Ehk siis järgmine peatükk sarjast "Murettekitavaid dentaalseid juhtumeid".
Mu hammas ikka valutab. Valutab nii, et läksin Candy baarist eile varakult minema, valutas nii, et pisarad voolasid, kui metroost välja tulin, nii, et läbi pisarate valuvaigisteid neelasin ja nii, et hommikul pärast 20 minutilist valulist ja pisaraterohket banaanisöömist (ee, jah, ü h t e banaani sõin 20 minutit) ning veel ühe paraja peatäie nutmist siis pooleldi luksudes oma teisele poolele helistasin ja kes mulle sellepeale järele tuli ning arsti juurde kärutas. Otseloomulikult on meil riigipüha ju siin, nii et mingisugusest hambaraviabist võid sa ainult unistada. Käisime walk in centeris, kust meile abi ei antud, sest neil seal hambaarste ei ole. Saime mingi telefoninumbri, kuhu helistada, et niiöelda out of hours teenust saada. Otseloomulikult saadeti ka sealt pikalt, mille peale helistas Jamaika mingile sõpsile, kes mulle 500 milligrammist valuvaigistit siis ühe lehe andis. Sest nagu m aru saan, siis siin riigis minestavad kõik kambaviisi ära, kui sa juba 400st võtad... Eestis saab 600stki ilma retseptita osta. Aga võibolla saaks ka kangemat, kui apteekrit moosida oskad. Aga mida sa moosid, kui kõik kohad kinni on.
Siis ma otseloomulikult astusin pange veel sellega, et helistasin tööle ja ütlesin, et ma võibolla ei tule homme tööle. Mul on vasak näopool paistes, eks, ma ei saa neelata ja vasak kõrvgi valutab, süüa ei saa, sest suud ei saa lahti teha, räägin ka nagu läbi tolmuharja, noh. Mille peale ütles mulle meie head housekeeper, et mis ta nüüd siis tegema peab, ise kohale tulema või? Ja et mul oli eile terve päev aega seda jama lahendada. Mõnus suhtumine, eks. Praegu üritan ka juba pikemat aega õunast jagu saada, aga väga nigelalt edeneb. Päeval oli hea, Jamaika sõitis pärast tablettide saamist Flavasse ja saime sealt igast värskelt küpsetatud nänni süüa. Noh, hommikupoolik oli ju veel ja nad alles avasid ning kokkasid. Ehk siis asju, mille nimesid ma ingliskeeles kirjutada ei oska ja eestikeelseid vasteid ei tea. Ocra ja plantin ja jam jms, väga maitsev. Ja värsket supivedelikku sain ka läbi oma poolsuletud hammaste limpsida.
Aaa, et õunasöömist mainisin sellepärast, et see, kes tablad andis, ütles, et ma pean puuvilju sööma, kui ma seda tabletti manustan, sest muidu tuleb kõhukinnisus. No kurat küll, kas ta ise on kunagi paistes suu ja valutava hambaga üritanud kõva õuna süüa või?
Kuivõrd meie maja tahtis asustada mingisugune kirbuline, siis tuli majahaldaja Imi mürki pritsima. Teistele pritsis ta juba eelmine nädal, aga olin siis liialt väsinud, et sellega mässata ning nüüdki ajas mind Imit uuesti mürgiga siia ajama tõsiasi, et ma üle kere punaseid punne täis olen ja oma padja pealt miskise putuka leidsin. Igatahes, tõttas siis Ungari prints putukamürgiga kohale, mööbeldas mu toas, nii et seda nägu ning kamandas mind siis pooleks tunniks toast välja. Komberdasin vaevaliselt kööki ja tegin piimakanistriga külma kompressi oma paistetuse otsa. Istusin sääl kööginurgas nigu hunnik õnnetust ning kõik see gruusialaste armee näitas oma hoolitsevat poolt, muudkui küsisid, kuidas ma ennast tunnen, pakkusid jääkuubikuid ja suitsu (hoiad mahvi jagu tossu 2 minutit suus ja hambavalu on kadunud!), üritasid sotsiaalsed olla, tunnistasid minu uurimise peale üles, et jah, neid ikka elab kirjade järgi 3 seal all toas, aga nemad on nii sotsiaalsed, et neil on alati sõbrad külas. Näha jah, ainuke tuttav nägu on Jevgeni. Muidu neid täna seal 5-6 vähemalt, pluss veel see junkieplika naabripoisil Mikasel külas. Reede õhtu ju, ma saan aru. Ainult mina olen see, kes surevana putukamürgises toas blogi kirjutab. :D
Aaa, aga Candyst nii palju, et neiud tantsustuudiost tahtsid strippi vaatama minna. Noh, kõik neiud, kes käivad kõhutantsus mul, võtavad ka postitantsutunde (kas te arvate, et see ümber posti keerutamine on lihtne? See on selline tehnika ja füüsiline töö, et täiesti uskumatu) ning tahtsid näha, kuidas siis profid asju ajavad. Nii ma siis Nelly käevangu haarasin ja sammud tuttava Candy poole seadsin. Turva oli sama, osad baaridaamid ka. Õhtu hostess oli ikka seesama litsakas ja odava välimusega Crystal, musa oli house'i laadne. Aga noh, kuna ma siis vabal ajal teen house'i ja trance'i alast laiahaardelist uurimistööd, eksole, oli mu kõrv sellega juba suhteliselt harjunud. Millega minul on siiski raske harjuda, on see striptiis. Ma ei saa parata, see on minu jaoks nii odav ja a l a n d a v. Ise i l u s tüdruk ja teed sellist tööd? Kerge raha ilmselt, mis muud.
Hetkel olen jube unine, see gruusialaste kokkamine köögis lõhnas nagu vorstikaste ja ilgelt tahaks praegu mingit kastet lürpida. Selle kõva õuna kõrvale. :D Mul pole kunagi hammastega mingit probleemi olnud, ma arvan, et sellepärast mu keha sellises shokiseisundis ongi.
Aga kokkuvõttes on mul hea meel, et niimoodi rivist väljas olles on mul olemas Jamaika, kes mind lohutab, arsti juurde viib ja süüa annab, ning et mul juhuslikult 2 vaba päeva oli. Sest tööl oleks selle valuga ikka palju hullem olnud.
Muusika hetkel Päikesepropeller Siberist, kõrilaulikud.
Mu hammas ikka valutab. Valutab nii, et läksin Candy baarist eile varakult minema, valutas nii, et pisarad voolasid, kui metroost välja tulin, nii, et läbi pisarate valuvaigisteid neelasin ja nii, et hommikul pärast 20 minutilist valulist ja pisaraterohket banaanisöömist (ee, jah, ü h t e banaani sõin 20 minutit) ning veel ühe paraja peatäie nutmist siis pooleldi luksudes oma teisele poolele helistasin ja kes mulle sellepeale järele tuli ning arsti juurde kärutas. Otseloomulikult on meil riigipüha ju siin, nii et mingisugusest hambaraviabist võid sa ainult unistada. Käisime walk in centeris, kust meile abi ei antud, sest neil seal hambaarste ei ole. Saime mingi telefoninumbri, kuhu helistada, et niiöelda out of hours teenust saada. Otseloomulikult saadeti ka sealt pikalt, mille peale helistas Jamaika mingile sõpsile, kes mulle 500 milligrammist valuvaigistit siis ühe lehe andis. Sest nagu m aru saan, siis siin riigis minestavad kõik kambaviisi ära, kui sa juba 400st võtad... Eestis saab 600stki ilma retseptita osta. Aga võibolla saaks ka kangemat, kui apteekrit moosida oskad. Aga mida sa moosid, kui kõik kohad kinni on.
Siis ma otseloomulikult astusin pange veel sellega, et helistasin tööle ja ütlesin, et ma võibolla ei tule homme tööle. Mul on vasak näopool paistes, eks, ma ei saa neelata ja vasak kõrvgi valutab, süüa ei saa, sest suud ei saa lahti teha, räägin ka nagu läbi tolmuharja, noh. Mille peale ütles mulle meie head housekeeper, et mis ta nüüd siis tegema peab, ise kohale tulema või? Ja et mul oli eile terve päev aega seda jama lahendada. Mõnus suhtumine, eks. Praegu üritan ka juba pikemat aega õunast jagu saada, aga väga nigelalt edeneb. Päeval oli hea, Jamaika sõitis pärast tablettide saamist Flavasse ja saime sealt igast värskelt küpsetatud nänni süüa. Noh, hommikupoolik oli ju veel ja nad alles avasid ning kokkasid. Ehk siis asju, mille nimesid ma ingliskeeles kirjutada ei oska ja eestikeelseid vasteid ei tea. Ocra ja plantin ja jam jms, väga maitsev. Ja värsket supivedelikku sain ka läbi oma poolsuletud hammaste limpsida.
Aaa, et õunasöömist mainisin sellepärast, et see, kes tablad andis, ütles, et ma pean puuvilju sööma, kui ma seda tabletti manustan, sest muidu tuleb kõhukinnisus. No kurat küll, kas ta ise on kunagi paistes suu ja valutava hambaga üritanud kõva õuna süüa või?
Kuivõrd meie maja tahtis asustada mingisugune kirbuline, siis tuli majahaldaja Imi mürki pritsima. Teistele pritsis ta juba eelmine nädal, aga olin siis liialt väsinud, et sellega mässata ning nüüdki ajas mind Imit uuesti mürgiga siia ajama tõsiasi, et ma üle kere punaseid punne täis olen ja oma padja pealt miskise putuka leidsin. Igatahes, tõttas siis Ungari prints putukamürgiga kohale, mööbeldas mu toas, nii et seda nägu ning kamandas mind siis pooleks tunniks toast välja. Komberdasin vaevaliselt kööki ja tegin piimakanistriga külma kompressi oma paistetuse otsa. Istusin sääl kööginurgas nigu hunnik õnnetust ning kõik see gruusialaste armee näitas oma hoolitsevat poolt, muudkui küsisid, kuidas ma ennast tunnen, pakkusid jääkuubikuid ja suitsu (hoiad mahvi jagu tossu 2 minutit suus ja hambavalu on kadunud!), üritasid sotsiaalsed olla, tunnistasid minu uurimise peale üles, et jah, neid ikka elab kirjade järgi 3 seal all toas, aga nemad on nii sotsiaalsed, et neil on alati sõbrad külas. Näha jah, ainuke tuttav nägu on Jevgeni. Muidu neid täna seal 5-6 vähemalt, pluss veel see junkieplika naabripoisil Mikasel külas. Reede õhtu ju, ma saan aru. Ainult mina olen see, kes surevana putukamürgises toas blogi kirjutab. :D
Aaa, aga Candyst nii palju, et neiud tantsustuudiost tahtsid strippi vaatama minna. Noh, kõik neiud, kes käivad kõhutantsus mul, võtavad ka postitantsutunde (kas te arvate, et see ümber posti keerutamine on lihtne? See on selline tehnika ja füüsiline töö, et täiesti uskumatu) ning tahtsid näha, kuidas siis profid asju ajavad. Nii ma siis Nelly käevangu haarasin ja sammud tuttava Candy poole seadsin. Turva oli sama, osad baaridaamid ka. Õhtu hostess oli ikka seesama litsakas ja odava välimusega Crystal, musa oli house'i laadne. Aga noh, kuna ma siis vabal ajal teen house'i ja trance'i alast laiahaardelist uurimistööd, eksole, oli mu kõrv sellega juba suhteliselt harjunud. Millega minul on siiski raske harjuda, on see striptiis. Ma ei saa parata, see on minu jaoks nii odav ja a l a n d a v. Ise i l u s tüdruk ja teed sellist tööd? Kerge raha ilmselt, mis muud.
Hetkel olen jube unine, see gruusialaste kokkamine köögis lõhnas nagu vorstikaste ja ilgelt tahaks praegu mingit kastet lürpida. Selle kõva õuna kõrvale. :D Mul pole kunagi hammastega mingit probleemi olnud, ma arvan, et sellepärast mu keha sellises shokiseisundis ongi.
Aga kokkuvõttes on mul hea meel, et niimoodi rivist väljas olles on mul olemas Jamaika, kes mind lohutab, arsti juurde viib ja süüa annab, ning et mul juhuslikult 2 vaba päeva oli. Sest tööl oleks selle valuga ikka palju hullem olnud.
Muusika hetkel Päikesepropeller Siberist, kõrilaulikud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar