Tööl oli eile minu jaoks erakordselt vaikne päev. Palju istumist, kaks ninaverejooksu ja üks äärmiselt kangekaelne peavalu. Minul siis. Loodan, et homme selle võrra hullem ei ole.
Aga hädaldada tahaks ma hoopis tantsutundide teemal. Ühesõnaga juhatajal oli jälle midagi kobiseda ja ma ei tea, kas võtta asja kui konstruktiivset kriitikat või lihtsalt käega lüüa. Mul on viimasel ajal see käega löömise tunne juba mitmeid kordi mõtteist läbi käinud. Lihtsalt tunne ei ole seesama, mis enne.
Ikaldus, noh. Ma ei tea, muda teha. Sest kui ma sealt nüüd ära tuleksin, jääks vist kogu tantsumajandus hoopistükkis unarusse... Samas ma hetkel tunnen, et võibolla ei olekski sellest midagi hullu... Aga ma ei tea kah.
Järgmisel kolmapäeval on esimene ülikooli intervjuu. Juhhei.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar