kolmapäev, 9. juuni 2010

Väike nälg ei tee paha

Eile õhtul otsustasin, et teen täna juurviljapäeva. Proovi mõttes. Päris paastupäeva ma vist ei suudaks, toit on mulle liiga oluline, aga tundsin, et on vaja. Eile õhtul selgus veel aga, et täna õhtul on mul õhtusöök soojas. Mis sobis mulle hästi - esimese korraga ei taha keha päris ära ka ehmatada, eks. 

Kuidas siis läks?

Arvasin, et hommik on kõige raskem. Ei olnud. Hommik oli täitsa okei, jõin meevett (organismi puhastamise eesmärgil), sõin banaani ja oli ok. Siis käisime Maarjaga peatänaval poode kammimas ja veidikene shoppamas (maani roheline suveseelik, järelelohistamise kott ja uus seljakott - kõik suure alahindlusega), siis oli ka tuju hea ja puha. Ma muidu lähen ilgelt torssi, kui kõht tühi on. Aga peale kella 12 hakkas olemine nigelamaks kiskuma. Aint toidumõtted hiilisid pähe. Banaan ja vesi ei aidanud. Koju jõudes sõin siis lehtsalati-kurgi-tomati-sibula salatit Caesari kastmega (jaa, ma tean, et see oli väike pang, aga ma ei suutnud vastu panna. :P Aga ma jätsin ära juustu, saiakuubikud ja tuunikala!). See tegi olemise paremaks. Täitsa hea oli olla - justkui oleks söönud midagi, irw. Seejärel sõin karbi mustikaid, ühe apelsini, ühe greibi ja hiljem veel banaani. Mingi peale viit hakkas kõhul valus. Mitte valutama, aga lihtsalt nagu magu oli valus. Õhtusööki ei paistnud veel, nii et kannatasin edasi. Kuigi ei olnud sellist hirmsat tunnet nagu võiks arvata... 
Aga kui siis õhtusöök lõpuks laua peal oli, siis juudas, mis elamuse sealt sain! Kuigi päev otsa peaaegu et nälginud (minu söömisharjumusi arvestades), ei kiirustanud üldse. Sõin aeglaselt ja toit oli lihtsalt jumalik. Ma olen palju täheldanud, et muidu ei pane nagu eriti tähele, mida sööd. Vahel on hea, vahel maitsetu, aga elamust kui sellist eriti tihti ei saa. Aga tänane oli lihtsalt hõrk. Tühi kõht on tõepoolest parim kokk. 
Muidu soovitan seda teistelegi - lihtsalt nii palju rohkem tunned kõiki maitseid, erinevaid tekstuure, meelitavaid lõhnu. Ja kui oled piisavalt kaua näljane olnud, ei kiirusta söömisega, mis on ju tänapäeva elustiili juures peamine aja kokkuhoidmise koht. :P

1 kommentaar:

Ave ütles ...

Ma paastusin ükskord 5 päeva. Ja peale seda sóin ma näiteks óuna pool tundi, igat pisikest tükikest nautides. Ja üleüldse kestis selline nautimistunne ikka nädalaid. Igast söögist sai imehea maitseelamuse!!