esmaspäev, 7. juuni 2010

Kunstide maja ehk it's raining men

Mina istun oma voodis ja maalin. 

Ukse taga koridorist kostab vahedega kildude klirinat, oigeid, vandumist ja jubedamat müdinat. Härra Durand (vt üle-eelmist postitust) filmib laest kukkumise stseeni.  :D Minu osa selles on mitte ehmatada, kui ta tooli pealt õhku hüpates vastu minu ust juhuslikult maandub või arvata, et ta tegelikult viga saanud on. Ahjaa, minu öökapp-tool on vaese mehe tõukeplatvormiks, sõna otseses mõttes. :P Ning kui Räpakäi koju jõuab, lähevad päris "kaklema".

Jahjaa, niimoodi see elu siin loominguliste inimeste majapidamises edeneb...

Ving. Ving. Ving.

Tähendab. 

Mul on täitsa p*sk tuju. Ja otsest põhjust nagu ei olegi, vähemalt nii halvaks tujuks küll mitte. Aga näed, on paha ja kõik. 

Kõigepealt üks eit töölt üritab kolleege minu vastu ässitada ja ma ei saa aru miks, sest ma ei ole talle mitte midagi teinud. See rikkus eile tööl tuju ära.

Siis ei olnud koju jõudes midagi "head" kapis süüa. Noh, et mismoodi siis ei ole võlukülmkappi, mis ise süüa teeb? Sõin hommikusöögihelbeid, ei olnud rõõmus.

Yuyu kolib minema. Kahe nädala pärast. Ma teadsin tegelt enne juba, et ta sel suvel läheb - üliõpilaste elu, mis parata. Aga ta otsustas enne väljakolimist kuuks ajaks koju Taisse minna. Ma saaan tast ju aru, ta pole kaua kodus käinud ja tal on suur koduigatsus juba kaua olnud. Ja mina olen isekas. Kellega ma siis nüüd õhtuti süüa teen ja hommikul vara köögis kohtun? Kellele ma pooleliolevaid maale näitan ja Räpakäia kirun? Isekas, täiesti. Tegelikult on mul ilgelt hea meel, et ta sügisest saati siin on olnud, meil on hästi vahvaid aegu olnud. Mul on lihtsalt veidi hirm selle ees, mismoodi ma maja puudustega nüüd hakkama saan. Samas, sain enne, ju saan nüüd ka. Aga enne ei olnud Räpakäia... 

Ja eelneva lõigu jätkuks kohe panekski, et ma olen VÄSINUD haldajale kurtmast, helistamast ja sõnumineerimast, et see või teine või kolmas asi on katki, et keegi ei korista jne. Köök on praegu selline õudukas, et ühtegi vaba pinda ei ole. See on minu jaoks nii piin, noh. Jälle mõtlen, et võibolla ikka peaks kolima, kuigi siin on aed ja mu taimed ja asjad. Mul on sellest lõputust s"tamajast ja teiste järel koristamisest SIIBER. Mitte, et ma seda viimasel ajal teinud oleks, muig. Sellepärast köök ongi nagu lagamaa. 

Dush on katki. Või tähendab, et kinnitusjubin, mis dushiotsikut seina peal hoiab. See, millega saab reguleerida, kui kõrgele sa veejuga tahad. Juba nädal otsa on. Olen kolm korda küsinud, millal haldaja selle ära parandada suvatseb, sest pärast 12 tunnist tööpäeva ma tõesti EI VIITSI dushi all ühe käega seebiga mässata ja teisega dushi suunata, eks. Kogu aeg kuulen vastust, et jajaa, kohevarsti. Noh, olgu. Mõnedel pole üldse dushi, eks, pole vett joomisekski. Aga need, kellel ei ole vett, ei maksa ka nii palju üüri kui mina. Tõenäoliselt ei maksa nad üldse üüri. :D 

Sahtlid on sassis. Ja see on ju ainult minu enda süü. Aga nad võiks ju ometigi ise ennast ära koristada ja korras hoida kah. 

Tööl on vaja mingi ankeet ära täita ning ma ei viitsi. 

Tööl on vaja palgalehega kontorisse minna ja küsida, miks nad mulle riigipüha eest topelt ei maksnud, kuigi teistele maksid. Ja ma ei taha sinna minna, sest sihuke vaidlemine on nõme. Aga loomulikult ma lähen, sest raha on ju vaja.

Ühesõnaga lõputu ving ja hala. Ehkki ma tunnen ennast juba veidikene paremini. :P 

Muideks, kassivõtu hooaeg on. Naabrid muudkui hõiguvad kordamööda oma hääldamatute nimedega kasse, naljakas on. 

Ja vastasmaja türklastel on doomino hooaeg. See on veel naljakam. Näiteks kui kolm erinevas vanuses täiskasvanud meest istuvad laua taga ja elu eest laovad doominot õhtu otsa. Või kui kohe terve perega mängitakse...

Noh, jah, ma siis nüüd kuulan veel enesehaletsuse mõttes Karima Francis't ja ega siis tuleb hakata sahtleid koristama.

reede, 4. juuni 2010

Päeva kunstielamus - 2 head alternatiivfilmi

Tähendab, ma pean 15 minuti pärast bussi peale silkama, et eeskujuliku "poolaka" kombel õigeks ajaks tööle jõuda. Noh, "neeger" pole enam kellegi sõimusõna, kohalikud "orjad" on ikka poolakad.

Igatahes, enne seda igapäevast spordisööstu bussi suunas panen teile siia 2 hästi huvitavat alternatiivfilmi prantsuse rezishöörilt (vaevalt, et z'd ja s'd õigesti said), kes on täiesti juhtumisi ka minu majakaaslane. :D Ma olen kogu aeg teadnud, et ta filme teeb ja nii, aga alles hiljuti jõudsin äravaatamiseni. Ja on, mida vaadata, ausõna. Need on lühifilmid, prantsuskeelsed ingliskeelsete subtiitritega. Igatahes päeva kunstielamus!

Justin Justin (30 minutit)


Stir Crazy (10 minutit)


Enjoy!

Käe update

Vasak käsivars on suhtokei. Parem on paistes, kergelt sinine ja tulikuum. Valutab ja kätt liigutada on ka valus. Äge, onju. Ja et ma lähen nüüd tööle paari tunni pärast. Kindlasti on seal keegi, kes mulle kogemata seal virutab... 

Eile õhtul tegid majakaaslased aias grilli. Kuna saksa neiu kolib välja, siis oli see nagu lahkumispidu vms. Ma eriti ei viitsinud nendega hängida, seega olin seal pool tunnikest ja kobisin ära magama. Hommikul korjasin karpe, purke ja pudeleid kokku... Sest ega keset ööd keegi ometigi koristama hakanud...

neljapäev, 3. juuni 2010

Tänase päeva heategu

Täna oli siis see päev, kui Evelyga jalad selga võtsime ja käisime ära Celia Hammond'i kassivarjupaigas. Viisime sinna kaks suurt kotitäit nende enda poolt kodulehel küsitud nänni. Käterätte, saunalinu, väikseid tekke ja Evely pistis voodilinu kah sisse, mille üle nad ka rõõmustasid. Hea on anda, kuigi oleks oodanud veidi soojemat vastuvõttu... Telefonis olid küll väga meeldivad, kohale jõudes aga veidi sellised külmad. Aga kas ütles, et samariitlase elu kerge on, irw... 
Muidu tshillisime niisama Camdenis ringi ja sõime maroko ja hiina kiirtoitu. Ja terve hommiku jälle maalisin aias. Homsest algab aga tööike, siis on lull läbi ja maalimiseks vähe aega. :)

Miks ma eile õhtul magama ei jäänud

Tähendab, vaktsineerimised igasuguste asjade vastu on teoreetiliselt head, eks. Ja minu töökohta arvestades vägagi vajalikud. Aga see ei ole üldse äge, kui sa saad kummalegi käevarrele ühe süsti. Miks? Sest neid süste saades on mu käed poolenisti liikumisvõimetud. Valust. Nagu väga räige lihasvalu. Ja kuigi eile päeval oli täiesti normaalne võrreldes eelmiste kordadega, siis õhtul magama minnes oli kööga. Kummagi külje peale ennast keerata ei saanud, liiga valus oli. Nii ma siis vähkresin ja üritasin mingit normaalset asendit leida. Ja täna hommikul käed lihtsalt valutavad. Tõsta on valus, kui lihtsalt süles on või noh, arvuti taga toksides ei ole eriti valus. Miks see nii on? Kas asi on vaktsiinis või medõe oskamatuses?

kolmapäev, 2. juuni 2010

Küsija suu pihta ei lööda

Ehhei! 
Eile oli üks väga mõnus päev. Ah et miks? Noh, esiteks ei pidanud tööl olema. :P Teiseks ja kolmandaks sai eile mõnusaid asju tehtud. Näiteks kohtusime eile hommikul Maarjaga kell 10.30, kummikud jalas, vihmakeebid kotis, laussajule vaatamata rõõmus ootusärevus silmis, astusime bussi ning sõitsime parki. Jaa, eile sadas terve päeva vahetpidamata korralikku vihma ja meie paterdasime mitu tundi mööda hämaraid ja märgi pargiradasid. Lihtsalt nii hea ja rahulik oli. Ning kui kõht tühjaks läks, lahkusime pargist, käisime türklaste poest läbi, ostsime veidi nänni ning läksime minu juurde süüa tegema. Menüüs oli suvikõrvitsa-porgandi-kartulipüree kodujuustu ja tomati-hapukooresalatiga. Ning siis õhtupoole rääkisin emaga poolteist tundi. Ja nagu sellest kõigest veel vähe oleks, viimaseid päevavalgustunde ära kasutades visandasin uue maali ning jõudsin veidi isegi värvidega alustada.
Noh, kas polnud tore päev? :)

Siinkohal tahaks teha avaliku tänamise Sinitihase õele, kes oligi nii kena ja nummi, et saatis minu emale postiga paberkoopiad kahe vinge salli kudumismustritest. Mitte, et meie pered omavahel tunneksid. :P Lihtsalt nii nummikas. :P Aitäh! Ja see teadaanne läks ka muidugi eilsesse päeva. 

Eile sadas minu postkasti ka küsimus, kuidas minu maasikataimed elavad. :P Küsija suu pihta ei lööda. Tegin pilti ja näitan ära. 

Kahest hädisest lehekesest on saanud lühikese ajaga korralik marju kandev taim. 

Kui ma emale seda rõõmusõnumit kuulutasin, vastas tema peaaegu et põlastava tooniga, et ähh, maasikas on ju umbrohi... Irw, mulle selline umbrohi meeldib!

Yuyu lehtsalat

Eelmise aasta sünnipäevaks saadud lavendel, lõhnab nagu metsaline.

Tähendab, ma nüüd ei mäleta, kas siia said saialilled või rukkililled... Elame-näeme, I suppose...

Kompostihunnik on mõõtmetelt suurenenud. Jätan muru lõigates (jah, lõigates, mitte niites) taimed sinna ümber vohama, siis ei paista jäätmehunnik välja. :P Aga sinna on läinud meeletud kogused toidujäätmeid ja rohtu ja lehti jms ning see vajub lihtsalt kõik kokku. Yuyu kaevab seda aegajalt, et näha, mis protsessid toimuvad, muig, ja allpool on selline must-must möks. Sügise poole saab nalja, kui me seda mulda kaevame hakkame.

No vot, selline aia apdeit siis. 

Täna paistab päike, aga tänu eilsele pikale sajule on kõik nii märg, et esialgu veel õue ei kipu. Õue maalima siis. Niisama poodi lähen küll varsti. Ostan niisama süüa ja siis kohalikku Tai poodi, kust saab häid kiirnuudleid ja tamarinde tšilli-suhkru segus.

pühapäev, 30. mai 2010

Pühapäev

Ja Tikker ongi läinud. Loodetavasti läks neil lennujaamas kõik ikka hästi. Ma muidugi unustasin täna hommikul ära, et nad ära lendavad ja nii jäi ka viimane kokkusaamine korraldamata. Tõusin üles, sõin kiirelt ja tõmbasin dressid selga, seljakoti selga ning matk talunike turule võis alata. Lihtsalt tuli sihuke isu. Sinna on pikk maa jalgsi minna (Londoni mõistes), aga liigutada oli vaja, mõningaid asju turult kah. No ma ei või. See park, kus turgu peetakse, on üks müstiline koht. Seal on kohati tunne, nagu jalutaks kuskil Eesti metsa jalutusrajal. Kõik need lõhnad ja varjulised teerajad puude all. Õhk! Seal on õhku hingata! Ja inimesed, kes seal pargis liiguvad, on kummikutega koeraomanikud, lastekärudega emmed või tervisesportlased. Mõnus seltskond, ühesõnaga. Tekitas suure tahtmise mõnda väiksemasse linna kolida, kus rohelus rohkem käe ulatuses oleks. Noh, ühel heal päeval kindlasti. :)

laupäev, 29. mai 2010

... ja valgus sai...

Olen viimasel ajal hoolega "Ameerikat avastanud". 

Näiteks vaevusin ma lõpuks ometi klaviatuurile eestikeelse variandi seadistama (eh, ei kõla eriti kena eesti keelena, aga noh...).

Siis ma sain puhtjuhuslikult vastuse mind ammu vaevanud küsimusele. Loen nimelt Kätlin Hommik-Mrabte "Minu Marokot" ning ta räägib seal, kuidas Marokos talvisel ajal ka lund sajab. Täitsa lõpp, ma ütlen. Külm ju! Olen selle koha pealt täiesti keskmine eurooplane ning usun, et Maroko ja Egiptus jms riigid on igavese päikese ning sooja maad... Aga võta näpust. Ja muidugi, kuskilt ajusoppide hallidest hämarustest justkui nagu meenuks, et olen ennegi kuulnud, et kõrbetes ja muidu palavates kohtades langeb öösiti temperatuur nulli või isegi miinusesse. Ilmselt ei ole see minu teadlikku teadvusesse jäädvustunud just selle tõttu, et see mulle "pähe ei mahu" - kuidas saab temperatuur 24 h jooksul ~40 kraadi kõikuda? Igatahes, see seletab, miks paljud mustanahalised (eeldatavasti siis aafriklased) külmal ajal varbavaheplätude ja õhukeste traditsiooniliste kleitidega siin Londonis ringi lehvivad - nad on külmaga harjunud. :) Samas kui meie, põhjamaalased, kütame maja külmal ajal soojaks ning topime end riidesse kui kubujussid, et aga külm ei oleks. Ja lõpptulemusena kardame külma rohkem, kui mõned aafriklased. Naljakas mu meelest.

Siis olen enda jaoks avastanud tatrapudru. Seesama tervise tagasitoomise raamat, millest veidi aega tagasi kirjutasin, räägib tatrast kui mingist imetoidust. Aga mulle meenuvad lasteaed ja koolisöökla ning tatar kurgust alla ei lähe. Tänu töökohavahetusele pean aga veidi rohkem vaatama, kui palju ma söögi peale kulutan, siis teen aegajalt ikka kapivarudest süüa. Nii jõudsingi tiiruga tatrapakini välja. Esimene kord mõned kuud tagasi jättis sama mulje, mis koolisöökla. Nüüd eelmisel nädalal guugeldasin veidi, lugesin retsepte ning proovisin uuesti. Tegin tomati-hapukooresalatit ning praeviinereid kõrvale. Noh, täitsa tavalise pudru või, sibula ja soolaga tegin, veidi panin röstitud seesami õli sisse. Aga kokkuvõttes sai hea! Järgmine päev tegin jälle. Jälle oli hea. :P Ning ka täna sai tehtud. Ses suhtes, et mulle meeldib, kui tatar mõnusalt hapukooremögina sisse kadunud on, eks, aga vahet pole. Olen ka minu lõpuks ometi tatraga sina peale saanud.

Muudest uudistest nii palju, et kolmapäeval unustasin täiesti süüdimatult ära perearsti aja ning töö-koosoleku. :D Lihtsalt maalisin terve päeva. Einoh, tore oli, ehkki pärast olid veits süümekad küll. 
Ning täna käisin omale uut pintslit otsimas, sest viimase maaliga sai mu lemmikpintsel omadega õhtale. Õiget pintslit seal kunstipoes ei olnud, küll aga ostsin 3 uut tuubi akrüülvärvi (sinise, punase ja musta) ning ideede ammutamiseks krabasin leti pealt kaasa igast lendlehti. Üks kunstnike töid näitav raamatuke on tõeliselt hea!:)

Aga Tikrile siis head kojukolimist! 

reede, 21. mai 2010

Tegelikult...

...on mul juba uneaeg, aga no olgu. 

T2na k2isin pargis sulgpalli m2ngimas. :D Pidin m2ngima Yuyuga, aga tema suutis ilgelt k2hku endale mingid pargis m2ngivad lapsed asenduseks sebida ning nii ma siis m2ngisingi hoopis noormees Senegali ja veidi vanema noormees Inglismaaga. P2rast olin l2bi nagu L2ti raha, ma ytlen... K2si v2rises ja muskel juba praegu valutab. Homme olen ilmselt vasakuk2eline. :D 

Ja siis ma maalisin. Insipiratsiooniks j2lle Eesti folk. Rahvariideid guugeldades ei tule just v2ga palju ilusaid suuri pilte, seega ongi minu enda tehtud pildid laulupeo ringk2igust minu suurimaks infoallikaks. Naljakas. Mitte, et ma suudaks pintsliga neid mustreid j2rele maalida, eks, aga nii tegumoe ja inspiratsiooni m6ttes. 

Oh, jah, pikk n2dalavahetus t88tegemist on ees. Aga oma meeleheaks ostsin ma omale Primarkist 5 uut r2tikut. :P Kaks saunalina ja 3 k2ter2tikut. Noh, vanad hakkavad l2bi minema v6i ei ole enam eriti esinduslikud. Muideks, n2iteks Marks and Spencer'i kodukal on nende r2tikud kohutavalt halva reitinguga - et ajavad karva(?) ja annavad v2rvi ning mida iganes. Aga hinnaklass on umbes 2-3 korda kallim kui Primarkis... No v6ta n2pust, eks. Ning siis olen ma hoolega koristanud. Sorteerisin, kuulasin l2bi igavese hunnikuid vanu CD-sid, t6mbasin neid iTunes'i, viskasin k6lbmatuid minema. Ilge aja v6ttis. Aga nyyd on hea ja korras ning selge ylevaade, mida vaja on.

Ja viimane kysimus on k2rudega emmedele. Mille kuradi p2rast te nii torssis olete, kui k2ruga ringi k2ite? Aus6na, see ei ole minu syy, et vankriga ebamugav liigelda on. Aus6na, mina ei ole teid palunud minna m88da peat2navat kolistama. Aus6na, ma saan aru, et on ebamugav, aga aus6na, ma EI saa aru, miks on vaja n2gusid teha, otsa s6ita, toriseda, mingi hullu attitude'ga olla ning eeldada, et rahvas vajub kahte lehte nagu meri Moosese ees, kui sina tuled. Ja aus6na, EI ole viisakas mulle otsa s6ita, hispaania keeles litsiks s6imata ja siis n2rviliselt mossitades edasi kihutada. Mina ei ole palunud sul seda ebamugavat last endale teha. Eeldate, et k6ik peaks teiega arvestama? 6ige, muidugi peame. Aga teie peate teistega ka.

teisipäev, 18. mai 2010

Kuidas Inglismaal poest elektrit osta saab

T2hendab, kuna ma olen Inglismaal juba nii kaua elanud, siis ma arvan iseenesestm6istetavalt, et ka k6ik teised teavad siinsetest systeemidest sama palju kui mina. :D

Sinitihane, eelk6ige siis sinule. :)

Nii. Inglismaal saab elektrit kahel moel tarbida. Yks neist on tavaline moodus, samamoodi nagu Eestis, et iga teatud aja tagant tuleb sulle arve, palju sa tarbinud oled ning siis sa lihtsalt l2hed maksad selle 2ra. See on kahest moodusest odavam.
Teine moodus on m6eldud peamiselt r2ndavatele immigrantidele ning muidu mittestabiilsetele inimestele. :P Yhes6naga on v6imalik lasta igale soovijale paigaldada siis laadimissysteemiga elektrilugeja. V6i kuidas iganes seda eestikeeles nimetama peaks. See t88tab samal p6him6ttel nagu telefoni k6nekaart. Seal aparaadi sees on plastikust pulk (umbes nagu m2lupulk) ning aparaadi ekraanilt saad kogu aeg n2ha, palju sul raha veel alles on. Kui raha peaks juhtumisi otsa saama, siis pulga v2lja v6ttes ning uuesti sisse tagasi pannes tuleb arvele 5 naela (gaasi puhul 6 naela nt) - emergency, et sa saaksid oma asjatoimetusi lambivalgel j2tkata ning minna arvele raha panema siis, kui mahti on. Samas ei pea see pulk seal lugejas sees olema, et majas elektrit oleks. Seda on vaja selleks, et raha juurde panna. Igatahes. Saab elekter otsa, paned selle emergency peale (ehk siis laenatud viie naela peale), ning l2hed m6nda hindussiputkasse. Sest just hindussiputkad teevad igasuguseid laadimisi. Annad neile pulga, nemad pistavad selle kah kuhugi sisse ning siis v6id rahus koju tagasi tulla, uus laks elektrit pulga peal kotis. :P Noh, mitte nyyd s6na otses m6ttes, aga saate aru kyll. Koju minnes tuleb pulk sisse lykata ning siis l2heb see emergency'st kulutatud summa maha. 
See moodus on hea ja lollikindel, et igast petised ja muidur88vlid ei saa majaomanikele yyratuid arveid j2tta ja ise teadmata kadunuks j22da... 
Mai tea, kas ma seletasin piisavalt selgesti?:P  V6i on kellelgi parandusi teha?

Kes on majas peremees?

Ehk siis kuidas mina tulen t88lt koju ja k6ik majakaaslased tulevad mulle kurtma, et meil ei ole elektrit. Kui ma siis ykshaaval kysin, mida ta olukorra muutmiseks teinud olete, siis k6ige asjalikum vastus oli see, et yks neist saatis haldajale smsi. Kes talle muidugi ei vastanud. Einoh, mis seals ikka. Saatsin R2pak2pa poodi elektrit top up'ima, teistele seletasin pikalt laialt, et ei tasu nii idioot olla, et haldajale ei ytle, kui elektri emergency peale paned (yhele majakaaslasele oli yldse yllatuseks, et Inglismaal saab elektrit nagu telefoni k6neaega laadida ning et on olemas veel see nii8elda varu 5 naela n2ol, et supikeetmine p2ris pooleli ei j22ks, kui kohe pole aega poodi joosta, kui raha kaardi peal otsa l6ppeb). Noh, eks me n2eme, kas see, kes selle eelmine kord ilma kellelegi ytlemata emergency peale pani, nyyd 6ppust v6ttis.

Muidu on vahva. Ma ei m2leta, kas ma kirjutasin, aga et mul siin l2hedal elab yks eesti neiu. :P Nagu mingi 15 mintsa jalutada. Vapsjee. Kusjuures t2itsa minu kodulinnast pealekauba. Nii me siis k2isimegi n2iteks laup2eva 6htul eestlaste kombel j a l u t a m a s. V6tsime Bacardi Breezeri n2pu otsa, noh, nii vanade aegade m2lestuseks, aga hiljem t6desime, et see j2i vist kyll viimaseks korraks. Tundub, et rohi oli omal ajal ikka rohelisem ja Bacardi Breezer maitses m2lestustes kah oluliselt paremini. Ning siis sai kohalikus hiinakas veel keha kinnitatud. Nagu t2itsa vahva, onju. :P Ja t2na 6htul l2hen kah neiuga samasse hiinakasse s88ma. :)

laupäev, 15. mai 2010

Maitse yle ei vaielda

T2hendab, ma olen nyyd rokkiv vanaema. :P Kuulan Linkin Park'i Hybrid Theory't ja koon. :D Einoh, ennemini vaatasin ma Futuramat, Simpsoneid v6i kuulasin erinevaid audioraamatuid. :P 

Aga Linkin Park meenutab mulle kuskil Vigalas mingil kylapeol Evelylt laenatud pluusiga ringi hyppamist... Saal on poolpime, mingi suvaline kutt puldi taga paneb hetkel poppe rokklugusid, mina istun osa ajast seina 22res maas, sest suure juusteloopimisega t6mbasin selja 2ra... P2rast kargan ikkagi edasi ja selg l2heb kah paika. :D See oli see aeg, kus mulle sedasorti muusika v2ga hingel2hedane oli. Sai parke ja randu m88da siidrit joodud, klassivennalt saadud jublakatega teksasid needitud, ema k2sit88oskusi pidevalt oma eriliste n6udmistega proovile pandud, m2rkmikusse b2ndide nimesid joonistatud... Tahaks tagasi seda tunnet, et peod on tagam6tteta ja vinged. 
Tahaks seista sellel t2navanurgal ja Aleksiga kallistada. V2ljas on juba kylm 6htu, seisame laternas66ris, Aleksi kalli on soe...
V6i siis 6htul rannas luidete vahel istuda, s6brannaga juttu r22kida v6i siis hoopis kiikuda. Naljakas, siis tundus igap2evane rannask2ik, liiv jalge all, p2ikset6us ja -loojang nii loomulik, igap2eva osa... V6i siis imelikel kellaaegadel ujumas k2imine... N2iteks yhel jaanip2eval k2isin riietega ujumas (ja noh, tol ajal k2isin ma maani musta seelikuga kogu aeg :D) , nii et vaene A andis mulle p2rast oma jaki, et ma koju minnes 2ra ei kylmuks, bless her soul... Ja kuidas aaalati sai koju jalgsi kakerdatud, yksk6ik, kas siis pilt oli ees v6i mitte. Ja kuidas kesklinnas olid sellised v2ljakujunenud kangialused, kus siis koduteel p6it tyhjendamas sai k2idud... V6i siis yhel teisel varahommikul peale v2likontserti mingi suvalise seltskonnaga hoopis alasti ujuma mindud... 
Lihtsalt... See oli nagu aeg, kus sai ennast s6pradega koos otsitud. T2iskasvanuna oled rohkem omapead. Noh, v2ikestes kogukondades ehk suhtes pysivad... Igatsen seda tunnet, et s6branna juurde mineku eel oli v2ike ootus2revus, et millest me siis t2na r22gime... V6i see teadmine, et k6ik su mured 2ra kuulatakse ja kindlasti n6u antakse... Selline turvatunne... Kuidas viiruk p6les ja vastavalt toale siis h2mar punane v6i roheline valgus... Nyyd v6ib ju ka rohelise lambipirni osta ning viirukit k2rsatada, aga see ei ole ju seesama... Nyyd on konnasilmad ja tulumaks... 

Hmm, vaata aga vaata, mida k6ike paar lugu Linkin Park'i esile kutsub...

reede, 14. mai 2010

Elav matemaatika

Ehk siis kuidas 1+1+1+1 = 1. 
T2nu kolmele vanale kyynelakile sai vana kole klaas uue kuue ja uue t88 minu kirjapulgatopsina.


Ning minu 6mblustarvete karp sai uue elaniku - nimelt p2rlitega n6elapadja. :) P2rlid olid ammusest ajast olemas, paelajupi ostsin poest ja t2idiseks sai kasutusk6lbmatu padja vatiin.

Ja k6ige l6puks siis p88rdumine tagasi oma juurte juurde. :P Akryyl paksemat sorti paberil. Eestlased inspireerisid. :) T2hendab, yldiselt ma oma maalimisi siia ei riputa, aga see sihuke eestip2rane, et vead antasse ehk andeks.

Ega ikka ei saa rahus olla, muig...

Niisama, asjadest

Vaatasin just Tihase blogist tema kudumisteemalisi sissekandeid. Teie v6ite ka vaadata: SIIT. Ja sealt on kohe n2ha, et k2sit88huvilisi teisigi. :P Mul kohe oli piinlik oma labaseid tekke ja salle siia avalikkusele vaatamiseks riputada. :D Aga kyll ma ka yhel heal p2eval 6pin ja arenen. :)

Muidu on nii, et msni j2tkuvalt ei saa. L2bi ussim*nni 6nnestus see l6ppeks uuesti installida, aga nyyd annab kogu aeg sama veateadet, mille lahendamise seletus google'is minusugusele itipuupeale yle m6istuse k2ib. Nii ma siis olen ilma msnita. Eriti ei tunne puudust, kusjuures.

T88l lahkus siit ilmast yks minu lemmik resident. Ma ei ole otseselt kurb, ma lihtsalt tunnen, et see oli tema jaoks kergendus. Ta kartis surma, ta r22kis mulle mitu korda, et ta ei taha surra. Kui ma kysisin, et mis p6hjustel ta surma nii kardab, vastas ta, et ta tahab oma perega aega veeta, et ta ei ole saanud piisavalt aega oma perega veeta. Ta oli 88, nelja lapse ema, kes teda kordam88da hooldekodus ka vaatamas k2isid. Kummaline. Paljud vanurid tahavad surra ja r22givad seda meile pidevalt, temal oli just vastupidi. Aga ta j2i v2ga v2etiks v2ga lyhikese aja jooksul, vajas j2rjest enam ja enam abi, ei suutnud korralikult ise liikuda ja nii. See oleks talle palju raskem olnud, kui ta oleks voodihaigeks j22nud. Olgugi, et ta kartis minna, see minek oli tegelikult kergem variant. 

Igap2evasemate uudiste juurde naastes l6ikasin ma juuksed 2ra. Kuni 6lgadeni (no mingi 10-15cm maha, minu silmam66du j2rgi). Nyyd enam v2rvitud osa ei ole, ongi ainult oma loomulikud juuksed. :) K6ik kusjuures kiidavad uut l6ikust, et ma pidin nii nunnu v2lja n2gema, hehee. Noh, loomulikult, enne ma kandsin neid ju kogu aeg kinni, sest mulle ei meeldinud see, et nad kahev2rvilised olid. Aga nii siis ongi, et umbes poolteist aastat v6ttis see v2ljakasvatamine aega. Mu juuksed kasvavad suht aeglaselt, vaat. Aga endale meeldib. :) 

Ja siis k2isin vahepeal Marisega teatris "Nunnad hoos" vaatamas. Teater oli sihuke 6udukas, et vaene Maris pidi mul enamv2hem k2tt hoidma, sest esimest korda elus tekkis mul klaustrofoobia ja k6rgusekartus korraga. Mitte IIAL enam ei istu ma mitte yheski teatris teisel r6dul, ka siis, kui need piletid tasuta saadud on. Tykk oli aga super. Nagu nii super, et ma unustasin 2ra, et mul on 22rmiselt halb olla. Ja kokkuv6ttes l2ks halbolemine kah yle.  Sest tykk oli nii vahva. :) 

T2na hommikul sain ma hea k6ne. Telefon heliseb, mina vastan:
Halloo!
Vaikus.
Halloo?
Mis sa teed nalja v6i?!?
Mhh?
Aa no okei, ma helistan sulle siis hiljem tagasi.
Eee, okei...

:D Hiljem tuli muidugi v2lja, et valele numbrile helistas. :P

Aia apdeidist nii palju, et maasikad vohavad, till on yles tulnud, nurmenukk 6itseb veel, lehtsalat kasvab. Ma ei m2leta, kas ma kylvasin saialilli v6i rukkililli teise satsi ajal ( sest esimene sai ikka liiga vara mulda, sealt ei tulnud midagi yles), aga igatahes mingid rohelised taimekesed kasvavad hoolega kyll. :) Kysimus on aga selles, millal tomatid 6ue istutada? Nad tegelikult ei ole veel piisavalt suured (noh, minu ema ytles, et taimed peaks ikke kuskil 20cm kandis olema), aga no kuulge, mai keskpaik juba ju... Aga samas on v2ljas nii kylm, et ma k2in talvejakiga ja nutan kindaid taga... 

Noh, igatahes, ma siis teen neljast vanast asjast kokku yhte uut. Kui valmis saab, panen pildi yles. :)

teisipäev, 11. mai 2010

Mhh

Ma tean, et nii see l2heb ja ikkagi ei suuda ma vahel end tagasi hoida. Alati on nii, et kui ma bloggerisse sisse logides enne teisi postitusi loen, siis ma enam oma juttu kirjutada ei viitsi. Seega ma enamuse ajast, kui midagi 8elda on, login sisse ja kirjutan oma jutu kohe 2ra. Ning alles siis hakkan vaatama, mida teised muljetanud-teinud on. Nii ka t2na. Tulin, t2is otsustavust, bloggerisse ja lahkun, mitte midagi tegemata. Ikaldus, noh. :P

Tegelikult on mul kyssa, et kas keegi on loomade varjupaigast omale m6ne looma v6tnud? Ma tean oma tutvusringkonnas kahte juhtumit. Yks siis Vassilissa, kes v6ttis vanemat sorti suure musta koera, kellega muidu on igati vahva, ainult et ravimite peale kulub jubepalju raha; ning teine Liisu perekond maal peaaegu-metsa-sees, kes v6ttis yhe tillukese koeraniru. Ning aus6na, sellest koerast r6emsamat ning oma pere rohkem armastavamat lojust pole enne olnud. :P
Mitte, et mul oleks reaalset v6imalust omale mingi loom v6tta, eks, aga unistada ju v6ib. Ja kui v6tta, siis v6iks ikka varjupaigast v6tta. Mitu k2rbest yhe hoobiga. Mul hea meel, loomal hea meel, varjupaiga t88tajatel hea meel ja yhiskonnale kasulik kah veel. Varjupaiga lehtedel on muidugi igast toredaid jutte, aga tahaks ikka isiklikumat sorti kommentaari. :P Eks yhel p2eval avaneb ju mulgi selleks v6imalus. 

reede, 7. mai 2010

Viirustest ja tervisest

Eelmise pyhap2eva hommikul 6nnestus mul mingil imemoel omale Trooja hobuse laadne viirus hankida. Nimi ei tule enam meelde, kusjuures, aga v2ga kole oli. Yhtegi programmi avada ei saanud ja mingid veateated ainult vilkusid ekraanil kogu aeg. Siinkohal suur t2nu Erkinile, kes minu muret tykk aega kuulas ja nagu alati, n6u ja j6uga abiks oli: ning Intsule, kelle eriti kannatliku meelega me sellest kuidagi ka jagu saime. Tundub, et k6ik on korras, v2lja arvatud messenger. Ja see ajab mind halliks. :D Nii ma siis installin ja uninstallin seda, aga k6ige pullim on see, et isegi installi l6ppedes ei suuda messengeri kuskilt arvutist yles leida. Erkini abiga ka ei suutnud. Ja installifaili uuesti k2ivitades ytleb, et mul on need proged juba olemas... Oh jah, restart ka ei aidanud. Raske on ikka blond olla. :D Mis seal ikka, proovime siis veel...

T2nase p2eva raamatusoovituseks on Virgo ja Ljudmilla Mihkelsoo "Toome oma tervise tagasi - praktiline teejuht (ise)tervendajale". See raamat on nagu yberhea. Igast ained ja haigused ja keemiavabad raviv6tted. Yhe aine kohta on kirjutatud terve l6ik, kui palju seda mingi asja raviks vaja oleks, mis oleks tavakogusena hea, mis juhtub, kui liiga palju tarbida. K6iksugu haiguste kohta (noh, v2hist juuste v2lja langemiseni) on t2pselt kirjas, mis ained soodustavad paranemist, mis ainete defitsiit kehas v6ib olla... See raamat on imehea ka siis, kui sul ei ole yldse mingeid terviseprobleeme. Seal on lihtsalt nii palju n6u ja praktilisi n2iteid. :) Superhea raamat, soovitan k6igile. Mina sain selle eelmisel suvel Apollost, praegu on hind 202.- tavakliendile ja Apollokundele 189.-. L2hemalt saab uurida siit. See t6esti tasub 2ra. :)

neljapäev, 6. mai 2010

M6nusad naabrid

Ikka on nii, tilk t6rva justkui peab sinna meepotti kukkuma. Majakaaslased on mul suhtokeid, v6rdlemisi puhtad ning vaiksed. Aga siis see inglise kutt ikka PEAB yks s*tak2i olema. Mingi aeg tagasi j2ttis ta oma pitsakarbid jms k88ki peaaegu n2dalaks vedelema. Sai taga otse r22gitud ja kirjake j2etud, ei koristanud 2ra. Kuni ma tulin t88lt koju peale rasket p2eva, ilmselgelt n2rvid l2bi nigu miilitsakoeral (noh, on ka selliseid p2evi, eks) ning sedasama p*ska juba eiteamitmendat p2eva j2rjest n2gin, v6tsin kogu kupatuse ja loopisin talle ukse ette p6randale. Viskasin j6uga, nii et kolises. J2rgmine p2ev oli 2ra koristet. Eile j2lle sama asi. Teevad s6psiga pitsat ja j2tavad k6ik karbid ja pannid ja pakendid vedelema. Noh, kuna ma tean, et hommikuti ta isegi ei l2hene k88gile, nii et sinna j2ttes oleks see vedelenud seal kindlasti t2nase 6htuni v6i veel kauem, t6stsin kogu soga j2lle talle ukse taha. Koju tulles oli osa soga 2ra visatud, pann ikka p6randal. Uksele oli pandud kiri, et kui keegi veel prahti tema ukse taha paneb, p6letab ta selle maja maha. 

@*&^%&@::@)*&*$%@!!!

Kus selliseid imbetsille toodetakse? Selliseid r2paseid, lohakaid ja ennastt2is olevaid jobudikke? Valdavas enamuses on k6ik muud rahvused ikka oluliselt puhtamad olnud.

teisipäev, 4. mai 2010

M6tteid inimkonna teest

Viimaste n2dalate jooksul on minu m6ttetegevust eriti hoolega ergutanud sellised teemad nagu erinevad religioonid ja yleyldine elu suund. Pinnale kerkisid need m6tted peamiselt t2nu yhele uuele blogile, mida ma lugema hakkasin - E nagu Egiptus - olemas ka minu blogrollis. Hea blogi on, v2ga p6hjalik ja kenaste kirjutet. Kes ei tea, siis tegu egiptlasele naiseks l2nnu eestlannaga, kes lisaks Egiptuses elamisele on yle l2inud ka islamisse.
Kuna kristlusega on mul endal ysna l2hedased suhted olnud, siis selle usu kohta ma tean nii yht koma teist. Isiklikul tasandil siis, mitte mingitel teoloogilistel teadmistev2ljadel. Islamist ei teadnud ma aga midagi. Nagu me k6ik - terroristid, naisi peksvad mehed ja pealesunnitud mustad yrbid. T2pselt see, mida meedia kajastanud on. Tema blogist (ja osaliselt t2nu ka moslemist t88kaaslasele) on aga ysna selgeks saanud, et pole yhti k6ik yhe puuga l88dud. Yrpe ja r2tte kantakse peamiselt usukaalutlustel ja vabatahtlikult, mitte mehe hirmuvalitsuse k2sul ning koduv2givald.... Noh, pole seda rohkem ega v2hem kui muude uskude v6i uskmatute seas, oleneb lihtsalt, kuidas kajastatakse.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma r22kida. :D
Tahtsin r22kida sellest, missugune on minu arusaam maailmast ja miks mina kristluse sinnapaika j2tsin ja sealtmaalt alates enam yhegi usuga sina peale saanud ei ole. Mitte, et mul midagi usklike vastu oleks, eks.

Mulle on j22nud selline mulje, et igas pyhakirjas kirjutatakse sellest, kuidas maailm loodi. Et Jumal l6i maailma (noh, misiganes selle jumala nimi siis mingis usus on, eks). Ta l6i puud ja rohu ja linnud ja loomad ja igasugust toredat tavaari, mis pakub silmailu, meelelahutust ning l6putuid v6imalusi loomiseks. Maailm on loodud nii, et k6ik elavad kui v6rdsed. Toit on rikkalik, puu- ja juurviljad igal sammul, p2ikesepaiste ning vihm t2pselt parajas koosk6las, lihtsalt ole 6nnelik, k2i ja m6nule 24/7. Inimene on terve, haigustevaba, sest toit annab ju k6ik vajaliku. Umbes nagu tasuta puhkus troopilisel saarel ilma moskiitodeta. Selline imeline maailm siis Jumala poolt. Pluss veel igavesti ennast ise tootev, ei mingit inimese pingutust selles osas. Ma olen t2iesti n6us - isegi tahaks seal elada.

V6rdlus t2nap2evast. Saastunud 6hk. Saastunud ja keemiline toit, raskesti k2ttesaadav. Jumalike elavate teeradade asemel on elutu tsement ja kivi. Linnud ja loomad on inimese juurest taganenud ja kardavad. Inimene tapab nii loomi kui omasuguseid, ilma otsese p6hjuseta. Pidevalt peame j2rgime kellegi reegleid, systeeme, tahtmisi, piiranguid. 6nn on vaid hetkeline, see ei pysi kunagi. M6te ei ole vaba, pidevalt yle koormatud maiste argimuredega. Haigused, allergiad on igap2evane n2htus. Pagan, kellele seda eluj2rgset p6rgut enam vaja on, kui maapealne elu ise juba p6rgu on?

Aga kuidas me oleme siis sinna sattunud? Kes andis meile loa jumalikku loomingut l6hkuda ja muuta? Hotellis oli meil yks hindust t88mees, kes k2is ringi sinise turbaniga ja habe oli tal alati klambriga l6ua alla kinni pandud. Ma siis ykskord kysisin, et miks nii ja ta vastas, et ta on Jumala looming ja et Jumal ei taha, et tema loomingut muudetakse. Ahsoo, et siis habeme mitte-ajamine on Jumala loomingu austamine, aga Jumala loodud looduse l6hkumine on okei? 

Siit hargneb edasi j2rgmine m6te. Mulle tundub, et v2ga paljudes uskudes on populaarne selline asi nagu loomade ohverdamine Jumala auks. Okei. On mees ja naine (hea n2itena Tikker ja Erkin, eks) ja suures armastuses loovad nad uue elu. Nad loovad lapsele parima ymbruskonna, mis nende v6imuses. Ja siis loovad veel yhe elu. Ja yhel hetkel ytleb Tikker Ellenile, et tapa oma v2ikevend 2ra, muidu ma ei usu, et sa mind armastad. V6i ytleb Erkin kunagi v2ikesele Elleni vennale, et tapa 2ra meie koduloomad ja siis ma usun, et sa oled t6esti minu poeg. Sest see on ju t2pselt seesama, lihtsalt inimese looming on veidi v2iksemas mastaabis. Kui sa oled midagi suures armastuses loonud, kuidas sa saad tahta selle h2vitamist armastuse t6estamiseks? Kuidas saab H2VING olla ARMASTUSE m66dupuu? Sorrivaan, aga minu arust on kuskil midagi m2da. Armastuses tahad ju luua, mitte l6hkuda. Ja kas yks elu loonud ema v6i isa saab olla 6nnelik, kui yks tema lastest on teise lapse poolt m6ttetult tapetud? Ja veel looja nimel? Vot siin on see koht, kus mul tekib kysimus religiooni 6igsuses. Mina isiklikult kyll ei tahaks, et keegi tapaks minu mehe v6i 6e v6i lapse ja siis 8elda, et n2ed, s i n u nimel tapsin, ohvriand. 

Aga mis oleks, kui ohvriks toomise asemel hoopis loodaks midagi? N2iteks iga ramadaani v6i lihav6tte ajal hoopis istutataks puid Jumala auks? Mitte ei l88daks lambaid ja lehmi ahju ja panni peale. Suur Jumal l6i selle planeedi ja mina kui Jumala j2rgija kannan selle eest head hoolt. Jah, t2itsa 6udne, kui k6ik need miljonid usklikud hakkaks korraga puid istutama, siis v6ik see tasuta paradiisisaar 6ite kiiresti maale tagasi j6uda... 

Siit ka veel yks p6ige islami juurde. V6i noh, ma ei tea, kas see k2ib just islami v6i lihtsalt Egiptuse elustiili juurde. M6tteid k2ivitas SEE sissekanne juba eelmainitud blogist. 
Yhes6naga, niisama l6bu p2rast 6ue minna ei saa, sest linn ei ole lihtsalt sobilik jalgsik2imiseks. 6hk on saastatud, liiklus metsik, t2navad pidevalt remondis. Ja seda konkreetset postitust kommenteeris veel keegi, kes v2itis koguni, et toast v2ljask2imine viib m6tted usult mujale ning peakski tegelt kogu aeg kambris passima ning palvetama. Einoh, minu poolest tehke, mis tahate, eks, ma ei m6ista kedagi hukka. Aga minule hiilib ligi j2llegi seesama kysimus - Jumal l6i maailma. Ta l6i selle maailma ilusaks, puhtaks ja nauditavaks. Praeguseks on seda suhtv2he alles, aga isegi seda ei peaks 6ue nautima minema? Et istud toas k6ige kunstliku keskel, mis varem v6i hiljem lagunema hakkab ning pidevat peavalu valmistab ja k6ik see jumalik, mille eest usklikuna iga p2ev K6iksev6imsamat t2nad, on 6ues omaette. Sest t2nama sa selle ees ju pead, aga nautida ei tohi? Aga miks ostsid Tikker ja Erkin lastele k6ik need m2nguasjad ja raamatud ja vahvad riided? (N2ite m6ttes) Ja mismoodi siis Tikker ja Erkin ennast tundma peaks, kui Ellen ja v2ikevend istuvad p2evad l2bi nurgas ja muudkui t2navad aga k6ige eest, aga vahel harva ainult vaatavad neid m2nguasju, pea kunagi ei puutu.

Kysimusi on rohkem kui vastuseid. Mina oma isiklikke eelistusi tean. Paradiis kicks ass ja p6rgukamber on nigel.

pühapäev, 2. mai 2010

Maistest m6nudest, s6na otseses m6ttes

Sellest ajast saati, kui ilm kannatab (ja ma selle peale tulin), on mul esimene k2ik hommikul aeda. Ilmselgelt peale kemmergu kylastamist. Nyyd, kui sirel 6itseb, l2hen sireli juurde, v6tan sussid jalast ja seisan veidi aega sirelit nuusutades ning lastes maa energial jalataldadest yles ronida. Rohi on kastest m2rg ja kylm, aga j2rgmine tund aega on tunne, justkui keegi masseeriks ja k6distaks jalataldu samaaegselt. See on lihtsalt nii hea tunne. 
Ja 6htul, eriti t88lt tulles, kui jalad ringilidumisest ning kinnistest jalan6udest paistes, l2hen samuti aeda, v6tan papud jalast ning lasen neil jahedas rohus jahtuda, ise samaaegselt maaga suheldes. Hea on, t6siselt hea. Kel aed, proovige. 
Ja kui aeda ei ole, pane p6sk vastu m6nda toataime ja ytle tere. Taim on elus ja seega tykike loodust - korteriinimese kanal maa energiatega suhtlemiseks. Ja m2rka, kuidas taim reageerib. Minu aknalaud on j2tkuvalt tomatitaimi t2is, tuleb lihtsalt m2rgata, kuidas nad sulle oma karvaste lehtedega pai teevad ja sinu meeleheaks l6hna eritavad. :)