Et siis väljas on kena soe ilm, mul on peale töölkäimismaratoni esimene vaba päev ja... ma olen haige. Mul on seljavalu ja kõik kohad hellad ja uimane ja palavik usutavasti, kuigi mul puudub kraadiklaas. Daisy ja Helena tulevad mulle homme külla ja ma pole raasukestki koristanud. Tobe on olla haige ja siis iseenda peale veidi pahandada. Kusjuures eile öösel, kui ma Liisuga peale kella ühte lobisemise lõpetasin, mul küll veel paha olla ei olnud. Tra. Ma pean minema peatänavale apteeki, sest kaks pakki gripiravimijooki on nüüd otsas. Ja homme tulevad Daisy ja Helena, kuidas ma haige olla saan? Niu niu.
Aga eks see haigusevimm juba varem sees oli, sest paar viimast päeva olin tööl ikka jubevässu ja eile tegi minu üleväsimus oma töö. Nimelt peale seda, kui vastuvõtt mulle iga päev oli näkku pannud ja eile seda sama tegi, siis läksin mina kontorisse, kus istus osakonnajuhataja, ütlesin talle, et mina panen oma nimekirja laua peale ja lähen koju. Ja siis hakkasin nutma. Too ehmatas jumalast ära, küsis mingi 3 korda järjest, et mis juhtus, aga egas ma esimese ahastuse hooga ei saanud sõnagi suust. Lõpuks kurtsin talle mure ära, et reception laseb ühte ja sama asja iga päev kolm korda ümber teha ja see ei ole õiglane ei minu ega tüdrukute suhtes. Ta lubas selle peale vastuvõtu juhatajaga rääkida. Igatahes mina neid muudatusi uuesti tegema ei pidanud. Pärast irvitasin küll enda üle, et paras drama queen ikka. Aga vahel juhtub, midagi teha ei saa.
Ja aus olles ei olegi midagi muud teinud. Ainult tööl käinud. Mitte kellegagi pole kokku saanud, mitte midagi pole teinud. Ahjaa, tööl nimelt korraldasin aktsiooni, mille sisuks oli kõikide kappide läbi käimine ja WC-paberirullide ümbert kilekottide äravõtmine. Seda siis minu uue projekti jaoks 'Vannitoamatt Tikrile'. Avaliku saladuse katte all võin öelda, et päris paras maa on juba heelgeldatud (jah, kilekottidest heegeldamine) ja jubenummi on. Ausõna. Aga sõrmed valutavad, sest plastmassist heegelnõel ei libise üldse kilekoti peal ja pisukest jõudu peab tarvitama. Ja üleüldse ei ole kilekotti nii lihtne heegeldada kui niiti või lõnga. Lihtsalt info mõttes, kui teil peaks olema tahtmine järele proovida. :)
Tööl olen ka päris mitmeid tüdrukuid agiteerinud mulle saiakotte korjama. Meil nimelt saiafirma Kingsmill pakib saia läbipaistmatusse sinisekollasekirjusse kotti ja heegeldades jääb see jumalast äge. No vaatab. Igatahes on mul ka Tikri mati jaoks varsti kotte juurde vaja, sest minu siit-sealt, töölt ja alt köögikapist kokku korjatud varud kahanevad vägagi jõudsalt. Ajee.
Ükspäev, kui ma olin murest hall, sest Jamaika ei kuulnud oma telefoni tükk aega ja mina olin jubeveendunud, et midagi on juhtunud, ja siis suures hädas helistasin Tikrile, arutasime me, et kui tõesti midagi juhtub, kuidas ja kellele siis helistatakse. Kuidas moblast number üles leitakse jms. Meie jõudsime selleni, et kõige taibukam oleks ilmselt smsisse lugeda. Aga saatus naeratas ja andis mulle korrektse vastuse terrorismitreeningul töö juures. Nimelt funksib siin riigis selline asi, nagu telefonimällu salvestatud number nimega ICE - In Case of Emergency. Et kiirabi või päästeteenistus või kesiganes otsib telefonist esimese hooga ICE'i. Vot nii. Salvestage ära!
Üldises plaanis pean ma ennast ja oma seljavalu kokku võtma ja peatänavale nüüd minema... Sest poed pole just kuigi kaua lahti... Ai bljatt, ma ei taha, ei jaksa, sitt on.
Aga eks see haigusevimm juba varem sees oli, sest paar viimast päeva olin tööl ikka jubevässu ja eile tegi minu üleväsimus oma töö. Nimelt peale seda, kui vastuvõtt mulle iga päev oli näkku pannud ja eile seda sama tegi, siis läksin mina kontorisse, kus istus osakonnajuhataja, ütlesin talle, et mina panen oma nimekirja laua peale ja lähen koju. Ja siis hakkasin nutma. Too ehmatas jumalast ära, küsis mingi 3 korda järjest, et mis juhtus, aga egas ma esimese ahastuse hooga ei saanud sõnagi suust. Lõpuks kurtsin talle mure ära, et reception laseb ühte ja sama asja iga päev kolm korda ümber teha ja see ei ole õiglane ei minu ega tüdrukute suhtes. Ta lubas selle peale vastuvõtu juhatajaga rääkida. Igatahes mina neid muudatusi uuesti tegema ei pidanud. Pärast irvitasin küll enda üle, et paras drama queen ikka. Aga vahel juhtub, midagi teha ei saa.
Ja aus olles ei olegi midagi muud teinud. Ainult tööl käinud. Mitte kellegagi pole kokku saanud, mitte midagi pole teinud. Ahjaa, tööl nimelt korraldasin aktsiooni, mille sisuks oli kõikide kappide läbi käimine ja WC-paberirullide ümbert kilekottide äravõtmine. Seda siis minu uue projekti jaoks 'Vannitoamatt Tikrile'. Avaliku saladuse katte all võin öelda, et päris paras maa on juba heelgeldatud (jah, kilekottidest heegeldamine) ja jubenummi on. Ausõna. Aga sõrmed valutavad, sest plastmassist heegelnõel ei libise üldse kilekoti peal ja pisukest jõudu peab tarvitama. Ja üleüldse ei ole kilekotti nii lihtne heegeldada kui niiti või lõnga. Lihtsalt info mõttes, kui teil peaks olema tahtmine järele proovida. :)
Tööl olen ka päris mitmeid tüdrukuid agiteerinud mulle saiakotte korjama. Meil nimelt saiafirma Kingsmill pakib saia läbipaistmatusse sinisekollasekirjusse kotti ja heegeldades jääb see jumalast äge. No vaatab. Igatahes on mul ka Tikri mati jaoks varsti kotte juurde vaja, sest minu siit-sealt, töölt ja alt köögikapist kokku korjatud varud kahanevad vägagi jõudsalt. Ajee.
Ükspäev, kui ma olin murest hall, sest Jamaika ei kuulnud oma telefoni tükk aega ja mina olin jubeveendunud, et midagi on juhtunud, ja siis suures hädas helistasin Tikrile, arutasime me, et kui tõesti midagi juhtub, kuidas ja kellele siis helistatakse. Kuidas moblast number üles leitakse jms. Meie jõudsime selleni, et kõige taibukam oleks ilmselt smsisse lugeda. Aga saatus naeratas ja andis mulle korrektse vastuse terrorismitreeningul töö juures. Nimelt funksib siin riigis selline asi, nagu telefonimällu salvestatud number nimega ICE - In Case of Emergency. Et kiirabi või päästeteenistus või kesiganes otsib telefonist esimese hooga ICE'i. Vot nii. Salvestage ära!
Üldises plaanis pean ma ennast ja oma seljavalu kokku võtma ja peatänavale nüüd minema... Sest poed pole just kuigi kaua lahti... Ai bljatt, ma ei taha, ei jaksa, sitt on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar