Võehhh

Iga hammustus muutub villiks. Täna hommikul oli vasaku käe pöidla juures olev punn suur, punane ja paistes ja punane jutt jooksis umbes kümne sentimeetri jagu käsivart pidi üles... Et siis sai tööl juhtajaga ja esmaabiandjaga räägitud ning lippasin siis nende tungival soovitusel apteeki allergiaravimit ostma. Praeguseks on see pöidlapunni paistetus alanenud, seeeest tekib aga jalgadele ville juurde. Rõve on. Omaenda keha suhtes tekib vastikus. Tahaks uut, puhast, veatut. Mitte mingit ära näritud ja villilist. Igatahes, Imi täna pritsima ei tulnud, küll aga käis siin ja ma mainisin talle, et ma olen nendele hammustustele allergiline ja et tulgu käbe. Homme lubas tulla.
Aaa, villidest veel niipalju, et seda verist möga tekib sinna 'pajake, täida end' kiirusel juurde. Et siis minutiga on vill uuesti laskevalmis. Tra tra tra. Mida see linn minuga teeb?

Positiivsemast küljest aga, et Nellyga sai siin täna süüa tehtud ja kinos vaadatud filmi 'Take it to the streets'. Tõeliselt hea tantsufilm. Sisu on null, aga nad tõesti-tõesti tantsivad terve filmi.