Uskumatu lugu ehk viisakad bandiidid

 - T2na hommikul k2isin oma teist B-hepatiidi systi saamas (neid on kokku neli erinevate vahedega). T2na k2si eriti ei valutanud, eelmine kord oli terve k2si kange ja valus umbes 2-3 p2eva... T88l ei saanud selle k2ega midagi teha, pidin k6ike parema k2ega tegema... 

- Nii kummaline on vaadata selliste immigrantide elu, kes keelt ei vaevu 6ppima. N2iteks t2na hommikul sealsamas perearsti registratuuris oli ema lapsega (ei olnud poolakas, mingi pruunikas t2di pear2tiga hoopis) ning laps oli see, kes registratuurimutiga asju ajas. Ema ytles lapsele ja see 5-6 aastane laps 'ajas asju'. Imelik.

- Kudumisring v6tab j2lle tuure. :) Peale paarikuulist pausi, kus kellegi ajad ei ole omavahel klappinud, saame j2rgmisel pyhap2eval j2lle kokku. Juhhei! 

- Ja nyyd siis selle sissekande p6hilise oa juurde. Vahelduse m6ttes on see yks ilgelt hea ja syrr uba. Nimelt oli mul t2na saatkonda asja, et oma kaotatud dokumendist siis duplikaat saada. No ikka sellestsamast, mis Kuninglik Post 2ra kaotas. Eesti Saatkond on yks v6rratult hea koht - asjalik, kiire, funktsioneeriv. Olgu, nad olid veidi ajagraafikust maas, aga seda juhtub ju ikka. Igatahes, saan siis vastuv6tule ning marsin leti 22rde. Leti taga ilus pikk blond neiu, kes sellise maheda asjalikkusega kysib:

*tahate dokumenti tellida?

*jah, tahan.

*miks te uut dokumenti tahate?

*sest Kuninglik Post kaotas originaali 2ra.

*kas te olete kindel?

*olen kindel jah,

ytlesin mina ja vahtisin lolli n2oga, miks nad sihukest asja kysivad. Samal hetkel tuleb nurga tagant v2lja yks t2pilise lipsuga Eestimaa poeg ning paneb lauale minu kaduma l2inud dokumendi. Mul kerkisid kulmud vist kukla taha. V2idetavalt olevat see mind seal juba mitu n2dalat oodanud, aga kuna neil ei olnud minu kontaktandmeid, siis nad ei saanud minuga kuidagi yhendust v6tta. Yhes6naga neile j6udis see paber Vene saatkonnast ja kuidas see sinna j6udis - kes teab. Ilma ymbrikuta, ilma kontaktandmeteta... Ilmselgelt v6eti see dokument ymbrikust v2lja mitte heade kavatsustega, aga ma t2nan jumalat ja k6iki muid k6rgemaid j6ude, et nendel pagana v2rdjatest huligaanidel oli sydametunnistust see ringlusse tagasi lasta ning mitte prygikasti visata. 6nnelik 6nnetus. Aga ilgelt syrr mu meelest. Selline hea syrr. Pluss veel meeldiv saatkonnakogemus - t6esti-t6esti, eestlased, kui teil on muresid, siis meie saatkond on nagu oaas keset seda Byrokraatia K6rbe... Minge ja te saate abi! :P 

Niimoodi on siis lood siinpool sood. Homme j22b trenn 2ra, sest stuudio on kevadpuhkusel yhe n2dala (Loe: juhataja s6idab Kariibimeresaartele). Ma kohe ei teagi, mida teha. Maalida ja kududa ja niisama 6ues olla, mis muud...

K6hutantsijatele - Ozgeni workshop'i kommentaar

Ozgeni pilt on v6etud siit.

Nii-nii-nii. Minu viimase aja eredaim syndmus sai paar tundi tagasi otsa ja sellega seoses tahaks natuke ka muljetada. 

Tavaliselt on ju nii, et kui kogemus oli nigel, siis alustad k6igepealt vingumisest ja l6puks mainid paar head asja ka 2ra. Kui kogemus oli hea, alustad heade asjade kirjeldamisest ning negatiivne osa j22b l6ppu. Ehkki kui negatiivse tooniga l6petada, j22b ju kogu asjast halb mulje? No igatahes.

Tore oli. Oli ytlemata tore ise j2lle tunnis rahva seas olla ning nautida seda, et keegi teine vastutab. :P Ma pole juba ammu kellegi tunnis k2inud, sest graafiku alusel ja kooli k6rvalt ei olnud ju yldse aega. Pealekauba regulaarseid tunde edasij6udnutele otsi siin Londonis nagu n6ela heinakuhjast ning workshop'ide hinnad j22vad paraku pahatihti minu hinnaklassist v2lja. Seekord sain ma 2-tunnise tantsimise 25 naela eest, mis on t2iesti lubatav. Aegajalt. :P Aga asugem siis nyyd asjalikemate kommentaaride juurde. Ma tean, et m6ned vanad Eesti trennikaaslased k2isid Ozgeni koolitusel, kui ta Eestit v2isas - tahaks teie kommentaare ka kuulda. 

Plusspunktid: V2ga temperamentne ja l6bus noormees, h2sti palju emotsiooni tantsus ja annab seda h2sti edasi. Seletab liigutuste juurde k2ivat emotsiooni mitmekesiselt, naljakalt ja m6nusalt. Isegi minusugune tuim eestlane saab asjale pihta. :P Kuna me tegime trummisoolot ja tema stiil on selline h2sti ringisahmiv, siis k6ik need keerulistena n2ivad kombinatsioonid lammutas ta t2iesti tykkideks ja n2itas jupikaupa 2ra, nii et ainult meeldej2tmise vaev oli. Peamiselt 6ppisingi ma temalt emotsiooni, kuidas emotsiooni seletada, m6ningaid huvitavaid kombinatsioone ja seda, et klassikalne Egiptuse stiil meeldib mulle rohkem kui tema oriental-Tyrgi stiil. :P

Miinuspunktid: Workshop j2ttis kohati mulje, et asi ei ole yldse struktureeritud, et ta ei tea ise ka, kuhu ta tahab v2lja j6uda. N2iteks soojendus (mis minu jaoks on lihtsalt keha soojaks saamine) oli rohkem tema impro j2rgimine (ja ysna keerulise pealekauba) ja kuigi saal oli jube palav, ei tundnud ma ennast soojenduse l6puks yldse soojana. Soojendus on see aeg, kus sa saad tunde sisse ja keha l2heb lahti. Noh, temal oleks v6inud see veidi paremini plaanitud olla. Aga v6ibolla olen ma tyypiline eestlane ja ei 'k2ivitu' kergesti. :P Segadust tekitas see, et stuudio kodukal reklaamiti terve trummisoolo koreo 6petamist, Ozgen ise ytles tunni algul, et meil ei ole vaja valmis j6uda, siis tunni keskel, et j6uame ikka valmis ning kokkuv6ttes ikkagi ei j6udnud valmis. No minul isiklikult oli suht savi, mina l2ksin kogemuse p2rast, aga m6ni pipi oli ikka ypris pahur, et ta 2ra ei l6petanud. Et ta kulutas h2sti palju aega koreo alguse peale ja l6pus hakkas t2iega kiirustama - veidi organiseerimata mulje j2i. 

Eelnevatel workshop'idel, kus ma k2inud olen, j2tavad 6petajad tunni l6pus selle aja, et kes tahavad, saavad koerot filmida, et ikka meelde j22ks, aga tema seda v6malust ei pakkunud. Samas keegi ei kysinud ka... 

Ja tegelikult oli mul v2ga tore, aus6na! Oma korraliku Eestist saadud tehnilise p6hjaga ei olnud mul suurt midagi sealt juurde 6ppida (tehniliselt siis), aga just see temperament ja tunne ja flirt ja emotsioon, seda oli tal kyllaga. Ja kokkuv6ttes oli see esimene Londoni k6hutantsutund, kus ma tundsin, et mul ei ole igav ja kus tase oli kesktase/edasij6udnud. :) Oleneb muidugi, mis ta j2rgmiseks 6petab, aga tema koolitusele l2hen ma heameelega veel. 

Aga Khaled Mahmoudi ta yle ei trumbanud - tema ikka on ja j22b minu lemmikuks.

Khaledi pilt siit.

Jah, meesk6hutantsijaid on veider vaadata (alguses), aga kui see issand-jumal-seal-on-mees-nabapluusiga-hetk yle l2heb, on see meeletult nauditav. Kui mehed ei ole h6ivatud maailma laiali lammutamisega, suudavad nad imelisi asju luua.

K6igi meeleheaks

Kui piisavalt kaua millegi sees olla, harjub eneselegi m2rkamatult ka k6ige veidramate asjadega. Tsiteerides Tikrit, kes tsiteeris kedagi teist PP-st, v6ib muidugi ka 8elda, et igast s*taga ei tasu ka 2ra harjuda. Aga nagu me k6ik teame, siis heade asjadega harjumine k2ib jubek2hku. Nii ka siis see, et igap2evaselt natuke segaduses olevate vanuritega suhtlemine muutub yhel hetkel lihtsalt... argip2evaks. M6nusaks argip2evaks ja sama naljakaks kui enne, aga sellegipoolest ei ole see enam midagi super-erilist.

Eile aga arenes yks jubevahva vestlusejupike skisost papiga. K6nnib teine m88da koridori ja minust m88dudes ytlen talle:

*Kuule, sa oled ju p2ris pikk!

*Jaa, ma olin Zimbabwes.

*Jah? Mis sa seal tegid?

*Andsin mehhiklastele nuga!

Poole ajast on ta Hitleri lapselaps. Siis vahel Jeesus Kristus ka. Vahel on ta meie k6igi ylemus ja siis ta laseb meid k6iki hoolega lahti. Ta oskab Shakespeare'i peast tsiteerida. Ma ei m2leta, kas ma olen maininud, et tal on komme s88giriistu oma sahtlitesse ajalehtede vahele peita. Kui me salaja ajalehti sahtlitest v2hemaks viskame, siis ta s2tib kenasti taldriku sahtlip6hja, noa-kahvli-lusika kenasti ymber, nagu laua pealgi. Ykskord leidsin 3 sahtlit niimoodi "kaetud".

Siis vahepealsesse aega on natuke t6sisemaid kyynistusi ka j22nud. Ykskord sain yhe eriti agressiivse vanadaami k2est niimoodi kyynistada, et vormipluus oli verine, kyynistus ise aga nii sygav, et arm siiani alles. Kenasti rangluu all kohe.... 

Einoh, nalja saab pidevalt, iga p2ev, aga ma lihtsalt ei pea neid eriti meeles v6i ei kirjuta yles.

Homme olen vaba ja l2hen Tyrgi meesk6hutantsija trummisoolo workshop'ile! Juhhei! Ise olen p6nevil... :))))

Tuleviku tarbeks, et ma 2ra ei unustaks - olen saanud Londonis rattaga ka s6ita. :) Nimelt helistas Jamaika yksp2ev ja kutsus parki kaasa. Tal oli vaja rahus eksamiteks 6ppida ja noh, mulle ju meeldib pargis, nii ta mind kaasa kutsuski. Tingimusel, et ma sisustan oma aega ise. V6tsin oma uue poolelioleva maali kaenlasse ning l2ksin kaasa. Noormees oli endale aga vahepeal ratta soetanud, millega ma siis tema lahkel loal pargis veidi ringi k2rutasin. Kes on Alexandra Pargis k2inud, teab, et seal on kogu see olemine nii kynklik ja m2gine, et niisama s6ita ysna raske. Pluss k6ik pargiteedel kakerdavad lapsed. Ja p2rast maalisin ka. Igate vahva oli.

Igavuse m66dupuu

Yhes6naga, ma tean, et 25 aastaselt kudumisega tegeldes tembeldatakse sind imelikuks, igavaks, vanaemaks, jne. Ainuke asi, millest ma aru ei saa, on miks? Miks on 'igav' oma k2tega asju luua? Ses suhtes, et n2iteks maalimine on t2iesti aktsepteeritav ja n2itab sinu loomingulisust. Selle puhul ei pea keegi sind veidrikuks. Sama lugu veel mitmete teiste k2eliste tegevustega. Aga kui kududa meeldib, oled maha kantud. Miks kudumine igav on? Et jumala eest on aega omi m6tteid m6elda? Nojah, kui on, mustrit lugedes pole sul aega silmagi pilgutada. Ma ei tea. T2na tembeldati mind j2lle 'igavaks'. Aga endale ma kyll igav ei tundu, ma ei tea... Noh, hea kyll, t2na tuli lahterdamine sellesama 18 aastase moslemineiu poolt, kellega ma koos t88tan ja kuigi mulle on seda nii palju kordi 8eldud, siis t2na see j2lle puudutas mind kuidagi. 

Kusjuures, kui t2iskasvanud (noh, uskuge mind, seda neiut ei anna yhe eesti 18 aastasega v6rrelda, nii et tema kohe kindlasti t2iskasvanud ei ole. Mina kolisin 18 aastaselt kodust v2lja, tema suurim mure on, kas ta s6ps ikka annab talle Vuittoni koti ostmiseks allahindlust) naised kommenteerivad (mehed ei ole siiani kommenteerinud, kusjuures), siis alguses tehakse maha. Et on igav ja imelik. Siis natukese aja p2rast, et tegelt t2itsa lahe on, et a) nad ikka oskavad ka tegelikult kududa v6i b) kas ma viitsiks neid kuduma 6petada. Nagu ??? Sorry, mul on hetkel identideedikriis. :D Sest ma t6esti ei arva, et ma olen igav sellep2rast, et mulle meeldib omaette toimetada, kududa ja 6htuti aias maasikataimi kasta.

Potip6llumehe asit6endid

Et te siin vahepeal imelikke m6tteid m6tlema ei hakkaks, postitan oma pideva jutu t6estuseks m6ningatest saavutustest pilte. 

Siin on jogurti/hapukoore topsides v2ikesed tomatitaimed, keskmises tomatikarbis piparmynt ja lillepotis kah piparmynt. 

Praegu kosuvad tomatikesed minu toa aknalaual, osad ka k88gis ukse kohal oleva akna raami peal.

Need maasikad ostsin ma t2iesti plaaniv2liselt - nael tykk. M6tlesin, et vahet pole, proovime siis seda kah. Kasvavad kenasti, tundub, et neile meeldib nende asukoht. Ylemise taime alumine/keskmine v2iksem leheke kasvas muideks yhe 88ga. :)

Piparmynt potis on ka julgesti kosunud. Plastikpotte ma siiski ei soovita - need l2hevad p2ikese k2es kuumaks ja niiskus aurab mullast v2ga kiiresti 2ra.

Selle lavendli kinkis mulle Evely 25ndaks synnip2evaks. Elas selle erakordselt lumise ja kylma talve 6ues yle ning kevadel ymberistutades hakkas uusi v6rseid ning 6isi ajama.

Ning siin siis Yuyu ostetud lehtsalat, mis juba paari p2eva p2rast nina mullast v2lja pistis.

Nurmenukk oli minu jaoks t2ielik yllatusleid. Siin pildil puhkab ta m6nyga vaarikalehtede all. Ostsin ta koos maasikatega, kuigi tegelikult l2ksin kummelit otsima. :D Mida ei olnud, oli kummel...

Aias on niisama ka kevad...

Ja tadaaa! See on minu ja Yuyu kompostihunnik! Rohukihi all on veel suur hunnik aedviljaj22tmeid.

Ning Yuyu teemal j2tkates, talle tuli 6de kylla ning niisama jutustasime siis k88gis, kui Yuyu mangus, et keegi ta meeletud kabatshokikogused 2ra s88ks. Niisiis tabas mind inspiratsioonipuhang ning kypsetasin kabatshokist, v2rskest tomatist, sibulast, munast ja juustust ilgelt maitsva roa. Ma ei ole kunagi nende suvik6rvitsaliste f2nn olnud ja see oli t2iesti ausalt esimene kord mul seda kypsetada. Nii hea oli, et ma koha patsutasin endale 6lale ja nentisin, et kyll ma olen andekas. :D

No vot nii on lood siin pool sood.

Byrokraatiast ja to-do listidest

Esimese uudisena mainiksin 2ra, et k2isin t2na koolis oma ametlikult sertifikaadil j2rel. :) Jah, justnimelt nii kaua l2kski aega, et oma p2ris ametlik ja templitega tunnistus k2tte saada. Suht uhke n2eb v2lja ka. :) 

Teise uudisena sellest, et yritasin t2na oma kadunud dokumendist politseisse teatada. Suht tulutu ettev6tmine. Kogu jutuajamise kokkuv6te on selline, et seniks kuni yhtegi kuritegu minu dokumendiga sooritatud pole, ei saa nemad midagi teha. Noh, ma igatahes yritan m6nda teise politseijaoskonda veel minna, et 2kki see tyyp ajas mulle mingit pada. Aga tunne on kyll selline, et nokk kinni, saba lahti...

Ja viimase aja to-do listidest... Mul on viimasel ajal h2sti palju paberim22rimist ja muidu asjaajamisi olnud. Nende p6hjustest siis, kui paberimajandus korras on ja k6ik 100% kindel. 2ra h6iska enne 6htut. Igatahes, n2iteks. Teen mina yhe listi. Listis on n2iteks 5 asja. L2hemal vaatlusel selgub, et umbes 3 asja puhul tuleb teha 4 erinevat asja, et see esimese listi linnuke kirja saada. Konkreetsemalt? Olgu. Vaja on terviset6endit. Selle jaoks on k6igepealt minul endal mingi pikk ja lai kysimustik vaja 2ra t2ita. Siis tuleb ema saata P2rnus vana perearsti juurde, kas nemad minu vaktsineerimistest midagi teavad + emaga igasugu p6etud ja p6demata haigusi l2bi arutada (r22kimata siis ka haiguste t6lkimisest). Siis tuleb minna siinse perearsti juurde, kes peab mingi osa ankeedist 2ra t2itma ja hunnikuga templeid peale l88ma. Seda muidugi juhul kui mul veab ja ta ei saada mind edasisi analyyse tegema. Nii ongi yhe linnukese saamiseks tegelikult hoopis 3-4 asja teha. 

Ja niisugused on k6ik mu listid. Pesupesemine v2lja arvata :D 

Kohevarsti hakkan trenni minema. Esiteks on mul sihuke imelik grupp. Tehniliselt on nad v6rdsemad kui enamus gruppe, kes mul aastate jooksul k2e alt l2bi k2inud (jaa, mul jookseb nyyd ju neljas aasta seal stuudios), aga nad on nii kuradi elutud ja t6sised, et ahastus tuleb peale. Ma mingi elu eest rygan ja viskan nalja ja lollitan ja teen sada imet, mis k6ikide teiste gruppide puhul on alati t88tanud, ja n2ed, selle puhul ei t88ta MITTE miski. Ma suisa pelgan minna, sest sihuke halb maik j22b suhu p2rast seda tundi. Tyhjaks pigistatud. Ja teiseks pean ma m6tlema, mis ma selga panen, sest mul 6nnestus t88 juures kaela alla rinna peale ysna kole kriimustus saada, sellega kyll ei taha lehvitama minna...

Nutt ja hala. :D Aga tegelikult olen ma t2itsa r66msas tujus ja nii. Hommikul istutasin eile soetatud kaks maasikataime ja yhe nurmenuku aeda maha. Vaatame, kas need l2hevad kasvama. Sest tundub, et kogu pakk rukkililli ja pool pakki saialilli on omadega 6htul (ma tykk aega m6tlesin, mida 8elda, sest 'maha visatud' ei k6laks ju kylvatud seemnete puhul just p2ris 6igesti. Ning 'aia taha' k6laks kah naljakalt, sest ma kylvasin seemned aia k6rvale.. :D), t2hendades siis seda, et mitte midagi pole siiani yles tulnud.

Noh, jah. Mis seals ikka, p8idlad pihku, et v2hemalt nurmenukk ja maasikad kasvama l2heks. :)

Kas ma olen imbetsill?

Yhes6naga. On m88dunud rohkem kui 25 t88p2eva sellest, kui ema mulle mu dokumendi Eestist posti pani. Ema on Eesti Postile juba vastava avalduse esitanud, et mingi inspektor saaks uurima hakata, kuhu see kiri j2i. M6tlesin siis t2na Kuninglikku Posti helistada ja 2rakaotamise kohta kirja kysida. Oi, see oli vale otsus. Sest see tyyp, kellega ma r22kisin, oli j6ledalt kylm, ebaviisakas ja kannatamatu v2rdjas, kes ei kuulanud mu juttu 2ragi, kui hakkas mulle mingit paska ajama. Et kuidas Eesti Post on asjas syydi ja nemad ei v2ljasta mingeid kirju ja kysi Eesti Posti k2est, kus su pakk on, sest nendel pole aimugi. Kui ma yritasin veel midagi kysida, korrutas t2pselt sama juttu. Ja isegi siis, kui ma kysisin, et miks sa minu kui idioodiga r22gid, et ma saan aru, mida sa ytled, aga minu kysimus on hoopis selline, vastas ta sama j2rjekindlusega t2pselt sedasama jura, mida enne. Yhes6naga, ta isegi ei kuulanud, mida ma r22kisin, ta ei lasknud mul juttu l6petadagi, kui juba hakkas kannatamatu tooniga iba ajama. See ajas mind nii ahastusse, et ma panin toru hargile ja hakkasin nutma.

Ma saan aru, et sellel tyybil on siiralt pohhui, kus minu dokumendid on, eks. Aga klienditeeninduses t88tades peaksid sa nagu aru saama, et kui su klient sulle kaks korda ytleb, et ma ei ole idikas, 2ra sr22gi minuga nii, nagu ma oleksin, ja sa teed seda ikkagi, siis on midagi ikka valesti. Kokkuv6ttes v6ib asja uurimine v6tta aega kuni kolm kuud. 

Ropp ja r6ve s6im. 

Sellele t2iesti vastandlikult on mul p6hjust Eesti ametiasutusi ainult kiita. N2iteks Eesti Politseiametit ja Eesti saatkonda Londonis. Vastused kysimustele tulevad kiirelt, k6ik toimingud tehakse ruttu, k6ik on kiire, asjalik ja funktsioneeriv. Yldse ei ole tunnet, et jooksed peaga vastu kiviseina. 

(Haa, just praegu saatsin Kuninglikule Postile kaebuse sita klienditeeninduse kohta)

Yhes6naga. Nutt ja hala. Ehkki peale kaebuse esitamist tunnen ma end veidikene paremini. :)

Põllumehe raske elu

Ehk kuidas ma õhtul kell 10 hakkasin tomateid ymber istutama.
Lugu tegelikult üsna lihtne. Kastsin aknalaual olevaid taimekesi, kui yks karp u 15 taimega vasta maad lartsatas. Kuigi ma selline esmakordne potipõlluharija, taipu nii paljukest ikka jagus, et naabrinna appi kamandasin ja oma lohakuse tagajàrjed likvideerisin. Nii me siis kaevasimegi pimedas õues tunde järgi mulda ning köögis laua peal leidsid pisikesed tomatitaimed omale uue kodu jogurtitopsides. Igate vahva oli, unustasin töised ebameeldivused hoobilt :)

Kudumisest

Heihoo! T6mbasin oma peenikesest telefonist l6puks ometi pildid arvutisse ja otsustasin siis nyyd paari pilti oma suurest kudumismaaniast ette n2idata. K6igest mul kahjuks pilte pole, ega ma sygisel ju ei arvanud, et nii massiliseks see tegemine l2heb... 

See on siis minu valgete p2rlitega myts. Jubeh2sti s2tendab, pildil pole v2ga h2sti n2ha. 

Igayhele oma - yks Jamaikale, yks mulle, yks Liinale

See myts-sall oli Liinale kingituseks.

See sai emale

Ning see on Sapphicu tekk, mida ma nyyd viimased poolteist kuud tegin. M66tudeks sai u 145x85cm.

Ysna tubli, ytleks ma. :) K2isin raamatukogus ja leidsin sealt suure hulga igasuguseid kudumisraamatuid. Peamiselt sellest, kuidas kududa, aga veidi mustreid ja asju oli ka. Infoks nii palju, et hetkel ei ole mul v2himatki tahtmist midagi asjalikumat proovida. Et nagu kindaid v6i kampsunit v6i mustrit. Ma tahan ennast lihtsalt v2lja lylitada ja samal ajal filme v6i multikaid (Futurama ja Simpsonid, eks :D) vahtida ning see ei 6nnestuks mul teps mitte, kui ma peaks n2puga mustris j2rge ajama ja silmi lugema. :) Nii ma siis teengi oma lihtsaid asju.

Kui ma oleksin moslem...

...siis ma n2eksin v2lja selline:

 Ehk siis mul on yks t88kaaslane, kes on yks h2sti armas neiu. Juhtumisi moslemineiu. Pear2tiga ja puha, aga mitte musta yrbiga. Ykskord soris ta oma kotis midagi ja t6mbas v2lja selle n2o ette k2iva jublaka ja nentis, et oi n2ed, 6de laenas mu kotti ja unustas oma n2okatte sinna sisse... Noh, mul oli vaja muidugi kyyned taha ajada... :D Ma v6in saladuskatte all 8elda, et nalja sai k6vasti ja nii m6nigi inimene ehmatas t2itsa 2ra. 

N2dalavahetus Kylmas P6hjas

Hoi-hoi! Maailmar2ndur Hot Hoochi Mamacita on j2lle kodulinnase tolmu saabastele soetanud ja jagab teiega nyyd oma seiklusi P6hja-Inglismaa t88stuslinnakese Leedsi v2isamisest.

Niimoodi siis.

Siin silla all pandi k6ik reisijad maha. Ma polnud ainuke, kes mokk t8llakil n6utult ringi vahtis ja ilmselgelt m6tles, et no n i i p2rap6rgu see koht ka olla ei saa, et bussijaam silla all on. Tegelikkuses on asi hoopis nii, et p2risbussijaam on nurga taga, aga odavs6idukompaniid sinna ei lubata...  

Yldmulje linnast oli sihukene. Yks tehas teise tootmishoone otsas. Kesklinnast v2ljaspool olid ainult vabrikud ja veoautod. 

Kesklinnas oli aga v2ga ilusaid hooneid. Kontrast on sama nagu Lasnam2e ja vanalinna vahel.

Aga 88 veetsin ma hoopis Guiseley's, v2ikeses Inglismaa m2gikylakeses.

Igate vahva oli. 4,5 tundi bussis6itu oli ka hariv. Kui Eestis yhest kohast teise s6ita, n2eb maanteede 22res lugematul hulgal lehmi (noh, nyyd masu ajal kahjuks ehk juba loetaval hulgal, ent siiski) ja aegajalt sekka m6ned hobused. Inglismaal ringi s6ites n2ed lugematul hulgal hobuseid ja aegajalt m6nda 2raeksinud lehma. Hobused n2evad siin muideks teistmoodi v2lja ka. N2iteks mustavalgelaigulised (t2pselt nagu lehmad), hallid ja k6rvid. Tavalist selget ja s2ravat pruuni nagu meie torikad on, n2gin vaid paari. Ilus maa, looduslikku metsa v6iks rohkem olla, aint yhed p6llud ja istutatud puuderivid nende vahel...

Viimase aja kiireid t2helepanekuid

T2helepanek 1. Tavalise hambapastaga hambaid pestes on 6htul magama minnes suus hea maitse/l6hn, aga hommikul yles 2rgates j6hker p2kapikul2bu. Mahehambapastaga pestes ei ole 6htul magama minnes yldse mingit erilist maitset ja hommikul on suus t2iesti normaalne mittemidagiytlev maitse/l6hn.

T2helepanek 2. Dementsetel vanuritel on k6ige raskem meelde tuletada, kui palju lapsi neil on. Igast muudele kysimustele v6ivad nad vastata, aga kui laste arvu kysida, j22vad nad k6ik eranditult enda ette vahtima, s6rmede peal lugema ja kokkuv6ttes kas mitte vastama v6i mingit umbluud ajama. Ilgelt kummaline mu meelest.

T2helepanek 3. Ilm on ilgelt pask. Ma olen Londonis ja ma k2in aprillikuus talvemantli ja kampsuniga. Nagu v2ga kole ikaldus. Ja see l6putu vihm ning l2bil6ikav tuul, mis t2iesti kondiydini tungib ja mida mitte mingi riietehunnik ei suuda eemal hoida... V6ehh. Kas ma selle eest oma makse maksan v6i?

T2helepanek 4. Vahetevahel on inimesed kenad. T2iesti uskumatult kenad. Eile k2isin n2iteks Jennyl kylas. Lisaks 22rmiselt meeldivale ajaveetmisele (pl2kutamine, heegeldamine ja teejoomine) oli tal mulle yllatus. Nimelt kudus Jenny mulle pehme karvase kreemikasvalge salli kingituseks. :) See sall on niiiiiiii soe. Eile oli ilma, et j2rele proovida... 

T2helepanek 5. Arsti s6nutsi on mu vereproovi kohaselt kolesterooli tase veres liiga k6rge. Nii et tuleb hakata vaatama, mida ma s88n. Ei ole tore, aga pikemas perspektiivis kindlasti moraalseks toeks, kui ahvatlustele vaja vastu seista. N2iteks t2na suutsin pakutud kr6psudele ei 8elda, aga l6unas88gi juures magustoidule mitte. 

T2helepanek 6. Mulle meeldib mu t88. T6epoolest meeldib. Kahju ainult, et see t88 k6rgemate kohatde poolt v6imalikult raskeks tehakse. 

On aeg magama kobida. N2dalavahetusel ootab mind P6hja-Inglismaa linnake Leeds, kuhu ma loksun bussiga 4,5 tundi. Juhhei! Aga homme tuleb veel yks pikk t88p2ev yle elada.

Uus tase

Olen haiglas (muretsemiseks pole põhjust. Perearst saatis vereanalüüsi ja EKG'd tegema ja see uuringute keskus on suures haiglas sees). Ja uus tase on järjekorranumbrites. Siin on automaatne piletisüsteem nagu pangas ja siis kui mina oma piletikese saamiseks nuppu vajutasin, kutsuti sisse number 51. Minule väljastas masin pileti number 119. Minu ees oli 68 inimest vereanalüüsi ootamas. Nüüd, 10 mintsa ja EKG hiljem, on järts number 67 juures. Päris kähku liigub, kui nii mõelda.

Siis, kui liiga paljust kirjutada on

Siis juhtub tyypiliselt see, et ei kirjuta yleyldse mitte millestki. Parim motivaator on muidugi kirumine ja nii ma siis teengi otsa lahti.

Kuninglik ning Vabariiklik Post ja Tyhjad Lubadused. 

Yhes6naga, saatis minu emake hea mulle t2hitud kirja, mille eest tuleb allkiri anda ja mida saab ka j2lgida. Nende jutu j2rgi. Siin UK-s antakse su kiri jumala pohhuilt esimesele pastakaga vastutulevale olendile, nii et see on juba esimene tyng. Su kiri toimetatakse Euroopa piires 3-5 t88p2evaga jooksul kohale. Teine tyng. Siis see jutt, et sa saad mingi koodiga oma kirja t2pset asukohta j2lgida, yksk6ik, kus maailma otsas su kiri juhtumisi on. Kolmas tyng. Eesti Posti kodukal, mida nad j2lgimiseks soovitavad, ei ole sellist v6imalust. Postkontoris ja klienditeeninduses m8lisedes suudeti l6puks v2lja nuhkida, et Eestist l2ks see kiri 2ra 5-ndal. Aga kus see on, seda ei tea. Et kui kiri l2ks UK-sse, tuleb kohalikku postiteenusesse helistada ja kysida. Klienditeeninduse numbrit neil ei ole. Kodukal v2itis j2rjekindlalt, et info selle koodi kohta puudub. Postkontoris 8eldi mulle sama asja ja anti number, kuhu helistada. Mis, tuleb v2lja, on l6pututes ringides tiirutav autmaatvastaja. 

???

Kurat! Mul on t2iesti juhuslikult seda kirja kiiremas korras vaja. ja mida see kuradi postiteenindus teeb, et nad 11 p2evaga ei suuda riigisiseselt kirja kohale toimetada?

Enihuu, et syda kergemaks saada, kirume kohe Alice't Imedemaal kah. V6rratust raamatust ja fantaasiakirevast loost on tehtud mage sisutu ja julm lavastus. Alice on kylm ja elutu, valge kuninganna m6ttetu eit, keda on yritatud sylitamise ja 88kimisega naljakaks teha, Deppi roll arusaamatu, ning yldkokkuv6ttes on tegu sellise julma filmiga. Noh, sihuke silmamunade v2ljatorkimise, loomade piinamise, hirmuvalitsuse ja laipadega. Lastekas, indeed.

Oh well, igatahes. T2na oli postkontorile vaatamata tore p2ev. Nimelt t6mbasin lyhikeste k2istega s2rgi selga ja l2ksin 6ue peenraid kaevama ja rukkililli istutama. V6ibolla on liiga vara, et seemneid otse 6ue panna, aga poogen. Oli tahtmine aias m8llata ja nii ma siis kaevasin peenraid, tassisin mulda laiali jne. :)

T88l on olnud kiire ja ennastyletav aeg. P2ris mitmeid kordi on olnud tunne, et nyyd homme enam t88le ei tule. Aga samas kogemus on hea, tulevikus suhtes just eriti. Nii et rasked p2evad tuleb hambad ristis 2ra kannatada ja m6nusaid p2evi nautida. 

No, mis seals ikka, Futurama neljas hooaeg juba poole peal, aint viis hooaega sellel ongi... Et siis veel veidi kududa ja Futuramat vaadata ning siis tuttu. Oi, ei. Yuyu tegi ettepaneku Vietnami restosse s88ma minna. Odavad hinnad, kodu l2hedal, maitsev toit. No olgu, kui k6ht tyhjaks l2heb, on minek. :)

Hiina pelmeenidest ja kudumisest

Juhhei! V2ljas paistab p2ike, mul on vaba p2ev ning uus kudumisprojekt! T2iega m6nna. Endale ei ole yldse 2ge kududa, peab ikka kellelegi teisele tegema, siis on palju 2gedam. :) 

Igatahes, reede 6htul tegime Yuyuga hiina pelmeene. Ilgelt head tulid v2lja, kusjuures. Eks need pelmeenid ole meie omadega suht sarnased, ainult et kastmeks l2heb hapukoore asemel 22dika-sojakastme segu.

Ja siis laup2val k2isin Jennyl kylas. Kudusime. :D Ja muidugi laterdasime terve p2eva, s6ime tuunikalav6ileiba, k2isime poes vardaid ostmas, keerutasime ymber posti (jooh, tal on keset tuba maast laeni post, postitantsimiseks m6eldud. Ei, ta ei ole striptiisitar, see on seal t2itsa niisama), kuulasime mussi ning m6nulesime. 

T88l on endiselt sedamoodi, et t88 iseenesest meeldib, residendid on naljakad ja ainuke asi, mis tuju alla t6mbab, on m6ni meeskonnaliige. Nagu alati, I suppose. 

Igatahes, ei ole siin aega ega p2vavalgust midagi vaja raisata - vardad k2tte ja kuduma! 

PS. Kui m6ni siinsetest lugejatest juhtub pesitsema Londonis v6i oleks korra kuus v6imeline Londonissse tulema, siis tea, et oled avasyli kudumisringi oodatud. :) Proff pole meist keegi, aga kambapeale saame hakkama. :) Arvesse l2heb ka heegeldamine, tikkimine, joonistamine, misiganes k2sit88 parasjagu pinget pakub.

Ennast yletades

T2na v6tsin end kokku ja l2ksin yksinda kinno. Ma ei ole see yksik hunt, kes omaette m88da nurgataguseid k2ib, eks. Mulle meeldib seltskonnaga kuskil k2ia. Olen omaarust enne ka yksi kinos k2inud, aga t2pselt kyll ei m2leta, millal. Igatahes tundsin, et astusin mingist barj22rist yle. Yksinda popcorni ning j22tist osta oli suhtokei, yksinda saalis keset pingirida istuda ja filmi algust oodata oli paraku veidi tobe. Ning naerukohtade peal pidin kah end tagasi hoidma ja daamilikul kombel pihku itsitama - kesse siis ikka ihuyksi kinos hirnuda r88gib, eks. :D Aga film oli m6666666nus. :) The Princess and The Frog by Walt Disney. Oi, kuidas mulle j2tkuvalt meeldivad lastefilmid. Nii m6nus, nii aus, nii tore lugu, nii palju muusikad ja pointi ja moraali. ja 6nnelik l6pp kauba peale. :D H2sti-h2sti vahva. Peaks rohkem sellest tobeduse-barj22rist ja enda ebakindlusest yle astuma. :P

S2h sulle kooki moosiga

Hmm. Oli plaanis igast asjadest kirjutada, aga hetkel on mind j2rjekordselt tabanud yks yksilduse ja meeleh2rmihoog. Noh, jah. Lihtsalt. Raisk. Ytlemata s6nad ja teadmatus.

Headest uudistest n6nna palju, et seda sissekannet kirjutan oma uue peenikese roosa l2pakaga. Juhhei! Pea kolm kuud arvutivaba elu on L2BI! Raha tuleb veel v6lgade katteks v2lja k8hida, aga noh, selle p2rast muretseme hiljem. :D 

Hea kyll, ma proovin kirjutada, sest homme tulevad muidu juba uued muljed peale ja siis unustan 2ra. Ehk siis j2rjekordne peatykk sarjast 'p2rle hullumajast'.

Mina ja Roman paneme yhte Aafrika vanameest voodisse. Tyypi tyleb toita ja tassida, omal k2el oleks kohe k88ga. Tavaliselt ta peale 'mhmh'i' ja 'okidoki' suurt midagi ei ytle. Kuni eilseni. ;D Oli teine sellises h22s tujus, muudkui itsitas nagu koolitydruk, kui ma pluusin88pe lahti tegin jne. Oli siis teine juba voodis kylili, meie Romaniga ajasime juttu, kui korraga ytleb aafriklane: Let's go to the bush! Mine pekki, kuidas me Romaniga irvitasime. Minuti p2rast ytleb aafriklane: Bush life is good life! Minu ja Romani teemaarendus kulges p2rast seda teemal, et kindlasti kuskil Komatsus on selline ettepanek mingi hullem kompliment ja uue kuninganna sisse6nnistamine. :D 

Siis on seal yks teine vanamees, inglane, kes ajab mingit T2IESTI seosetut juttu. Info m6tteks, et ma ei ole taga kunagi mingil sel teemal vestelnud. Residendid istuvad k6ik telekatoas ja inglane vaatab mulle korraga otsa ja kysib: 

How's your foot?

My foot is fine, yeah, how is yours?

My foot is fine.

Mingi aeg hiljem sehkendasin midagi tema l2hedal ja j2lle arenes lyhike vestlus. Need algavad lambist mingi tema suvalise lausega ja l6ppevad siis, kui tal peale kahte lauset m6ttel6ng 2ra kaob. 

Inglane: I know you! I met you in the prison!

Mina: Oh, have you been in the prison?

Inglane: No.

Mina: So how did you meet me in the prison if you haven't been there?

Inglane: -

T2na k2isin esimesel ylikooli intekal ka. T2ielik l2bikukkumine. :P Kohutav! Matemaatikatest oli ilgelt raske ja intervjueerija mingi eriti ebaviisakas bitch. P2hh. Aga vahet eriti pole, ses suhtes, et j2rgmise inteka jaoks hea n2puharjutus. 

Homme veel t88l ja siis kaks vaba p2eva, juhhei!

Tüüpiline mina

Väljas sajab tihedat vihma, aga ega selline pisiasi saa ometi takistada lavendli ümberistutamist. Kummikud ja vihmakeep ning õues paterdamine võis alata. Lavendel sai ümberistutatud, tomati ja basiilikuseemned plastkarpi idanema pandud. Vihm on paraku siiski nii tihe, et peenrakaevamise lükkasin edasi.

Peidetud söögiriistadest ja märgadest ubadest

See pisike daam, keda neli hooldajat ykskord dushitasid, pani mind eile südamest naerma. Kõigepealt mainiksin ma tema armast nimesaamislugu. Ta nimi on Ruby ja ta ütles, et ta isa pani talle nime kalliskivi järgi, sest et ta on nii kallis ja hinnaline. :) Igatahes, läksin ta käest küsima, mis ta õhtusöögiks tahab. Menüüs oli mundris kartul konservubadega (baked beans). Nimetasin talle siis, et kartul ja nii. Mille peale tema kiljatas: Märg! Märg! Märg-märg-märg-märg-märg-märg!!! Issand, kuidas ma irvitasin. Yle oma naeru kuulsin veel nii palju, et tema ei annaks koerale ka midagi sellist süüa. Õige küll, hommikusöögihelbeid sööb ta ka nii, et kausitäie helveste peale läheb umbes 3 supilusikatäit piima. :D

Ja siis on meil osakonnas kaks diagnoositud skisot ka, eks, yks naine, yks mees. Ma juba enne märkasin, et iga kord, kui ma vanamehe kandiku ära koristasin, oli seal vähem nõusid kui siis, kui ma selle söögiga sinna viisin. Ja siis juhtumisi rääkisin majapidajaga, kes pajatas, et ükskord tema tuba koristades olid nad nii 20 noa-kahvli ringis sealt leidnud. Kuna ma pelgan seda vanameest ja mõte tema toas vedelevatest söögiriistadest ei tundunud just kõige ohutum olevat, panin majapidajad ukse peale valvesse ning asusin ta tuba ryystama. Ma ilgelt kartsin, et kui ta tagasi tuleb ja mind tema asjades sorimas näeb, tuleb mulle kallale. Nii ma siis kiirustasin ja täiesti ebahuvitaval kombel leidsin kõik noad-kahvlid-lusikad-tassid-taldrikud sahtlitest ajalehtede vahelt ja alt. Ma igaks juhuks vaatasin ikka vannituppa, riidekappi, voodi taha ja madratsi alla kah, aga seal polnud midagi. :P Kartsin, et ta hakkab lamenti lööma, kui ükskord taipab, et keegi on tema asjades sorinud, aga mingit märkimisväärset märulit ei toimunud. Välja arvatud muidugi see, et hädaabi nuppu kasutab ta toateeninduse otstarbel.

Einoh, patsientidega saab ikka nalja.

Kultuurishokist

Mul on eilsest ikka veel halb tuju. Kuigi ma olin rampväsinud, oli raske magama jääda. Sama lugu poole öö ajal, kui korra põit kergendamas käisin. Lihtsalt ei jää magama. Peale pikka vähkremist panin audioraamatu vaikselt mängima ja kuulasin pool tundi 'Väikseid naisi'. Peale seda tuli unine olemine ja mõte läks mujale ning peale mõningast passimist jäin lõpuks uuesti magama. See on minu puhul ebatavaline, tavaliselt magan ma probleemivabalt ja hästi.
Aga mõtted ja pinge eilsest muudkui ketrasid ja ketrasid ennast edasi ja tagasi.
Ühesõnaga, kurb on see koitmine, millised kolleegid on ebameeldivad. Seesama mutt, kes mind õpetas, on paraku äärmiselt düsfunktsionaalne, organiseerimisvõimetu ja ennasttäis. Õhtu lõpuks olime teise hooldajaga mõlemad nii üles krutitud, et ma olin valmis osakonnajuhataja juurde minema. Täiesti kohutav päev.
Patsientidel tundub ka mingi halb periood olevat. Naljakas on see, kui ühel on halb päev või paha tuju, siis on üsna kindlasti teistel ka. See sõltub vist kuufaasidest, irw.
Meil on osakonnas üks uus patsient, Kreeka vanamees, kes on poolenisti halvatud. Aga vahva vanamees on. Eile hommikul, kui me teda pesime, teatas, et tema tahab tantsida! Nii me hakkasime talle seda kõige kuulsamat Kreeka viisikest laulma ja plaksutama ja tüüp läks jumala äksi täis - oma funksiva käega vehkis ja üritas nipsu teha ning samal ajal tegi ergutushyydeid, missest, et rytmist mööda. Nii armas :) Enamasti ei reageeri keegi millelegi.
Jah, ja siis see türklanna päeva lõpus pani mu kannatuse tõsiselt proovile. Tal on hobuse jõud ja olekult rahutu nagu venelane Pronksöö ajal. Kolmekesi vahetasime ja pesime ta ahtrit pea 15 minutit, sest kuigi me kahekesi hoidsime teda kinni, viskles ning röökis-sõimles ta voodis samal ajal nii hullusti, et kolmas hooldaja ei saanud oma tööd korralikult teha. No ja mis sa sihukesega teed? Hammustab, näpistab, lööb. Jätad ta oma sellesamuse sisse? Ega tal sellest mõistus koju ei tuleks. Ja rahusteid talle ei anta. Õudne.

Aga täna olen ma vaba ja kui õnnestub, lähen mulda ja seemneid ostma ning ehk isegi aias kaevama. Juhhei.