laupäev, 1. mai 2010

T88st ja eraelust

Eile oli selline naljakas p2ev, kus ma pidin yhe residendiga haiglasse minema. Noh, alati on nii, et yks hooldaja peab t6bist eskortima, seletama, mis juhtus jne. Eile l2ks haiglasse see vanadaam, kelle arm mul siiani rinnal ilutseb. V6ite ette kujutada minu n2gu, kui 6de (med6ed on hooldekodudes bossud - nendest k6rgem on ainult vanem6de vms, nemad vastutavad terve osakonna eest) ytles, et mina pean daami haiglasse eskortima. Mul automaatselt kangastusid silme ees k6ik need mustmiljon korda, kui see daam agressiivseks ja l2rmakaks muutus... Ah, et mis tal viga oli? Midagi, kui aus olla. Me hooldajataega arvasime kohe, et vanamutt teeskleb, aga tegevustet2di ehmatas 2ra, et mutt minestas v6i hakkab koolema v6i teab mida. See daam ongi mingi selline, et aegajalt teeskleb omale igast asju kylge, aga kuna ta on hirmsasti segaduses (noh, me ytleme dementsete kohta, et nad on segaduses ja nad ei saa aru, kus v6i mis on), siis ei tule nagu selle peale, et tal v6iks j2tkuda kavalust millegi teesklemiseks. Yhes6naga olevat seal tegevustetoas natuke nagu minestanud v6i nii. Ja nii see kiirabi siis tuli ja nii saingi mina (6nneks) esimest korda P6hja-Londoni traumapunkti.
Mul on olnud 6nne vaid P2rnu ja Tallinna traumapunktis k2ia ja noh, need kohad ei kannata Londoni haiglaga mingit v6rdlust. :D Suuruse suhtes siis. Meid toodi otse kiirabiautost mingisse suurde saali, mida 22ristasid kabiinikesed ettet6mmatavate kardinatega. Mina lugesin kokku umbes 20 kabiini. Saali keskel oli kaks suurt vastuv6ttu v6i 6dede t88kohta  pluss veel kapid igasuguste medtarvetega. Ja vahepeal tekkis isegi j2rts, et kabiine ei jagunud! Nii palju, kui ma t6mbamata kardinatest n2gin, oli p2ris palju vanureid voodites pikali ja m6ni yksik siis tundus ka t6elise h2daga olevat. Huvitav. Aga jah, kokku olime seal pea neli tundi. Millest ehk pool tundi kokku tegeldi meie vanadaamiga ja ylej22nud aja lihtsalt ootasime. Ooooooootasime. Selle vanadaamiga, kes p2rast kahte tundi passimist leidis, et enam ei ole l6bus ja hakkas vaikselt n2rvi minema ja lamenti l88ma. 6nneks tuli ta pere varsti kohale ja nendega on ta kui vaikne lambuke. 
T88le tagasi j6udes olin ma rampv2sinud, n2ljane ja peavaluga. :) 

Isiklikus plaanis... Noh, isiklikus plaanis ei ole tore. Nii m6nigi asi on l2inud n2ssu ja viimasel ajal hiilib j2lle ligi see tunne, et yksi ja paha on. Ja vahel tundub, et hind, mida ma m6nede asjade eest maksan, on liiga k6rge... Ja vahel kahtlen endas ja enda j6us ning selles, et asjad juhtuvad p6hjusega. 

Igatahes, viimase aja muusikaavastused on ilusad noored shokolaadineiud, kellel h22lt rohkem kui kuulsust, aga see teebki nende loomingu rohkem nende endi n2gu ja mitte plaadifirmade rahapaja n2gu. :) 


N2iteks Chrisette Michele

V6i siis yliv6imsa h22lega Leela James, kellel aga korralikke videosid v2he


V6i siis Angie Stone, kelle videotest ma valisin hoopis yhe Alicia Key'si ja Eve'ga tehtud remixi. :) 


Minu hing vajab praegu just sellist meela h22lega uinutamist-lohutamist. :)

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kodumaiste haiglate värk siis.
Minu juunior sündis depressiivse eesti väikelinna haiglas a.d. 1992.
Olin osakonna peale ainumas sünnitaja, no ära kiita ei jaksa.
Täpselt 14 aastat hiljem sattusime sama lapsega samal kuupäeval samasse haiglasse, teemaks siis pimesoolepõletik.
Ja ka kiirabis/traumapunktis/EMO's oli suhtumine niivõrd tore :)
Aga no sorry, Põlva ja tema elanikkond,,,

Kadri-Liis ütles ...

Aitäh Leela James'i eest!