Tegijal juhtub

Kui ma lõpuks pärast hirmsat peavaevamist ja enesega võitlemist (minna poodi või mitte minna) kooserdasin alla kööki, siis keetsin oma tavalist riisirooga. Kui lkokkamise lõpetasin, panin nagu alati panni peale taldriku, sest sel puudub kaas, ja riisipoti sinna peale. Niimoodi võtab ühisköögis vähem ruumi, eks. No vot. Tulin üles tagasi ja asusin kuduma-Simpsoneid vaatama. Kogu aeg tunnen söögilõhna. No aru ei saa, niimoodi pikaldaselt läheb justkui tugevemaks. Kedagi nagu all ei olnud ja lõhn oli ka justkui see minu toidu lõhn. Lõpuks siis mõtlesin, et lähen vaatan. Läksingi. Ühesõnaga - jätsin gaasipliidi sisse, panni all hõõgus imeväike tuluke. Seda kindlasti juba üle tunni aja - aedviljasegu oli vaid ühe poole pealt kõrbenud - tegin selle Uncle Bensi kastmega, nii et see vedelik lihtsalt auras ära ilmselt. Pistsin nahka. :D

Ja kuigi mul on kohati tunne, et kuhu ma nüüd jooksma peaks või mis nüüd tegema peaks, ja et natuke nagu süümekad on päev otsa voodis oleskleda (noh, õppimine ja kudumine käib ka voodis, mul on väike tuba), siis tegelikult olen ma ühe voodipäeva ära teeninud küll. :) Ja pealegi ei logele ma tervet päeva, poole tunni pärast ju sõitma. Saate aru, noh, harjumatu on lihtsalt o l l a, niimoodi normaalselt, mitte midagi tegemata. :D Kuna ma olen järgmise nädala alguses neli päeva vaba (need teoreetilised vabad päevad - iga päev on kas sõit, kool või trenn), siis tänu sellele olen ma täna õppimist ka edasi lükanud. :)