I have lived to tell the tale!
Ehk siis mingised eriti kenad kõrgemad jõud otsustasid mind eile hoida ja hoopis põetamiskorrusele terveks päevaks saata. :) Ja teadupärast on seal vaikne. Tegemist on küllaga, aga tempo on aeglane ja rahulik... Sellegipoolest sain ma õhtu jooksul 2 korda ninast raskelt veritseda. Koju jõudes oli mul veel migreen ka ja majakaaslased nii nummilt kohe pakkusid teed ja olid mõistvad. Peale peatäit nutmist (sest migreen ajab mind nutma, pluss ilge väsimus ja pidevatest ninaverejooksudest tekkinud pinge vajasid väljaelamist) käisin pesemas ja läksin kah õue istuma oma tassi teega. :) Sõin kaks burksi ning kadusin vaikselt tuppa ära. Ja magamajäämisega polnudki väga muret. Muss ei olnud nii ilgelt vali ja akent kinni hoides oli täitsa magatav. :P Ning täna hommikul õnnestus kohe homme hommikuks perearstile aeg ka saada. Igati postiivne.
Ning oma sõnu pean ma ka veel sööma. Olles just väitnud, et enne omaette elamist Juliet Marillier'i raamatuid ei osta, tellisin netist Cybele's Secret'i, irw. See on siis jätk Wildwood Dancing'le. Noh, raamatukogus ei ole rohkem tema raamatuid ning ma ju tahtsin lugeda! Pealekauba lubati mulle Wildwood Dancing sünnipäevaks kinkida, et siis ikka kenasti mõlemad osad olemas. :)
Aga jah, ma siis nüüd hakkan pesumasinasse asju otsima. Hommikul juba küürisin klooriga oranziks tõmbunud dushikardinat (nüüd on valge!)... Ah, domestic bliss...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar