Olukord läänerindel on muutusteta. Närvipingest tingituna on mul suht valulikud päevad (peale esimest päeva ei valuta mul muidu kunagi), nii et keha valutab eest ja tagant. Selg on siis suht okei, kui vähe liigun. Ehk siis päev otsa muudkui tegevused, mida saab istudes teha. Käed on kah suhtmetsas, jällegi võin selle närvipinge arvele panna. Et siis palju karedaid laike sõrmedel, mis sugugi ära ei parane ja liigsel veega või millega iganes kokkupuutumisel veritsema võivad hakata. Öelge veel, et emotsioonid ja vaimne pinge keha ei mõjuta!
Kudumise progressile mõjub see kõik muidugi hästi. Kuna mul on peenike lõng, on minu tempo umbes 5cm tunnis. Mis on ikka jubevähe, eriti valge kampsuniga võrreldes. Valget kudusin ma vist number 4 varrastega (kes ei tea, siis suht jämedad, umbes pool pastakat), sinist teen number 3 varrastega (umbes pastaka tina paksune). Asjatundmatutele nii palju, et 3 ja 4 vahel on veel kolm suurust (mida minu ema andmetel Eestis näiteks ei ole, on vaid täisnumbrid), 3/15, 3/30 ja 3/45. Et üsna peenike töö, mis aeglaselt edasi läheb. Aga noh, eks ta vaikselt edeneb, kus ta pääseb.
Üle hulga aja vitsutasin jäätist kah. Ja shokolaadi. Vaimne magusavajadus oli. After all, I am just a woman. :P
3 kommentaari:
kullake, istumine unusta, ainult püsti või pikali sobib haiget saanud seljanärvile, valuvaigistid ei paranda,parandab ainult võimlemine ja seegi esialgu lamades, kuude kaupa ja järjekindlalt pool tunnikest päevas vähemalt
Poitsioonid lähtuvad sellest, kuidas valus ei ole. Istudes, korralikult selga toetades ei ole valus. Pikali olles (noh, magades) oli valusam külge keerata vms.
Jaa, ma saan aru, et võimelda on vaja. On sul ehk mõni sobiv videolink mulle anda? Sest päris lambist mingite suvaliste kirjelduste järgi ei julge ka tegema hakata. Kust ma tean, et ma veel rohkem liiga ei tee?
vanasti olid eestis ikka vardad ka pooleste numbritega (3 ja 3,5 ja 4)...
Postita kommentaar