Helisev Seeder

Hei.

Ma olen ilmselt see viimane, kes India Arie avastas. Ja ta videod. T6eliselt hea. Yks v2hestest mustadest naisartistidest, kes ei pea vajalikuks k6iki oma kehaosi v6imalikult palju v2ristada ja paljaks kiskuda. Ma soovitaks India Arie'd Liisule j2lle, ja ehk Liinale. Ma ei tea, kas teised m6istaksid, mida ma silmas pean.

.

Pyyan nyyd laup2evast r22kida. Ma ei pea vajalikuks ennast nii alasti bloggeris kiskuda, aga see on mu enda jaoks. Et kui kunagi loen, siis m6istan ehk paremini, miks ma olen selline, nagu ma olen.

L2ksin laup2eval peale trenni Evely juurde (trenn oli ka omaette saaga, kui yks neiu sai p2ris t6sise vigastuse), vaatasime filmi ja s6ime salatit ja chicken tikka masalat. Aleks oli oma neiuga seal ja Evely musi kakerdas ka ringi. Mingi hetk ma tundsin, et ma ei suuda enam ja lahkusin. Istusin rongis akna alla, vaatasin mustavat pimedust ja pisarad hakkasid voolama. Oli valus ja oli paha. Ja rongi pealt undergroundi minnes tegin vaprat n2gu, metroos sama teema. Hammersmithis v2ljudes l2ksin koju k6rvalt2navaid pidi, sest ma ei suutnud inimesi n2ha ega nende pilke taluda ega vaikides seletusi anda. Ma k6ndisin ja nutsin. Nii, nagu ma pole seda ammu teinud. Nii v2simus tuli peale sellest, et ikka ja alati yskinda, siin Londonis. Alati pean ise tugev olema, kunagi ole kedagi, kes ytleks, et 'las ma ise' v6i 'k6ik saab korda' vms. Teate ju kyll. Ma oleks 2ra andnud k6ik oma maise vara, et mu k6rval oleks olnud mu S6ber. Inimene, kes teab ja tunneb mind, kellele ei ole vaja seletada, kelle eest ei ole vaja varjata, kes teab, et s6nu ei ole vaja. Ja minu eelarvamus suurlinnade ja s6pruse kohta sai kinnitust. Teades, et mitte mingi valemiga ei ole ykski mu t6eline s6ber (ja kui plaju neidki tegelikult on?) praegu minu k6rval, helistasin Rochelle'ile. Et kas too tahab muga jalutama tulla. Jah, t6eline s6ber oleks aru saanud, et ma olen h22lest 2ra ja ei oleks 8elnud, et 'ma l2hen dushi alla'. K6ik. Vaikus. Mitte mingit muud varianti. Tema dush (ta k2ib n2dalas yhe p2eva t88l ja ylej22nud aja lihtsalt lebotab, eks) on olulisem kui k6ik muu. Olulisem, kui h22lest 2ra olev... noh.. s6ber ei saa ju 8elda. Igatahes pani see mind v2ga paika. Ikka yksi. yksk6ik kui palju sa m6tled ja loodad, ikka oled yksinda. Aga eks see ilmselt ole yks minu 6ppetundidest, yks asjadest, mida ma Inglismaal 6ppima pean. V2hem teistest inimestest emotsionaalselt s6ltuma. Jah, juba too 6htu ma teadsin, et homme olen tugevam ja t2naseks on mul seda juttu juba veidi naljakas kirjutada. Sest ma tean, et ma olen nyyd tugevam ja mu maailmapilt on veidike j2lle muutunud.

Nagu k6ik asjad on omavahel seotud ja k6ik teed ristuvad ja k6ik asjad juhtuvad siis, kui nad peavad, sain Evely k2est yhe raamatu laup2eva 6htul. 'Anastasia'. Noorest naisest Siberi taigas. See raamat r22gib endast ja armastusest ja loodusest ja taimedest ja rytmidest ja inimesest ja universumist ja m6tete puhtusest ja energiast ja heledatest ja tumedatest j6ududest ja ilust ja valust ja 6nnest ja t6est ja Helisevast Seedrist ja... hingel hakkab hea seda lugedes. Ma tunnen, kuidas ma tasakesi, kuskil v2ga sygaval enda sees, hakkan helisema.