Kulinaarne äpu ja hooaja avamine

Tähendab, mul oli plaan kirjutada pikk ja lai seletus sellest, kuidas söögitegemine täna täielikult ebaõnnestus. Tegin suisa igast etapist pilti. Ja nüüd tunnen, et ei taha sellele enam mõelda. Sest palju õli läks raisku ja plaanitud oapallide asemel ootab mind pannil hallikaspruun löga, mida siis riisiga süüa saab. Ja hea seegi, et Lembe minu paanilise kurtmise peale selle päästmise plaani välja käis. Ma ei ole eriline retseptijärgija, ma lihtsalt ei oska. See on teine kord, kui ma näpuga retseptist järge ajan ja välja tuleb kolossaalne katastroof. Esimest korda üritasin kooki teha. Rohkem pole ma üldse midagi retsepti järgi teinud. Ses suhtes, et mina tahan, et koostisosad oleks selgelt ära toodud ka seletuses, mitte ainult koguste nimistus. Tahan teada täpselt, kui suured tükid, kui kaua praadida, millisel kuumusel, kui vahtu täpselt, jne jne jne. Mitte nii, et koostisosi on 10, aga seletuses kasutatakse ära ainult 7. Sorry, kui ma ükskord olen seletuse juures, siis ma enam koostisosi ei vaata, eks. Uhh, ma olin tõsiselt pettunud. Noh, see seksikas okselaadne löga maitseb suhtokeilt iseenesest... Aga edaspidi jään oma liistude juurde - teen süüa sisetunde järgi. 

Aga muidu on hooaeg tõepoolest avatud! :)

Istutasin ka oma 20 õnnetut tomatit aeda ära. No enne oli nii külm, et üldse ei kutsunud neid aeda panema. Ja nagunii olid nad sellised kasvuvärdjad... Igatahes, elame-näeme, kas nad aias nüüd kasvavad. Aga kompostihunnikust oli juba reaalset kasu. Nimelt kaevasin sealt altpoolt sellist märga, pisut haisvat musta mulda välja ja segasin selle kenasti tomatipeenrasse. :)

Sibulaga on aga kehvemad lood. Kasvasid teised kenaste ja kõvaste, kuni eile avastasin, et üks on täiesti ära räsitud. Ja mitte naabrite poolt näpatud, vaid nagu ära näritud ja retsitud... Hiljem sain asjale jälile.

Naabrikassid on toredad küll, aga mitte siis, kui nad sinu sibulaga mängivad... Ehkki, kas kassid ei peaks sibulahaisu peale eemale tõmbuma?

Aga nüüd õhtul pidin ju ometi oma toidutegemisoskuse jälle õigele auastmele tagasi upitama. Emps ajas sihukese pannuka isu peale (sest teda ootasid kodus värsked pannukad ja kui A üldse midagi teha oskab, siis on see hea söök. :D), et võtsin jalad selga ning tõin uue rohelise maani seeliku lehvides hindussiputkast 3 pudelit keefiri. Ning pannukatalgud võisid alata! Tulemus oli nii hea, et viskasin oma talunike turult soetatud mahevaarikamoosi nurka ja ajasin pannukaid ülehelikiirusel niisama näost sisse. Moos rikkus maitse ära. :P Väljamaa eestlased, kes te igatsete kodust maitset - keefiriga tehtud pannukad on täiesti päris! 

Vahelduse mõttes maalisin ka veidi aias, kui päike välja tuli ja tulemusena on turi hell. Täna polnud aga eriti kannatust selle jaoks... Ja pintsleid on mul ka ikka veel vaja. Homme on nagunii kesklinna asja, siis käin kunstipoes ka ära. 

Uued majakaaslased on kah olemas... Yuyu asemele kolib mingi arhitektist inglise noormees ja saksa neiu asemele inglise eit, kes näeb välja nagu mingi kalkar. Tüüpiline inglise lesbi. Mitte, et mul midagi lesbide vastu oleks. Aga mul on koledasti riietuvate inimeste vastu üsna mõndagi. :P Jutt tundus samas täitsa norm olevat ja selline ilus inglise keel on tal ka, mitte mingi cockney... Ihiii. 

Ja kõige viimasena soovin ma pikka meelt kõigile kaaskannatajatele, kes peavad võitlema jalgpalli MM-i sündroomiga...