Raisk, ma ütlen. Uhh, tänane trenn läks nii metsa, kui üldse minna annab. Polegi nii metsa läinud juba aastat üks ja kaks... Poole trenni pealt oli lihtsalt pea TÜHI. TÜÜÜÜÜÜÜÜHI. Umbes nagu ma ei oleks seda lugu ette valmistanud, selle järgi neli nädalat tantsinud või seda lugu üleüldse kunagi enne kuulnud... Mul oli nii häbi. Ma ajasin mingi 27 korda sassi. Lihtsalt seisin saali ees, kõikide pilgud minul ning vahtisin tühja pilguga peeglisse, sest terve tunni teise poole polnud mul halli aimugi, mis selles koreos edasi juhtuma hakkab. Tundus, et enamus pipisid andsid andeks ja naersid selle peale, aga üks oli õite pahur ja jalutas tunni lõpus välja... Ma siiralt loodan, et ta ei kaeba, sest mismoodi ma juhendajale põhjendan, et mul pea tühi oli? Uhh. Täielik ebaõnn. Ma terve tee koju keskendusin pingsalt lausele, et shit happens ning et ka selles p*rsekukkumises on peidus õppetund... Lihtsalt need naised maksavad kõik ilget pappi, et mina neid õpetaks ja siis mina olen mingi nõme saamatu möku...
Aga muidu on mul täna toore-päev olnud. Toore- ehk siis juurviljapäev. Päev otsa õnnestus, ajasin puuvilju näost sisse ja jumala okei oli olla ja misiganes. Kuni pärast trenni bussis hakkas pea ringi käima ning mõtlesin, et tea, kas panen pea kõrvaltoolile või oksendan niisama vahekäiku. Ei juhtunud kumbagi, aga koju jõudes sõin potsiku jogurtit igaks juhuks ära. Igatahes enam ma trennipäeval söömist ei piira, sellel on koledad tagajärjed.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar