Ikka on masendus. Olen viimane tund aega nutnud. Ma tahan koju. Ma tahan nende inimeste juurde, kes must hoolivad, nende juurde, kellel on P2ris kallistused ja P2ris s6nad ja P2ris tunded ja samasugused m6tted...
Kolin nyyd Brixtonisse Tikri ja Erkini juurde. Olen kuu aega seal ja vaatan, mis tunne selleks ajaks tekib.
Kurb on ka see, et enam ei saa Kayga r22kida. Noh, s6ber ja partner ikka yhe laksuga, nii see k2ib...
Andke andeks, et mu masendumist siin j2lgima peate, aga nagu ma t2na Liisule seletasin, siis s6braks olemine on yks ytlemata t2namatu amet. Ole muudkui toeks ja m6ista ja kasva inimesega kokku ja armasta ja yhel heal p2eval laseb yks pool s6pradest jalga, ja teine pool ei saa midagi 8elda ega vigiseda, sest ta on ju s6ber... Ja s6ber m6istab, saab aru, on toeks. S6ber saab nii palju 8elda ja m6jutada, ja samas ei saa ta midagi... Kodus tundsin, et olen kuidagi oma s6pru alt vedanud. Peab muidugi iseendale elama, aga siiski.
Head und.
Homme l2hen t88le.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar