Tasa tehtud

Lahkusin täna hommikul kodust 9.30. Päike siras uhkes üksinduses keset lõputuid sinavaid välju. Vigla oli kaenlas, kummikud jalas ja UK garage kõrvus üürgamas. Suund oli aiamaale. Üksinda kaevasin peaaegu pool kaevamata alast ära, ehk siis platsi suhtes 1/3. Nokkisin välja kive, klaasikilde ja muidugi muid elusolendeid (umbrohtu, mädand kartuleid jms siis silmas pidades). Siis saabus mulle abivägi, kes ülejäänud ala läbi kaevas. Seda tuleb mul veel omapead viglama minna, sest selleks ajaks mul selg nii valutas, et enam ei jaksanud seal mullas tuhnida. Koju jõudsin 15.30. Päike oli pilvedest seltsidaamide taha peitu pugenud ning sellevõrra õues kohe krõnksam ka. 

Järjekordselt veeretasid kõik möödaminejad jutukest. Noh, ma ikkagi uus nägu ju. Tänase päeva saak on 4 ämbrit ja 10 maasikataime. :) Kolme viigipuuga itaallane andis. :P Ämber on ju üks tore asi, tooli eest ja kastekannu eest ja tassimisasjanduse eest jne.  Ma muidugi kohe ruttu korjasin 2 ämbritäit kiva 2/3 maatüki mullast välja ja IKKA on neid seal veel jaburalt palju. Kuidas selle maatüki eelmine kasutaja seal üldse midagi kasvatada suutis?

Aga sihuke visa eestlaslik omadus üritas täna pinnale tungida küll. No see, et iga möödaminejaga peab juttu puhuma... Vahel on tore küll, aga poole ajast tahaks lihtsalt, et minu maalapi ümber oleks kõrge hekk, nii et keegi ei näekski, kas ma olen seal või mitte.Tahaks omi mõtteid mõelda jne. Ehkki nad kõik on sõbralikud ja julgustavad. :) Oeh, ikka omaette tahab see eestlane olla... 

Muidu oli eriti vahva veel see, et pidasime kursakaalsasest brasiillannaga poolteist tundi telefonikonverentsi eksamiteemadel. :P Mina muudkui kaevan ja samal ajal seletan, kuidas need südameklapid ikka töötavad. Ja mina muudkui ikka kaevan ja tema seletab mingeid hormoonitootmisi. Kaks kärbest ühe hoobiga! :)

PS. Oskab keegi head lihtsat kapuutsi kudumismeetodit/lõiget/tegumoodi soovitada? Noh, tähendab see kapuuts peaks nagu selle kampsuni külge minema, mida ma praegu koon.