Ikka jätkub

Mina: Tere hommikust!
Kraabits: Tere-tere jah
Mina: Näed, ma tõin sulle su hommikusöögi.
Kraabits: Mhmhh, jah. Kell on juba 10. Kas te hakkate mind nüüd pesema ja värki v? Oleks ammu juba aeg!!
Mina: (olles eelneval õhtul ta kella üles keeranud) Oi, kui vahva, näed, saad nüüd kella vaadata.
Kraabits: Ei ole vahva!
Mina: Miks?
Kraabits: Sest ma ei taha veel pesema hakata!!!
Mina: No vat kui tore, sa ei peagi veel pesema hakkama.

Teised räägivad vàhe(m), paljudel pole hambaid enam alles ja kolmveerand juttu läheb nagunii kaduma. Või on nad lihtsalt vait.
Igatahes olen ma nüüd 'oma jope'. Olen omapead mähkmeid vahetanud, nagu suurtel lastel hargivahet kraaminud (kusjuures ei ole jälk või vastik. Üleüldse mitte mingit tunnet ei ole. Noh, kui sul muidugi täislaadung otse näkku aroomitseb, vôtab ikka kõõksuma küll, nii 'jope' ma veel ei ole :D) , inimesi üksinda ratastooli ja sealt välja saanud ja üleüldse asjale enamvähem pihta saanud.

Aga peale 12 tunnist vahetust on mul ikka hea tunne. Patsiendid on lihtsalt nii jaburad. Näiteks üks vana skisofreenikust juuditar, kes krigistab hambaid nii, et tuba kajab, ja on muidu sassis nagu mänguasjakast. Või siis too iirlanna, kes on üks igavene nihverdis, kes kohe, kui selja pöörad, hakkab käekoti pannalt järama või on lihtsalt mystilisel kombel tooli pealt põrandale istuma asunud ja kes sind kõva häàlega enda juurde kutsub ja kui làhed, võtab su käe, suudleb seda ja ütleb 'good boy!'. Või siis too grand lady, kes räägib väga head inglise keelt, ainult et kõik, mis ta ütleb, on täielik mõttetu seosetu soga. Näiteks õhtusöögile meelitasin ma ta jutuga, et me làhme dinner partyle ja et ma pean ta endale seltsidaamiks võtma, kuna ta näeb nii vonks välja, et sebib meile hunnikuga mehi. Samas eelnevalt elutoas istudes liigutasin ma tema kõrvalt yhe väikse tooli teise nurka, mille peale ta häält tõstis, minu suunas sõrme vibutas ja kuulutas, et see on tema kott ja jätku ma see parem heaga rahule. Temal nagu neid selgusehetki ei esine. Teistel aegajalt ikka koidab, kuigi ma tegelikult ei tea, on see just kõige parem, et sa aru saad, et hooldekodus kopitad...