Täna õnnestus mul (õnneks ja kahjuks) ära näha, mis juhtub, kui patsient ära unustatakse ja kogu pesemisprotseduur tunde hiljem ette võetakse. Kahju oli teisest. Pole ju tema syy, et meil kiire on. Ei tea, millal täpselt ta oma number kahe tegi, aga tulemuse järgi ilmselt üsna hommikul. Ja selle aja peale, kui me lõpuks temani jõudsime, oli teine valudes ja kogu 'alumine korrus' punane ja äärmiselt valus. Mõnes kohas oli nahk nagu maha tulnud, ehkki see võis juba mingi vana teema olla. S*tt söövitab. Ja kuigi mina otseselt ei vastuta, siis ikkagi - see pole ju tema syy, vahet pole, kes vastutab.
Muidu oli vahva, nalja jagus ja esimese tou vasta pead sain kah ära :D mitte kõvasti ja mitte pahatahtlikult - too iirlanna on lihtsalt nii lootusetult sassis omadega, et ta tõepoolest ei tea, mis ta teeb. Ja enivei ei oleks ma pidanud tema poole seljaga istuma. Samas suudles ta mu kätt ka, nii et mine võta näpust kinni :P
Ma tõesti siiralt loodan, et see koht ei hakka mulle närvidele käima. Mõnus on olnud pea kaks nädalat tööl käia ilma vastikustunde, tylpimuse ja halvava väsimuseta. Räägitakse ju, et paljudes uutes olukordades on kolm faasi: mesinädalad, kultuurishokk ja kohanemine. Ma jätaks selle shoki osa vahele, tänan väga. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar