Jeehh

Tööl olla polnud üldse paha, oli suisa päris hea. Usutavasti viis see mu mõtteid oma hädaorust eemale ja noh, ausalt öeldes, on enesetunne ikka oluliselt parem ka. See pagana uriinilahjendaja on ikka mõjunud ja WC-sse on asja normaalse sagedusega. Päris korras ei ole, aga masendusseajavalt nigel ka enam mitte. Ehkki kui päris ära ei kao, siis kolmapäeval ja neljapäeval olen vaba ja saan vajadusel ka arsti juures ära käia - jutud liiguvad, et sümptomid pidavat enne ära kaduma, kui haigus ise... Nii et kontroll ei teeks paha.

Ja niiii ilgelt nummikas oli koju jõuda ja prügikotti köögis vahetada ja õue viia ning pappkaste taaskasutuskasti toppida ja siis keerab Jamaika oma sinise käulaga maja ette ja tuleb tuppa ja õpib ja jutustab minuga terve õhtu. Nii ammu pole nii olnud, niimoodi sedasi. Jutustamisel ja jutustamisel on vahe ju. Ja pealegi, oli päris huvitav juura kodutööd temaga teha. :D Ja oma uut salli kududa. Jah, kallid kaasmaalased, astusin sammukese tagasi normaalsuse poole - ei mingeid kilekotte, vaid tavaline lõng. :) Ja verivorstid on nüüd ka otsas. Ei, ma ei vaevunud neid Jamaikale isegi pakkuma, ta heitis kahtleva pilgu minu taldrikule ja siis keeras selle hästi kiiresti tagasi enda omale ja haukas siis veel käbedamini oma röstsaia praeviineri- ja munaga. :D

Aga jah, peaks siis ikke nagu tuduma minema...