasin, et arsti juurde sõita, ma lihtsalt tundsin, kuidas ma ei suuda enam neid keemilisi tablasid võtta. Ja Hiina omad on ju puhas taimne värk. Nagu ütles tõlgineiu - Chinese medicine is slow, but it has no side effects. Jah, mitte nagu minu apteegist ostetud allergiaravim, millele on peale kirjutatud, et võib tekitada allergilist reaktsiooni... Ei, ma ei ole ratsa rikkaks saanud ega midagi, aga alles siis hakkad hindama seda, mis sul on, kui see on korrast ära. Nagu näiteks omaenda keha ja tervis. Nii, et investeering iseendasse. Kui ka ei parane midagi, siis vähemalt on ära proovitud.
1 kommentaar:
wow... sul ikka on seiklused.
aga hiina ja nõelateema on tõega hea!
tõesti pigem see, kui mingi keemia järamine, mis tekitab kohe ka uue probleemi.
aga see lutika-lugu... et oled oma toas neist nüüd lahti saanud? ma tõega mõtlesin, et bed-bug´id on tänapävaks minevik...
paelusside kohta mõtlesin sama :) aga ei, ka neid on liikvel kohe mõnusasti.
igaljuhul, mul on hea meel, et asjad paremuse poole liiguvad!
kall.
Postita kommentaar