Kui piisavalt kaua millegi sees olla, harjub eneselegi m2rkamatult ka k6ige veidramate asjadega. Tsiteerides Tikrit, kes tsiteeris kedagi teist PP-st, v6ib muidugi ka 8elda, et igast s*taga ei tasu ka 2ra harjuda. Aga nagu me k6ik teame, siis heade asjadega harjumine k2ib jubek2hku. Nii ka siis see, et igap2evaselt natuke segaduses olevate vanuritega suhtlemine muutub yhel hetkel lihtsalt... argip2evaks. M6nusaks argip2evaks ja sama naljakaks kui enne, aga sellegipoolest ei ole see enam midagi super-erilist.
Eile aga arenes yks jubevahva vestlusejupike skisost papiga. K6nnib teine m88da koridori ja minust m88dudes ytlen talle:
*Kuule, sa oled ju p2ris pikk!
*Jaa, ma olin Zimbabwes.
*Jah? Mis sa seal tegid?
*Andsin mehhiklastele nuga!
Poole ajast on ta Hitleri lapselaps. Siis vahel Jeesus Kristus ka. Vahel on ta meie k6igi ylemus ja siis ta laseb meid k6iki hoolega lahti. Ta oskab Shakespeare'i peast tsiteerida. Ma ei m2leta, kas ma olen maininud, et tal on komme s88giriistu oma sahtlitesse ajalehtede vahele peita. Kui me salaja ajalehti sahtlitest v2hemaks viskame, siis ta s2tib kenasti taldriku sahtlip6hja, noa-kahvli-lusika kenasti ymber, nagu laua pealgi. Ykskord leidsin 3 sahtlit niimoodi "kaetud".
Siis vahepealsesse aega on natuke t6sisemaid kyynistusi ka j22nud. Ykskord sain yhe eriti agressiivse vanadaami k2est niimoodi kyynistada, et vormipluus oli verine, kyynistus ise aga nii sygav, et arm siiani alles. Kenasti rangluu all kohe....
Einoh, nalja saab pidevalt, iga p2ev, aga ma lihtsalt ei pea neid eriti meeles v6i ei kirjuta yles.
Homme olen vaba ja l2hen Tyrgi meesk6hutantsija trummisoolo workshop'ile! Juhhei! Ise olen p6nevil... :))))
Tuleviku tarbeks, et ma 2ra ei unustaks - olen saanud Londonis rattaga ka s6ita. :) Nimelt helistas Jamaika yksp2ev ja kutsus parki kaasa. Tal oli vaja rahus eksamiteks 6ppida ja noh, mulle ju meeldib pargis, nii ta mind kaasa kutsuski. Tingimusel, et ma sisustan oma aega ise. V6tsin oma uue poolelioleva maali kaenlasse ning l2ksin kaasa. Noormees oli endale aga vahepeal ratta soetanud, millega ma siis tema lahkel loal pargis veidi ringi k2rutasin. Kes on Alexandra Pargis k2inud, teab, et seal on kogu see olemine nii kynklik ja m2gine, et niisama s6ita ysna raske. Pluss k6ik pargiteedel kakerdavad lapsed. Ja p2rast maalisin ka. Igate vahva oli.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar