Nii.

Niimoodi siis. Tundub nii, et suuremat sorti masendus on selleks korraks möödas. Mitte küll täielikult ja päriselt, aga eile päeval oli mul isegi vahepeal hea tuju. Inimesed ei häiri enam, bussid ka mitte. On jätkuvalt tühi tunne ja teie kõigi järele meeletu igatsus, aga seda tunnet ei ole, et päev otsa nutta tahaks. Mida ei saaks aga õhtute kohta öelda. Olles asjade üle järele mõelnud, sain ilmselt ka oma masenduse põhjustele jälile. Tulin Londonisse sellepärast, et mul oli Eestis igav, siiber jne. Tahtsin maailma näha. Ma ei tulnud Londonisse raha teenima, nagu enamus. Jah, armastus oli ka. Enam ei ole. Ja see panigi mõtlema, et mis mind ikkagi siin hoiab. Pool aastat on täpselt see aeg, mille sa veedad rõõmsalt ilma mõtlemata. Mõtlemata, et miks. Miks ma siin olen ja mis ma siin teen. Nüüd on see niisama veedetud aeg möödas, olen jälle üksi ja seisangi järjekordselt teelahkmel - mis edasi? Kodus on sõbrad ja ema ja kindel-turvaline keskkond. Erilise boonusena kolis Liisu Tallinnasse ja kuna ema astus sisse Tallinna Ülikooli, töllaks ka tema pidevalt seal ringi. Tööd saaks ka kindlasti, ei usu, et väga erilisi probleeme tekiks. Aga tantsimise koha pealt on mul siin rohkem võimalusi. Ise õpetada ja õppida stiile, mida Eestis ei saa (dance hall näiteks) ja kui ka saab, siis ei suudaks ma seda endale ilmselt lubada. Ja tants on väga oluline osa minust ja minu elust. Ja nii ma siis mõtlengi, et veidi peaks veel siin olema, aga kahtlustan, et mitte väga kaua.

Uus (kuid jällegi ajutine) elukoht hakkab peale eilset õhtut ilmet võtma. Koristasime Tikriga ära köögi ja vannitoa ning kõrvaldasime kaks suurt prügikotitäit ebavajalikke asju. =D Tänaseks on plaanitud suur tuba, noorpaari tuba ja põhjalik põrandapesu. =P Küll me oleme usinad. =) Prügikotte peab veel ostma. Kummalisel kombel tunnen, et sealt saab mul küll olema jube kahju lahkuda. Brixtoni kohta veel nii palju, et kunagi kutsuti kohta 'Little Jamaica' - et anda teile aimu kontingendist; ja kui mujal Londonis leiad tänavalt suuri kollaseid silte, kus politsei otsib pealtnägijaid kas õnnetustele või tülidele/kaklustele, siis Brixtoni peatänaval otsiti tunnistajaid tulistamisele. Jess! *ironic smiley*

Paar päeva tagasi sõites metrooga kõhutantsutrenni (läksin selle neiu trenni, kes mu tundi esmaspäeval asendas, kui kodumaad väisasin) juhtus rongis selline intsident. Brixtonis tuli peale üks selline täiesti keskmine mustanahaline mutike, pani oma kotid toolile, köhatas hääle puhtaks ja hakkas laulma ja jumalat kuulutama. Metroo on suhteliselt lärmakas koht, nii et väga teda kuulda ei olnud, aga kogu aeg oli mingi krägin kõrvas. Häiriv. Kuni siis kuskil kesklinna kanti otsustas mingi tüüp temaga vaidlema hakata. Üks seisis ühe ukse juures, teine teise juures ning röökisid vastastikku, teineteist kuulamata. Kõik istuvad reisijad muudkui naersid ja muigasid pihku ja ajalehenurka. Asja huvitav osa on aga see, et m i d a see tüüp kuulutas. Ilmselgelt käis talle see mutt väga pinda. =D Tüüp hõiskas suurel häälel, et tema usk on 'Flying spagethi monsters' ja et nad lendavad ümber maa ja ei lase meil kosmossesse kukkuda. Ja et põhjus, miks meil on globaalne soojenemine:' The reason why we have global warming is that we don't have enough pirates on Earth! If we all dress up as pirates it will stop the global warming!'. Ja nii edasi. Et päris naljakas oli.

Uus telefon on mul ka. Roosa (jesss!) Motorola. =P