neljapäev, 27. märts 2008

Tsiteerides...

... süvafilosoofilist väljaannet 'Miki Hiir', ütleksin ma nii: 'Suur Jumal, õnnetused tulevad ikka kolmekaupa'. Tegelikult ei oska ma muidugi öelda, mitmekaupa nad minu puhul tulevad või kustmaalt lugema hakata.
Paistab, et harjutused iseseisvaks eluks käivad täie hooga. Ja ei ole nii nagu kodus, et küll ema või keegi teab, mida teha. Seega palun abi blogijatelt.

Siin majas on mingid putukad. Vähemalt mind nad närivad. Hammustus näeb välja selline, nagu mesilane oleks nõelanud. Punane punn keskel, siis veidi valget ümber ja üleüldiselt nagu kahe sentimeetri suurune paistes lärakas (m i d a g i peab ju ikkagi kuskilt paistes olema, eksole, tramaivõi). Eriti ei sügele, hammustust ei tunne, kui ei süga, läheb varsti tumesiniseks ja siis hakkab ära kaduma. Kirp see küll olla ei saa. Ma märkasin, et punne tekkis siis, kui ma kandsin riideid, mida ma siin majas pesin ja oma toa ees trepikäsipuu peal kuivatasin. Sest need väiksed hammustused, bed bug ma arvan, need on nagu peale mürgipritsimist ära kadunud. Seega, kallid blogijad, kui vähemalt kellelgi teist on tahtmine olla lahke kaaskodanik, jagage aga oma teadmisi putukaloogia vallas. Või pigem nendest lahti saamise osas. Ses suhtes, et ma mingi sprei ostsin ise ka täna omale, mis peaks põhimõtteliselt KÕIK alla sentimeetrised olevused ära tapma, irw. Aga kas ma seda oma jalanõudesse näiteks tohin pihustada? Sest papud on ikka toa ukse taga. Loomulikult tuleks kasuks infolehe lugemine, hkhmm.... Suurt abi on üllataval kombel pakkunud Eestist kaasaostetud A-Sept, mille peale need paistes lärakad kiiremini siniseks tõmbuvad. Kusjuures päris alguses ma mõtlesin, et see on allergia - nõgestõbi, aga siiski mitte.

Igatahes. Ametlikult on kinnitust leidnud tõsiasi, et kahe Ungari neiu asemel elab seal toas hoopis Albaania noormees nimega Alton. Mingi väga naljakas vennike on, aga vähemalt muusikamaitse koha pealt on oma jope - eile sai köögis olles tema dance halli ja urban rütmide järgi tuigeldud. Eile käis muideks Nelly mul külas, tegime praekartuleid, õppisime vene keelt (bagataja ruski printsess) ja tsillisime niisama.
Ja täna peale tööd ostsin Pounderlandist omale roosa läbipaistva pesukausi. =) (ja kummikindad, putukamürgi ja banaane metroopeatuse kõrvalt)

Kindlaks on tehtud ka see, et esimene mulje e i o l e püsiv mulje. Esialgne hea mulje naabripoisist Mikasest on muutunud sujuvalt kuradi luuseriks. Täna näiteks oli miskipärast vool kadunud. Osad tuled põlesid, osad mitte. Ja minu toas juhtumisi mitte. Koputasin siis Mikase uksele, et kas ta teab mida teha. Pirni ma juba kontrollisin ja see oli terve. Samuti mõtlesin, et korgid peavad läbi olema vms, aga trepi all konkus ei saanud ma tuld põlema ja käsipidi ma nagu ka seal sorida ei julgenud. Mikas korra katsus midagi, aga läänerindel muutusteta ja siis oli tal jubejube kiire. Et ta peab minema ja tegema ja helistagu ma Imile. Noh, mina nagu mõtsin, et kui meesterahvas ütleb, et tal on mõistus otsas, et siis on jah paras hetk majahaldajale helistada. Imi aga soovitas hoopis noorte vene poistega rääkida. Läksingi siis mina oma roosade susside tatsudes järgmise ukse taha. Ja noor sõber Ivan tuhises sinist shortside väel trepist alla, tegi kapis nikanaka ja valgus sai! Lihsalt nentimise mõttes, et kodanik Mikas, kellel niikiire-niikiire oli, kuulab oma toas mussi sellest hetkest alates.

Igatahes olen juba siin vaikselt kilekotte jälle ribadeks lõikunud, et vannituppa matti heegeldada, dushikabiini ette.


EDIT: Ahjaa, Gruusia delegatsiooni asemele kolis Rumeenia paarike.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

tead lugesin su kirjeldust ... aga mul pole aimugi mis putukaasjandus sul kallal on. Ei oska aidata :S

Aga muidu tervisi ja kallisi :)