Nimelt nägin eile koju tulles sissepekstud uksi ja segamini tube. Ja haigutavaid tühje kohti seal, kus oleksid pidanud olema asjad.
Vargad.
Minu toas.
Minu asjades.
Minu kuradima ALUSPESUS!
Minu sahtlites ja kappides.
Minu voodis.
Tagasi telefoniga blogimise juurde, kuna oma läpakat ma ilmselt enam rohkem ei näe. Pangakaardid peatasin, hunnik dokumente tuleb otsast peale taotleda.
Minu toas.
Minu ukses haigutab auk. Mis kasu on lukust, kui ust ennast pole?
Masendus.
4 kommentaari:
Nii kahju:( Ma tean, mis tunne see on, kui keegi on kõik Su asjad läbi käinud.. tahaks sealt kohe ära, kuskile, kus on turvaline. Mul tehti tuba, mida üürisin, tühjaks üks päev enne seda, kui päris oma koju kolisin.. isegi poolikud shampoonipudelid viidi ära, makis jm rääkimata. Ja kõik mu kogunenud ehted, millel igaühel sentimentaalne väärtus.
Väga keeruline on end turvaliselt tunda sellises kohas edaspidi vist kahjuks:(
Jõudu Sulle - loodan, et läpaka tagasi saad, vahel teeb politsei head tööd. Loodan, et Sa blogimist siiski jätkad:)
Selle peale ei oska kohe midagi sisukat öelda.
Kole kogemus.
Kahju...
:(
Tunnen väga kaasa:( Loodetavasti saadakse pätid kätte...
Tunnen Sulle südamest kaasa! Minu kogemused antud valdkonnas piirduvad sellega, et mul varastati kunagi mobiiltelefon ära (mis on 100x väiksem asi kui kogu elamise tühjaks tegemine), aga juba see tekitas mulle täieliku trauma, eriti kuna ka seal sisaldus väga isiklikku materjali... Kalli-kalli Sulle! Pea vastu!
Postita kommentaar