Laup2ev

Tulin t2na stuudiost ja v2ljas oli sygis. Selline ilus sygis, mida Londonis eriti tihti ei n2e, kuna k6ik koristatakse eluk2hku 2ra. Lehed olid maas, nii et sai valgete kingakestega sahistada. Ja h2mar oli, ning vahtralehti pudenes siit ja sealt. P2rnu ja ja see tee Kodula pargist randa tuli meelde oma puudega. Ja need jalutamised. Oleks sel hetkel t6esti pool kuningriiki 2ra andnud, et suga jalutada v6i v2hemasti r22kida.

.

T2na asendas Paradigmzi tundi yks neiu, kellel oli selline sygav, madal ja absoluutselt hypnotiseeriv h22l. Nii ma siis istusingi ja kuulasin, kuidas ta tundi andis. Ja vahtisin teda, ma ei tea, temas oli midagi. Ta kindlasti m6tles, et ma olen mingi friik.

.

Aegajalt m6lgutan m6tteid igasuguste suhete yle, eriti paarisuhete. Nyyd, kui ma yle hulga aja j2lle yksi olen, yritan ma ma aru saada, mida ma tahan, miks ma tahan, kellelt, kui palju, kuidas ja mil moel. Aga on palju tegureid, mis segavad. Vajadus fyysilise kontakti j2rele, n2iteks. Ma olen eriline ninnun2nnu selle koha pealt ning aegajalt on selle puudumisega raske toime tulla. Asjale aitab kaasa ka t6siasi, et siin pole yldse kellegagi nagu mingit puudutamist. Nagu siiras ja soe kallistus teeks maailma palju paremaks paigaks. Aga ma ei m2leta, millal ma viimati seda tundsin. Hehh, m2letan, kuis ema nutma hakkas, kui mind P2rnus bussi peale pani, kui teisele tiirule Londonisse tulin. Siis sain kyll p2riskallistuse. Rochelle'iga 'kallistame' iga kord kui n2eme, aga see ei ole p2ris, see on selline moekallistus, teate. Isegi Evely ei kallista enam nii, nagu enne. V6i v6ibolla kallistab, aga mina olen nyyd teine. Aaa, valetan, tantsu6petaja kallistab 'p2riselt'. Niimoodi, et paneb oma kaks k2tt sinu ymber ja v6tab hetkeks aja, et sulle t6eline kallistus anda. Ehkki ma kahtlen, kas minu jaoks neid kallistusi enam on, kuiv6rd see saturday afternoon business sai 2ra l6petatud.

.

Suhte puhul on lihtne olla, sest sa ei pea m6tlema. Sa tunned ja kui on tunne, pole m6tteid vaja. Just neid eksistentsiaalseid m6tteid ja nii. M2letan, kuis Tikker kurtis kunagi, kuidas talle ei meeldi idee, et ta ei ole ilma meheta nagu p2ris 6nnelik. Jah, mulle ka see idee ei meeldi. Ja ma yritan sellega t88d teha, et enne uut suhet nagu ise 'valmis' oleks. Et ei oleks enam kahtlusi ja elamata hetki. T6en2oliselt sellep2rast ma k2ingi nii palju v2ljas. Aga sedamoodi kyll ei paista, et isu hakkaks t2is saama. Siit ka kysimus - kas ma ka tegelikult olen millekski t6siseks valmis v6i mitte? Sapphicu s6nade kohaselt ei tasuks Londonis yldse mingeid m6istlikke suhteid loota, aga ringi joosta ma ka ei viitsi. Pole kunagi minu teema olnud. V6i on asi inimeses - kui tuleb see 6ige, kyll siis asjad paika loksuvad. Aga kuidas sa selle 6ige 2ra tunned? Aus6na, ma olen iga oma suhte alguses m6elnud, et nyyd on minuga yhel pool, et nii j22bki. Jah, arvestades seda, kui noor ma olin (ja olen j2tkuvalt, ent siis olin ju veel noorem), on muidugi totter yldse selliseid m6tteid m6elda, aga t u n n e oli. Mida noorem sa oled, seda rohkem sa tunned ning v2hem m6tled, sest pole veel haiget saanud ning vanad armid ei sega.

No ma ei tea. L2hedus on vist kokkuv6ttev s6na. 6igemini l2heduse puudumine. Yksk6ik siis, missorti l2heduse. Peaks ka 2kki koera v6tma.

.

Et mul tulevikus elamata hetki v2hem oleks, l2hme t2na j2lle v2lja Rochelle'iga. Pean oma kahemeetrisele fanclubile ju ometi v6imaluse andma... (Kidding! Bloody hell...)