Kudumisest

Heihoo! T6mbasin oma peenikesest telefonist l6puks ometi pildid arvutisse ja otsustasin siis nyyd paari pilti oma suurest kudumismaaniast ette n2idata. K6igest mul kahjuks pilte pole, ega ma sygisel ju ei arvanud, et nii massiliseks see tegemine l2heb... 

See on siis minu valgete p2rlitega myts. Jubeh2sti s2tendab, pildil pole v2ga h2sti n2ha. 

Igayhele oma - yks Jamaikale, yks mulle, yks Liinale

See myts-sall oli Liinale kingituseks.

See sai emale

Ning see on Sapphicu tekk, mida ma nyyd viimased poolteist kuud tegin. M66tudeks sai u 145x85cm.

Ysna tubli, ytleks ma. :) K2isin raamatukogus ja leidsin sealt suure hulga igasuguseid kudumisraamatuid. Peamiselt sellest, kuidas kududa, aga veidi mustreid ja asju oli ka. Infoks nii palju, et hetkel ei ole mul v2himatki tahtmist midagi asjalikumat proovida. Et nagu kindaid v6i kampsunit v6i mustrit. Ma tahan ennast lihtsalt v2lja lylitada ja samal ajal filme v6i multikaid (Futurama ja Simpsonid, eks :D) vahtida ning see ei 6nnestuks mul teps mitte, kui ma peaks n2puga mustris j2rge ajama ja silmi lugema. :) Nii ma siis teengi oma lihtsaid asju.

Kui ma oleksin moslem...

...siis ma n2eksin v2lja selline:

 Ehk siis mul on yks t88kaaslane, kes on yks h2sti armas neiu. Juhtumisi moslemineiu. Pear2tiga ja puha, aga mitte musta yrbiga. Ykskord soris ta oma kotis midagi ja t6mbas v2lja selle n2o ette k2iva jublaka ja nentis, et oi n2ed, 6de laenas mu kotti ja unustas oma n2okatte sinna sisse... Noh, mul oli vaja muidugi kyyned taha ajada... :D Ma v6in saladuskatte all 8elda, et nalja sai k6vasti ja nii m6nigi inimene ehmatas t2itsa 2ra. 

N2dalavahetus Kylmas P6hjas

Hoi-hoi! Maailmar2ndur Hot Hoochi Mamacita on j2lle kodulinnase tolmu saabastele soetanud ja jagab teiega nyyd oma seiklusi P6hja-Inglismaa t88stuslinnakese Leedsi v2isamisest.

Niimoodi siis.

Siin silla all pandi k6ik reisijad maha. Ma polnud ainuke, kes mokk t8llakil n6utult ringi vahtis ja ilmselgelt m6tles, et no n i i p2rap6rgu see koht ka olla ei saa, et bussijaam silla all on. Tegelikkuses on asi hoopis nii, et p2risbussijaam on nurga taga, aga odavs6idukompaniid sinna ei lubata...  

Yldmulje linnast oli sihukene. Yks tehas teise tootmishoone otsas. Kesklinnast v2ljaspool olid ainult vabrikud ja veoautod. 

Kesklinnas oli aga v2ga ilusaid hooneid. Kontrast on sama nagu Lasnam2e ja vanalinna vahel.

Aga 88 veetsin ma hoopis Guiseley's, v2ikeses Inglismaa m2gikylakeses.

Igate vahva oli. 4,5 tundi bussis6itu oli ka hariv. Kui Eestis yhest kohast teise s6ita, n2eb maanteede 22res lugematul hulgal lehmi (noh, nyyd masu ajal kahjuks ehk juba loetaval hulgal, ent siiski) ja aegajalt sekka m6ned hobused. Inglismaal ringi s6ites n2ed lugematul hulgal hobuseid ja aegajalt m6nda 2raeksinud lehma. Hobused n2evad siin muideks teistmoodi v2lja ka. N2iteks mustavalgelaigulised (t2pselt nagu lehmad), hallid ja k6rvid. Tavalist selget ja s2ravat pruuni nagu meie torikad on, n2gin vaid paari. Ilus maa, looduslikku metsa v6iks rohkem olla, aint yhed p6llud ja istutatud puuderivid nende vahel...

Viimase aja kiireid t2helepanekuid

T2helepanek 1. Tavalise hambapastaga hambaid pestes on 6htul magama minnes suus hea maitse/l6hn, aga hommikul yles 2rgates j6hker p2kapikul2bu. Mahehambapastaga pestes ei ole 6htul magama minnes yldse mingit erilist maitset ja hommikul on suus t2iesti normaalne mittemidagiytlev maitse/l6hn.

T2helepanek 2. Dementsetel vanuritel on k6ige raskem meelde tuletada, kui palju lapsi neil on. Igast muudele kysimustele v6ivad nad vastata, aga kui laste arvu kysida, j22vad nad k6ik eranditult enda ette vahtima, s6rmede peal lugema ja kokkuv6ttes kas mitte vastama v6i mingit umbluud ajama. Ilgelt kummaline mu meelest.

T2helepanek 3. Ilm on ilgelt pask. Ma olen Londonis ja ma k2in aprillikuus talvemantli ja kampsuniga. Nagu v2ga kole ikaldus. Ja see l6putu vihm ning l2bil6ikav tuul, mis t2iesti kondiydini tungib ja mida mitte mingi riietehunnik ei suuda eemal hoida... V6ehh. Kas ma selle eest oma makse maksan v6i?

T2helepanek 4. Vahetevahel on inimesed kenad. T2iesti uskumatult kenad. Eile k2isin n2iteks Jennyl kylas. Lisaks 22rmiselt meeldivale ajaveetmisele (pl2kutamine, heegeldamine ja teejoomine) oli tal mulle yllatus. Nimelt kudus Jenny mulle pehme karvase kreemikasvalge salli kingituseks. :) See sall on niiiiiiii soe. Eile oli ilma, et j2rele proovida... 

T2helepanek 5. Arsti s6nutsi on mu vereproovi kohaselt kolesterooli tase veres liiga k6rge. Nii et tuleb hakata vaatama, mida ma s88n. Ei ole tore, aga pikemas perspektiivis kindlasti moraalseks toeks, kui ahvatlustele vaja vastu seista. N2iteks t2na suutsin pakutud kr6psudele ei 8elda, aga l6unas88gi juures magustoidule mitte. 

T2helepanek 6. Mulle meeldib mu t88. T6epoolest meeldib. Kahju ainult, et see t88 k6rgemate kohatde poolt v6imalikult raskeks tehakse. 

On aeg magama kobida. N2dalavahetusel ootab mind P6hja-Inglismaa linnake Leeds, kuhu ma loksun bussiga 4,5 tundi. Juhhei! Aga homme tuleb veel yks pikk t88p2ev yle elada.

Uus tase

Olen haiglas (muretsemiseks pole põhjust. Perearst saatis vereanalüüsi ja EKG'd tegema ja see uuringute keskus on suures haiglas sees). Ja uus tase on järjekorranumbrites. Siin on automaatne piletisüsteem nagu pangas ja siis kui mina oma piletikese saamiseks nuppu vajutasin, kutsuti sisse number 51. Minule väljastas masin pileti number 119. Minu ees oli 68 inimest vereanalüüsi ootamas. Nüüd, 10 mintsa ja EKG hiljem, on järts number 67 juures. Päris kähku liigub, kui nii mõelda.

Siis, kui liiga paljust kirjutada on

Siis juhtub tyypiliselt see, et ei kirjuta yleyldse mitte millestki. Parim motivaator on muidugi kirumine ja nii ma siis teengi otsa lahti.

Kuninglik ning Vabariiklik Post ja Tyhjad Lubadused. 

Yhes6naga, saatis minu emake hea mulle t2hitud kirja, mille eest tuleb allkiri anda ja mida saab ka j2lgida. Nende jutu j2rgi. Siin UK-s antakse su kiri jumala pohhuilt esimesele pastakaga vastutulevale olendile, nii et see on juba esimene tyng. Su kiri toimetatakse Euroopa piires 3-5 t88p2evaga jooksul kohale. Teine tyng. Siis see jutt, et sa saad mingi koodiga oma kirja t2pset asukohta j2lgida, yksk6ik, kus maailma otsas su kiri juhtumisi on. Kolmas tyng. Eesti Posti kodukal, mida nad j2lgimiseks soovitavad, ei ole sellist v6imalust. Postkontoris ja klienditeeninduses m8lisedes suudeti l6puks v2lja nuhkida, et Eestist l2ks see kiri 2ra 5-ndal. Aga kus see on, seda ei tea. Et kui kiri l2ks UK-sse, tuleb kohalikku postiteenusesse helistada ja kysida. Klienditeeninduse numbrit neil ei ole. Kodukal v2itis j2rjekindlalt, et info selle koodi kohta puudub. Postkontoris 8eldi mulle sama asja ja anti number, kuhu helistada. Mis, tuleb v2lja, on l6pututes ringides tiirutav autmaatvastaja. 

???

Kurat! Mul on t2iesti juhuslikult seda kirja kiiremas korras vaja. ja mida see kuradi postiteenindus teeb, et nad 11 p2evaga ei suuda riigisiseselt kirja kohale toimetada?

Enihuu, et syda kergemaks saada, kirume kohe Alice't Imedemaal kah. V6rratust raamatust ja fantaasiakirevast loost on tehtud mage sisutu ja julm lavastus. Alice on kylm ja elutu, valge kuninganna m6ttetu eit, keda on yritatud sylitamise ja 88kimisega naljakaks teha, Deppi roll arusaamatu, ning yldkokkuv6ttes on tegu sellise julma filmiga. Noh, sihuke silmamunade v2ljatorkimise, loomade piinamise, hirmuvalitsuse ja laipadega. Lastekas, indeed.

Oh well, igatahes. T2na oli postkontorile vaatamata tore p2ev. Nimelt t6mbasin lyhikeste k2istega s2rgi selga ja l2ksin 6ue peenraid kaevama ja rukkililli istutama. V6ibolla on liiga vara, et seemneid otse 6ue panna, aga poogen. Oli tahtmine aias m8llata ja nii ma siis kaevasin peenraid, tassisin mulda laiali jne. :)

T88l on olnud kiire ja ennastyletav aeg. P2ris mitmeid kordi on olnud tunne, et nyyd homme enam t88le ei tule. Aga samas kogemus on hea, tulevikus suhtes just eriti. Nii et rasked p2evad tuleb hambad ristis 2ra kannatada ja m6nusaid p2evi nautida. 

No, mis seals ikka, Futurama neljas hooaeg juba poole peal, aint viis hooaega sellel ongi... Et siis veel veidi kududa ja Futuramat vaadata ning siis tuttu. Oi, ei. Yuyu tegi ettepaneku Vietnami restosse s88ma minna. Odavad hinnad, kodu l2hedal, maitsev toit. No olgu, kui k6ht tyhjaks l2heb, on minek. :)

Hiina pelmeenidest ja kudumisest

Juhhei! V2ljas paistab p2ike, mul on vaba p2ev ning uus kudumisprojekt! T2iega m6nna. Endale ei ole yldse 2ge kududa, peab ikka kellelegi teisele tegema, siis on palju 2gedam. :) 

Igatahes, reede 6htul tegime Yuyuga hiina pelmeene. Ilgelt head tulid v2lja, kusjuures. Eks need pelmeenid ole meie omadega suht sarnased, ainult et kastmeks l2heb hapukoore asemel 22dika-sojakastme segu.

Ja siis laup2val k2isin Jennyl kylas. Kudusime. :D Ja muidugi laterdasime terve p2eva, s6ime tuunikalav6ileiba, k2isime poes vardaid ostmas, keerutasime ymber posti (jooh, tal on keset tuba maast laeni post, postitantsimiseks m6eldud. Ei, ta ei ole striptiisitar, see on seal t2itsa niisama), kuulasime mussi ning m6nulesime. 

T88l on endiselt sedamoodi, et t88 iseenesest meeldib, residendid on naljakad ja ainuke asi, mis tuju alla t6mbab, on m6ni meeskonnaliige. Nagu alati, I suppose. 

Igatahes, ei ole siin aega ega p2vavalgust midagi vaja raisata - vardad k2tte ja kuduma! 

PS. Kui m6ni siinsetest lugejatest juhtub pesitsema Londonis v6i oleks korra kuus v6imeline Londonissse tulema, siis tea, et oled avasyli kudumisringi oodatud. :) Proff pole meist keegi, aga kambapeale saame hakkama. :) Arvesse l2heb ka heegeldamine, tikkimine, joonistamine, misiganes k2sit88 parasjagu pinget pakub.

Ennast yletades

T2na v6tsin end kokku ja l2ksin yksinda kinno. Ma ei ole see yksik hunt, kes omaette m88da nurgataguseid k2ib, eks. Mulle meeldib seltskonnaga kuskil k2ia. Olen omaarust enne ka yksi kinos k2inud, aga t2pselt kyll ei m2leta, millal. Igatahes tundsin, et astusin mingist barj22rist yle. Yksinda popcorni ning j22tist osta oli suhtokei, yksinda saalis keset pingirida istuda ja filmi algust oodata oli paraku veidi tobe. Ning naerukohtade peal pidin kah end tagasi hoidma ja daamilikul kombel pihku itsitama - kesse siis ikka ihuyksi kinos hirnuda r88gib, eks. :D Aga film oli m6666666nus. :) The Princess and The Frog by Walt Disney. Oi, kuidas mulle j2tkuvalt meeldivad lastefilmid. Nii m6nus, nii aus, nii tore lugu, nii palju muusikad ja pointi ja moraali. ja 6nnelik l6pp kauba peale. :D H2sti-h2sti vahva. Peaks rohkem sellest tobeduse-barj22rist ja enda ebakindlusest yle astuma. :P

S2h sulle kooki moosiga

Hmm. Oli plaanis igast asjadest kirjutada, aga hetkel on mind j2rjekordselt tabanud yks yksilduse ja meeleh2rmihoog. Noh, jah. Lihtsalt. Raisk. Ytlemata s6nad ja teadmatus.

Headest uudistest n6nna palju, et seda sissekannet kirjutan oma uue peenikese roosa l2pakaga. Juhhei! Pea kolm kuud arvutivaba elu on L2BI! Raha tuleb veel v6lgade katteks v2lja k8hida, aga noh, selle p2rast muretseme hiljem. :D 

Hea kyll, ma proovin kirjutada, sest homme tulevad muidu juba uued muljed peale ja siis unustan 2ra. Ehk siis j2rjekordne peatykk sarjast 'p2rle hullumajast'.

Mina ja Roman paneme yhte Aafrika vanameest voodisse. Tyypi tyleb toita ja tassida, omal k2el oleks kohe k88ga. Tavaliselt ta peale 'mhmh'i' ja 'okidoki' suurt midagi ei ytle. Kuni eilseni. ;D Oli teine sellises h22s tujus, muudkui itsitas nagu koolitydruk, kui ma pluusin88pe lahti tegin jne. Oli siis teine juba voodis kylili, meie Romaniga ajasime juttu, kui korraga ytleb aafriklane: Let's go to the bush! Mine pekki, kuidas me Romaniga irvitasime. Minuti p2rast ytleb aafriklane: Bush life is good life! Minu ja Romani teemaarendus kulges p2rast seda teemal, et kindlasti kuskil Komatsus on selline ettepanek mingi hullem kompliment ja uue kuninganna sisse6nnistamine. :D 

Siis on seal yks teine vanamees, inglane, kes ajab mingit T2IESTI seosetut juttu. Info m6tteks, et ma ei ole taga kunagi mingil sel teemal vestelnud. Residendid istuvad k6ik telekatoas ja inglane vaatab mulle korraga otsa ja kysib: 

How's your foot?

My foot is fine, yeah, how is yours?

My foot is fine.

Mingi aeg hiljem sehkendasin midagi tema l2hedal ja j2lle arenes lyhike vestlus. Need algavad lambist mingi tema suvalise lausega ja l6ppevad siis, kui tal peale kahte lauset m6ttel6ng 2ra kaob. 

Inglane: I know you! I met you in the prison!

Mina: Oh, have you been in the prison?

Inglane: No.

Mina: So how did you meet me in the prison if you haven't been there?

Inglane: -

T2na k2isin esimesel ylikooli intekal ka. T2ielik l2bikukkumine. :P Kohutav! Matemaatikatest oli ilgelt raske ja intervjueerija mingi eriti ebaviisakas bitch. P2hh. Aga vahet eriti pole, ses suhtes, et j2rgmise inteka jaoks hea n2puharjutus. 

Homme veel t88l ja siis kaks vaba p2eva, juhhei!

Tüüpiline mina

Väljas sajab tihedat vihma, aga ega selline pisiasi saa ometi takistada lavendli ümberistutamist. Kummikud ja vihmakeep ning õues paterdamine võis alata. Lavendel sai ümberistutatud, tomati ja basiilikuseemned plastkarpi idanema pandud. Vihm on paraku siiski nii tihe, et peenrakaevamise lükkasin edasi.

Peidetud söögiriistadest ja märgadest ubadest

See pisike daam, keda neli hooldajat ykskord dushitasid, pani mind eile südamest naerma. Kõigepealt mainiksin ma tema armast nimesaamislugu. Ta nimi on Ruby ja ta ütles, et ta isa pani talle nime kalliskivi järgi, sest et ta on nii kallis ja hinnaline. :) Igatahes, läksin ta käest küsima, mis ta õhtusöögiks tahab. Menüüs oli mundris kartul konservubadega (baked beans). Nimetasin talle siis, et kartul ja nii. Mille peale tema kiljatas: Märg! Märg! Märg-märg-märg-märg-märg-märg!!! Issand, kuidas ma irvitasin. Yle oma naeru kuulsin veel nii palju, et tema ei annaks koerale ka midagi sellist süüa. Õige küll, hommikusöögihelbeid sööb ta ka nii, et kausitäie helveste peale läheb umbes 3 supilusikatäit piima. :D

Ja siis on meil osakonnas kaks diagnoositud skisot ka, eks, yks naine, yks mees. Ma juba enne märkasin, et iga kord, kui ma vanamehe kandiku ära koristasin, oli seal vähem nõusid kui siis, kui ma selle söögiga sinna viisin. Ja siis juhtumisi rääkisin majapidajaga, kes pajatas, et ükskord tema tuba koristades olid nad nii 20 noa-kahvli ringis sealt leidnud. Kuna ma pelgan seda vanameest ja mõte tema toas vedelevatest söögiriistadest ei tundunud just kõige ohutum olevat, panin majapidajad ukse peale valvesse ning asusin ta tuba ryystama. Ma ilgelt kartsin, et kui ta tagasi tuleb ja mind tema asjades sorimas näeb, tuleb mulle kallale. Nii ma siis kiirustasin ja täiesti ebahuvitaval kombel leidsin kõik noad-kahvlid-lusikad-tassid-taldrikud sahtlitest ajalehtede vahelt ja alt. Ma igaks juhuks vaatasin ikka vannituppa, riidekappi, voodi taha ja madratsi alla kah, aga seal polnud midagi. :P Kartsin, et ta hakkab lamenti lööma, kui ükskord taipab, et keegi on tema asjades sorinud, aga mingit märkimisväärset märulit ei toimunud. Välja arvatud muidugi see, et hädaabi nuppu kasutab ta toateeninduse otstarbel.

Einoh, patsientidega saab ikka nalja.

Kultuurishokist

Mul on eilsest ikka veel halb tuju. Kuigi ma olin rampväsinud, oli raske magama jääda. Sama lugu poole öö ajal, kui korra põit kergendamas käisin. Lihtsalt ei jää magama. Peale pikka vähkremist panin audioraamatu vaikselt mängima ja kuulasin pool tundi 'Väikseid naisi'. Peale seda tuli unine olemine ja mõte läks mujale ning peale mõningast passimist jäin lõpuks uuesti magama. See on minu puhul ebatavaline, tavaliselt magan ma probleemivabalt ja hästi.
Aga mõtted ja pinge eilsest muudkui ketrasid ja ketrasid ennast edasi ja tagasi.
Ühesõnaga, kurb on see koitmine, millised kolleegid on ebameeldivad. Seesama mutt, kes mind õpetas, on paraku äärmiselt düsfunktsionaalne, organiseerimisvõimetu ja ennasttäis. Õhtu lõpuks olime teise hooldajaga mõlemad nii üles krutitud, et ma olin valmis osakonnajuhataja juurde minema. Täiesti kohutav päev.
Patsientidel tundub ka mingi halb periood olevat. Naljakas on see, kui ühel on halb päev või paha tuju, siis on üsna kindlasti teistel ka. See sõltub vist kuufaasidest, irw.
Meil on osakonnas üks uus patsient, Kreeka vanamees, kes on poolenisti halvatud. Aga vahva vanamees on. Eile hommikul, kui me teda pesime, teatas, et tema tahab tantsida! Nii me hakkasime talle seda kõige kuulsamat Kreeka viisikest laulma ja plaksutama ja tüüp läks jumala äksi täis - oma funksiva käega vehkis ja üritas nipsu teha ning samal ajal tegi ergutushyydeid, missest, et rytmist mööda. Nii armas :) Enamasti ei reageeri keegi millelegi.
Jah, ja siis see türklanna päeva lõpus pani mu kannatuse tõsiselt proovile. Tal on hobuse jõud ja olekult rahutu nagu venelane Pronksöö ajal. Kolmekesi vahetasime ja pesime ta ahtrit pea 15 minutit, sest kuigi me kahekesi hoidsime teda kinni, viskles ning röökis-sõimles ta voodis samal ajal nii hullusti, et kolmas hooldaja ei saanud oma tööd korralikult teha. No ja mis sa sihukesega teed? Hammustab, näpistab, lööb. Jätad ta oma sellesamuse sisse? Ega tal sellest mõistus koju ei tuleks. Ja rahusteid talle ei anta. Õudne.

Aga täna olen ma vaba ja kui õnnestub, lähen mulda ja seemneid ostma ning ehk isegi aias kaevama. Juhhei.

Nii palju siis sellest

Täna oli kultuurishokipäev*. Ei olnud tore. Aga ma olen liialt väsinud, et midagi pikemalt kirjutada. Põetan oma valutavat kätt ja vaatan, kuidas türklanna nàpistuse jäljed siniseks juba tõmbuvad.


*vt eelmist sissekannet

Õppetund

Täna õnnestus mul (õnneks ja kahjuks) ära näha, mis juhtub, kui patsient ära unustatakse ja kogu pesemisprotseduur tunde hiljem ette võetakse. Kahju oli teisest. Pole ju tema syy, et meil kiire on. Ei tea, millal täpselt ta oma number kahe tegi, aga tulemuse järgi ilmselt üsna hommikul. Ja selle aja peale, kui me lõpuks temani jõudsime, oli teine valudes ja kogu 'alumine korrus' punane ja äärmiselt valus. Mõnes kohas oli nahk nagu maha tulnud, ehkki see võis juba mingi vana teema olla. S*tt söövitab. Ja kuigi mina otseselt ei vastuta, siis ikkagi - see pole ju tema syy, vahet pole, kes vastutab.

Muidu oli vahva, nalja jagus ja esimese tou vasta pead sain kah ära :D mitte kõvasti ja mitte pahatahtlikult - too iirlanna on lihtsalt nii lootusetult sassis omadega, et ta tõepoolest ei tea, mis ta teeb. Ja enivei ei oleks ma pidanud tema poole seljaga istuma. Samas suudles ta mu kätt ka, nii et mine võta näpust kinni :P

Ma tõesti siiralt loodan, et see koht ei hakka mulle närvidele käima. Mõnus on olnud pea kaks nädalat tööl käia ilma vastikustunde, tylpimuse ja halvava väsimuseta. Räägitakse ju, et paljudes uutes olukordades on kolm faasi: mesinädalad, kultuurishokk ja kohanemine. Ma jätaks selle shoki osa vahele, tänan väga. :)

Sellest, millest ma hädaldada tahan

Tööl oli eile minu jaoks erakordselt vaikne päev. Palju istumist, kaks ninaverejooksu ja üks äärmiselt kangekaelne peavalu. Minul siis. Loodan, et homme selle võrra hullem ei ole.

Aga hädaldada tahaks ma hoopis tantsutundide teemal. Ühesõnaga juhatajal oli jälle midagi kobiseda ja ma ei tea, kas võtta asja kui konstruktiivset kriitikat või lihtsalt käega lüüa. Mul on viimasel ajal see käega löömise tunne juba mitmeid kordi mõtteist läbi käinud. Lihtsalt tunne ei ole seesama, mis enne.
Ikaldus, noh. Ma ei tea, muda teha. Sest kui ma sealt nüüd ära tuleksin, jääks vist kogu tantsumajandus hoopistükkis unarusse... Samas ma hetkel tunnen, et võibolla ei olekski sellest midagi hullu... Aga ma ei tea kah.

Järgmisel kolmapäeval on esimene ülikooli intervjuu. Juhhei.

Üks Alzheimeri juhtum

Üks hästi armas 88 aastane vanaproua, kes on hooldekodus Alzheimeri tõve tõttu, tuli lagedale järgmise vestlusega.

Mina ja üks teine hooldaja rääkisime koridoris juttu ja vanaproua tuli meie juurde.
Proua: Vabandust! Aa, ei, ma otsin seda teist pikka neiut.
Mina: Gabrielat?
Proua: Jah
Mina: Miks? Äkki saame meie kuidagi aidata?
Proua: Eiei, ma pean talt midagi küsima. Ta käis kunagi mu pojaga paar korda kohtamas, enam nad ei käi, aga mu poeg tuleb võibolla homme mind vaatama ja ma ei mäleta ta nime. Ma vaatasin kõik jõulukaardid läbi, et äkki ta on mõne kaardi saatnud, aga ei ole. Et ma tahan Gabriela käest küsida.

Kummaline, eks, mäletab seda, et üks hooldajatest käis tema pojaga ammuilma mõned korrad deidil, aga poja nime ei mäleta.

Head sedasamustki, indeed

Mul on olnud yks ebameeldiv Valentinipäev. Mitte, et ma oleks midagi kena või erakordset või üllatavat oodanud, aga midagi ebameeldivat ma ka ei kartnud. Oleks ju lihtsalt võinud olla yks tavaline päev, mida ei peaks rõhutatult meeldivaks või ebameeldivaks tegema. Ilmselgelt liiga palju tahetud.

Küsimus med-töötajatele

Oskab keegi nõu anda, mida teha, kui antisepiline seep käed jumalast nässu keerab? Töö juures käsi pesema peab, selleta ei saa, kuna mõnedel patsientidel on nahahaigus. Kummikindaid tuleb enivei ju nendega tegeldes kanda, aga teadupärast ulatuvad need ainult randmeni ja mitte küünarnukini... Määrin rasvast kreemi siis, kui saan ehk 4-5 korda päevas, aga päeva lõpuks in käsivarred ikka punaseid karedaid sygelevaid laike täis... Oleks nt antiseptlline sprei mahedam nahale?

Ikka jätkub

Mina: Tere hommikust!
Kraabits: Tere-tere jah
Mina: Näed, ma tõin sulle su hommikusöögi.
Kraabits: Mhmhh, jah. Kell on juba 10. Kas te hakkate mind nüüd pesema ja värki v? Oleks ammu juba aeg!!
Mina: (olles eelneval õhtul ta kella üles keeranud) Oi, kui vahva, näed, saad nüüd kella vaadata.
Kraabits: Ei ole vahva!
Mina: Miks?
Kraabits: Sest ma ei taha veel pesema hakata!!!
Mina: No vat kui tore, sa ei peagi veel pesema hakkama.

Teised räägivad vàhe(m), paljudel pole hambaid enam alles ja kolmveerand juttu läheb nagunii kaduma. Või on nad lihtsalt vait.
Igatahes olen ma nüüd 'oma jope'. Olen omapead mähkmeid vahetanud, nagu suurtel lastel hargivahet kraaminud (kusjuures ei ole jälk või vastik. Üleüldse mitte mingit tunnet ei ole. Noh, kui sul muidugi täislaadung otse näkku aroomitseb, vôtab ikka kõõksuma küll, nii 'jope' ma veel ei ole :D) , inimesi üksinda ratastooli ja sealt välja saanud ja üleüldse asjale enamvähem pihta saanud.

Aga peale 12 tunnist vahetust on mul ikka hea tunne. Patsiendid on lihtsalt nii jaburad. Näiteks üks vana skisofreenikust juuditar, kes krigistab hambaid nii, et tuba kajab, ja on muidu sassis nagu mänguasjakast. Või siis too iirlanna, kes on üks igavene nihverdis, kes kohe, kui selja pöörad, hakkab käekoti pannalt järama või on lihtsalt mystilisel kombel tooli pealt põrandale istuma asunud ja kes sind kõva häàlega enda juurde kutsub ja kui làhed, võtab su käe, suudleb seda ja ütleb 'good boy!'. Või siis too grand lady, kes räägib väga head inglise keelt, ainult et kõik, mis ta ütleb, on täielik mõttetu seosetu soga. Näiteks õhtusöögile meelitasin ma ta jutuga, et me làhme dinner partyle ja et ma pean ta endale seltsidaamiks võtma, kuna ta näeb nii vonks välja, et sebib meile hunnikuga mehi. Samas eelnevalt elutoas istudes liigutasin ma tema kõrvalt yhe väikse tooli teise nurka, mille peale ta häält tõstis, minu suunas sõrme vibutas ja kuulutas, et see on tema kott ja jätku ma see parem heaga rahule. Temal nagu neid selgusehetki ei esine. Teistel aegajalt ikka koidab, kuigi ma tegelikult ei tea, on see just kõige parem, et sa aru saad, et hooldekodus kopitad...

Seiklusjutud - päev kolm

Enne, kui ma väga väsinuna ärateenitud unne jään, nendin, et see dementsete osakond on yks ütlemata jabur koht. Hetkel pikemalt ei jaksa, aga nii palju võin öelda, et ma täitsa tahan homme tööle minna.