Ühesõnaga, nagu näete ka postituste sagedusest, olen ma tööl tagasi, täie rauaga. Et polegi nagu enam midagi kirjutada, muig. Üks juhtum oli tegelikult, kus ma meie uuele juhataja asetäitjale natuke draamat tegin. Et ütlesin talle, et ta ei kohtleks mind nagu s*tta ja edasine vestlus, kus tema püüdis asja selgitada ja siluda, jõudis veel selleni, kus ma talle ütlesin, et ise ta ei tea, kuidas pooli asju teha ja et kogu aeg nõuab, et asju tehtaks teistmoodi ja aint nõuab ja nõuab ja kellelegi mingit muud võimalust ei jäta jms. Noh, ühesõnaga selline tüüp on, kes kohutavalt kamandab ja üle piiri läheb, näiteks haaras ta mul käsivarrest ja tõmbas jõuga üle poole kontori, et näidata, kus ma koosoleku ajal seisma pean. Nii et ma ei tunne mingeid süümekaid draama tegemise pärast. :)
Aga eile juhtus hoopis selline lugu. Sissejuhatuseks nii palju, et siin Londonis, kui sa tahad korralikku orgaanilist piima, klaaspudelis jne, siis sõidab sul mingi võrgust kastiga kaubik ringi ja poetab aga pudeleid ukse taha. Mulle on mulje jäänud, nagu oleks see piim see kõikse parem ja nii ma üritasingi mingi vahe hullult selle piimamehe numbrit saada, et omale kah koju tellida. Aga number oli jubekallis ja nii see helistamine muudkui aga venis. No vot. Aga lähen mina eile kodust välja, et trenni minema hakata, olen jõudnud jst esimese tänavanurgani, kui pimedusest lähenevad hirmsa kiirusega heledad autotuled suunaga minu peale. Ma olin kõnnitee peal, eks, aga ta sõitis täpselt minu suunas. Kuniks viimasel hetkel tõmbas minu ette tee äärde seisma. Auto oli vaevalt peatunud, kui uksest kargas välja selline krapsakas noormees, kes tegi nalja minu ehmunud näo üle ja väitis, et ega ta mind ju ometigi alla ajanud ei oleks. Nii me siis paar sõna vestlesime minu ehmatamisest ja siis haarasin mina härjal sarvist ning tõmbasin tüübi küsimustega letti. Kus, kuidas, millal, mis kell, kui palju? Ostsin kohe proovimiseks pudeli piima ja kui meeldib, panen laupäeva ukse taha sellesama pudelikesega kirja, et kui mitu korda nädalas ja kui palju tahan. Siinkohal ka küsimus tõlkijatele jällegi - whole milk eesti keeles? Täispiim, irw? Eestis on tegelikult vist hoopis protsentidega ju... Ühesõnaga, ostsin selle koorimata ja töötlemata lehmanisast pärit piima. :D Vaatame, kuidas too maitseb. Aga minu meelest on see lihtsalt fantastiline, mul oli tuju nii hea! :)
Nüüd olen kolm päeva vaba ja pühapäeval pärast tööd (jah, pärast tööd, sest keegi muutis graafikut ja pani mind ikkagi selleks päevaks tööle) lähen sellele hotelliketi pidulikule õhtusöögile.
Tahaks üles otsida ka Angelis ühe poe nimega Neal's Yard Remedies, mis tegeleb looduslike ja orgaaniliste kehahooldustoodetega, Inglismaal toodetud pealekauba. :) No vaatab, kas ma sinnamaale ka jõuan. Hetkel on küll peavalu ja kurk valus ja üleüldse uimane, ei tea, kust see nüüd korraga tuli. Tööl on vaikne olnud, et pingest ei tohiks olla.
Ja viimaseks siis selline ülekutse. Ma alguses mõtlesin, et ei kirjuta sellest blogis, aga noh, naisterahva asi, muutsin meelt. Ühesõnaga. Teeme jaanuarikuus lihavaba nädala. Vaatame, kas elu taimetoitlasena on võimalik. :)
Mulle endale on see taimetoitluse idee, eksole, ammu juba huvi pakkunud ja nüüd siis mõtlesingi, et prooviks nädalakese, vaataks, mis tunne on. Ekstreemsustesse ei läheks - piima võib juua ja muna praadida kah, aga kõik otsesed lihatooted - punane ja hele liha, kala (nuuks!), kotletid, singid, pasteedid, nädalaks ajaks silma alt ära. Mul on olemas 2 proovikivikaaslast, kui keegi soovib ühineda, jäta siia sabasse kommentaar (noh, seltsis ikka segasem ju) või jutusta msnis. Võime taimetoiduretsepte vahetada - ma sain ju jõuluks kokaraamatu. :D
Üleskutsel mingit revolutsioonilist või protestimaigulist plagu ei ole. Enda jaoks, sisemine puhastumine ja ehk maailmapildi avardamine, antud raamidest välja astumine. :)
Aga eile juhtus hoopis selline lugu. Sissejuhatuseks nii palju, et siin Londonis, kui sa tahad korralikku orgaanilist piima, klaaspudelis jne, siis sõidab sul mingi võrgust kastiga kaubik ringi ja poetab aga pudeleid ukse taha. Mulle on mulje jäänud, nagu oleks see piim see kõikse parem ja nii ma üritasingi mingi vahe hullult selle piimamehe numbrit saada, et omale kah koju tellida. Aga number oli jubekallis ja nii see helistamine muudkui aga venis. No vot. Aga lähen mina eile kodust välja, et trenni minema hakata, olen jõudnud jst esimese tänavanurgani, kui pimedusest lähenevad hirmsa kiirusega heledad autotuled suunaga minu peale. Ma olin kõnnitee peal, eks, aga ta sõitis täpselt minu suunas. Kuniks viimasel hetkel tõmbas minu ette tee äärde seisma. Auto oli vaevalt peatunud, kui uksest kargas välja selline krapsakas noormees, kes tegi nalja minu ehmunud näo üle ja väitis, et ega ta mind ju ometigi alla ajanud ei oleks. Nii me siis paar sõna vestlesime minu ehmatamisest ja siis haarasin mina härjal sarvist ning tõmbasin tüübi küsimustega letti. Kus, kuidas, millal, mis kell, kui palju? Ostsin kohe proovimiseks pudeli piima ja kui meeldib, panen laupäeva ukse taha sellesama pudelikesega kirja, et kui mitu korda nädalas ja kui palju tahan. Siinkohal ka küsimus tõlkijatele jällegi - whole milk eesti keeles? Täispiim, irw? Eestis on tegelikult vist hoopis protsentidega ju... Ühesõnaga, ostsin selle koorimata ja töötlemata lehmanisast pärit piima. :D Vaatame, kuidas too maitseb. Aga minu meelest on see lihtsalt fantastiline, mul oli tuju nii hea! :)
Nüüd olen kolm päeva vaba ja pühapäeval pärast tööd (jah, pärast tööd, sest keegi muutis graafikut ja pani mind ikkagi selleks päevaks tööle) lähen sellele hotelliketi pidulikule õhtusöögile.
Tahaks üles otsida ka Angelis ühe poe nimega Neal's Yard Remedies, mis tegeleb looduslike ja orgaaniliste kehahooldustoodetega, Inglismaal toodetud pealekauba. :) No vaatab, kas ma sinnamaale ka jõuan. Hetkel on küll peavalu ja kurk valus ja üleüldse uimane, ei tea, kust see nüüd korraga tuli. Tööl on vaikne olnud, et pingest ei tohiks olla.
Ja viimaseks siis selline ülekutse. Ma alguses mõtlesin, et ei kirjuta sellest blogis, aga noh, naisterahva asi, muutsin meelt. Ühesõnaga. Teeme jaanuarikuus lihavaba nädala. Vaatame, kas elu taimetoitlasena on võimalik. :)
Mulle endale on see taimetoitluse idee, eksole, ammu juba huvi pakkunud ja nüüd siis mõtlesingi, et prooviks nädalakese, vaataks, mis tunne on. Ekstreemsustesse ei läheks - piima võib juua ja muna praadida kah, aga kõik otsesed lihatooted - punane ja hele liha, kala (nuuks!), kotletid, singid, pasteedid, nädalaks ajaks silma alt ära. Mul on olemas 2 proovikivikaaslast, kui keegi soovib ühineda, jäta siia sabasse kommentaar (noh, seltsis ikka segasem ju) või jutusta msnis. Võime taimetoiduretsepte vahetada - ma sain ju jõuluks kokaraamatu. :D
Üleskutsel mingit revolutsioonilist või protestimaigulist plagu ei ole. Enda jaoks, sisemine puhastumine ja ehk maailmapildi avardamine, antud raamidest välja astumine. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar