Ehk miilide kaupa naiselikke hädasid.
Ühesõnaga, me kõik teame tänu minu korduvale mainimisele, et homme on hotelliketi õhtusöök/vastuvõtt/ilusate-kleitide-pidu. Ja mina olen seisus, kus ma ei tea, kas minna või mitte. Ja seda kõige tavalisemal ja frustreerivamal põhjusel - mul ei ole midagi selga panna.
Mul ei ole enam väga kaua seda tunnet olnud, et riideid täis kapist vaatab mulle vastu ikka tühjus. Aga ma lihtsalt ei ole nii peenikestel üritustel käinud, et omale sestsinatseid uhkeid kleidikesi kokku osta. Ja noh, jalanumbriga 41-42 vaevalt sinna kingagi juurde leiaks, kui just väga suurt otsimisretke ette ei võtaks.
Ühesõnaga, veel eile oli mul plaan minna linna peale ja leida omale kreemikasvalge ilus pluus oma maani helelilla läikiva printsesslõikega seeliku peale, sest kreemikasvalged ilusad kingad ootavad ikka oma esimest sisseõnnistamist kohvris ja karbis. Tuligi siis Jamaika mulle seltsiks ja kärutasime metrooga Oxford Streetile. Temal oli päikseprille tarvis ja tuli mulle otsustajaks-valijaks kaasa. Juhtus aga nii, et esimesena läksime sinna prillipoodi. Kust me lahkusime oluliselt vaesemana. Prilliraamid nimelt olid Jamaika kingitus, aga klaasid pidin ise sisse ostma. Aga kui su silmad on nii nässus kui minu omad, siis lähevad klaasid maksma umbes 250 naela... Sinna otsa siis veel raamid ja arstlik kontroll (mis maksid kokku vähem kui klaasid, sest need on eritellimus ja neid Inglismaal ei toodetagi). Ohk. Rahast raske südamega maksin muidugi ära - prille pole mul juba kümme aastat olnud ja nüüdseks olen poolteist aastat kogu aeg läätsedega ringi käinud, et annaks äkki puhkust silmadele, eksole.
Igatahes, poest väljudes ei olnud mul mitte mingisugustki tahtmist veel millegi peale raha kulutada, aga sedasorti pluus, mis sobiks minu kaunitarist seeliku peale, oleks vähemalt 30-40 naelane väljaminek. Nii jäigi ostmata ja eile mõtlesin, et vahet pole, ei lähegi peole.
Täna aga hakkasin mõtlema, et tegelikult oleks ju päris vahva minna ja hommikupoole läks meel üsna mustaks, et vastavat riietust ei ole. Otsisin siis veel kapis ja mul on üks selline kena tagasihoidlik põlvini, kolmveerandkäistega fuksiaroosa kleit, mille juurde oleks ka kott olemas. Noh, pika tuhnimise peale leidsin üles ka 9nda klassi lõpukingad, mis enamvähem lähevad ka kleidi alla. Kuldsed rihmikud põhimõtteliselt. Läksin siis poodi ja ostsin omale varuks veel ühed sukad ja roosa küünelaki (muuhulgas ostsin ka lambipirne, mopi ja zilette).
Nüüd ma oleks põhimõtteliselt valmis minema, aga ma ei ole kindel. Kas see kleit ei ole liiga tagasihoidlik, tavaline? Sätendavate ehetega saaks muidugi tuunida. Tööl kah kõik vastavad ümber nurga, milline see dress code siis täpselt on. Umbes, et be posh või et only long dresses või lihtsalt raputavad pead jms. Ma ei tea, noh. Umbes nagu kõik ootaks, et ma ilmuks mingi kartulikotiga kohale, et siis irvitada saaks. Õhh!
Ma ei ole paranoiline, ma lihtsalt ei tea, kas see prillide ost ei olnud mitte märk, et oleks targem minemata jätta. Sest asjad ei suju, saate aru. Tore on ennast muidugi üles lüüa ja eriti oma hotelli inimestele näidata, et koleda vormiriietuse taga on tegelikult kena naine. Aga ... Õhh! Õhhh! Õhhhh! Frustratsioon, nutt, hala!
Ja siis ma veel ei tea, mida juustega teha. Sirgendada? Üles panna? Pooled kinni panna? Lokkidele rõhuda?
Eks ma võtan oma riided hotelli kaasa ja lakin täna juba küüned kõik roosaks ja loodan, et homme tekib parem tunne.
Oi mulle ei meeldi, kui mul sihukesed mured on. Mul hakkab kool järgmisest nädalast ja rahast saab defitsiit.
Pealegi on ilm nii külm, et peaksin seal Hiltonis riideid vahetama, sest palja tagumikuga ja ilma kampsunita mina küll ühes hotellist teise liikuda ei kavatse, tehku need inglannad siis mis nad teevad.
Ühesõnaga, me kõik teame tänu minu korduvale mainimisele, et homme on hotelliketi õhtusöök/vastuvõtt/ilusate-kleitide-pidu. Ja mina olen seisus, kus ma ei tea, kas minna või mitte. Ja seda kõige tavalisemal ja frustreerivamal põhjusel - mul ei ole midagi selga panna.
Mul ei ole enam väga kaua seda tunnet olnud, et riideid täis kapist vaatab mulle vastu ikka tühjus. Aga ma lihtsalt ei ole nii peenikestel üritustel käinud, et omale sestsinatseid uhkeid kleidikesi kokku osta. Ja noh, jalanumbriga 41-42 vaevalt sinna kingagi juurde leiaks, kui just väga suurt otsimisretke ette ei võtaks.
Ühesõnaga, veel eile oli mul plaan minna linna peale ja leida omale kreemikasvalge ilus pluus oma maani helelilla läikiva printsesslõikega seeliku peale, sest kreemikasvalged ilusad kingad ootavad ikka oma esimest sisseõnnistamist kohvris ja karbis. Tuligi siis Jamaika mulle seltsiks ja kärutasime metrooga Oxford Streetile. Temal oli päikseprille tarvis ja tuli mulle otsustajaks-valijaks kaasa. Juhtus aga nii, et esimesena läksime sinna prillipoodi. Kust me lahkusime oluliselt vaesemana. Prilliraamid nimelt olid Jamaika kingitus, aga klaasid pidin ise sisse ostma. Aga kui su silmad on nii nässus kui minu omad, siis lähevad klaasid maksma umbes 250 naela... Sinna otsa siis veel raamid ja arstlik kontroll (mis maksid kokku vähem kui klaasid, sest need on eritellimus ja neid Inglismaal ei toodetagi). Ohk. Rahast raske südamega maksin muidugi ära - prille pole mul juba kümme aastat olnud ja nüüdseks olen poolteist aastat kogu aeg läätsedega ringi käinud, et annaks äkki puhkust silmadele, eksole.
Igatahes, poest väljudes ei olnud mul mitte mingisugustki tahtmist veel millegi peale raha kulutada, aga sedasorti pluus, mis sobiks minu kaunitarist seeliku peale, oleks vähemalt 30-40 naelane väljaminek. Nii jäigi ostmata ja eile mõtlesin, et vahet pole, ei lähegi peole.
Täna aga hakkasin mõtlema, et tegelikult oleks ju päris vahva minna ja hommikupoole läks meel üsna mustaks, et vastavat riietust ei ole. Otsisin siis veel kapis ja mul on üks selline kena tagasihoidlik põlvini, kolmveerandkäistega fuksiaroosa kleit, mille juurde oleks ka kott olemas. Noh, pika tuhnimise peale leidsin üles ka 9nda klassi lõpukingad, mis enamvähem lähevad ka kleidi alla. Kuldsed rihmikud põhimõtteliselt. Läksin siis poodi ja ostsin omale varuks veel ühed sukad ja roosa küünelaki (muuhulgas ostsin ka lambipirne, mopi ja zilette).
Nüüd ma oleks põhimõtteliselt valmis minema, aga ma ei ole kindel. Kas see kleit ei ole liiga tagasihoidlik, tavaline? Sätendavate ehetega saaks muidugi tuunida. Tööl kah kõik vastavad ümber nurga, milline see dress code siis täpselt on. Umbes, et be posh või et only long dresses või lihtsalt raputavad pead jms. Ma ei tea, noh. Umbes nagu kõik ootaks, et ma ilmuks mingi kartulikotiga kohale, et siis irvitada saaks. Õhh!
Ma ei ole paranoiline, ma lihtsalt ei tea, kas see prillide ost ei olnud mitte märk, et oleks targem minemata jätta. Sest asjad ei suju, saate aru. Tore on ennast muidugi üles lüüa ja eriti oma hotelli inimestele näidata, et koleda vormiriietuse taga on tegelikult kena naine. Aga ... Õhh! Õhhh! Õhhhh! Frustratsioon, nutt, hala!
Ja siis ma veel ei tea, mida juustega teha. Sirgendada? Üles panna? Pooled kinni panna? Lokkidele rõhuda?
Eks ma võtan oma riided hotelli kaasa ja lakin täna juba küüned kõik roosaks ja loodan, et homme tekib parem tunne.
Oi mulle ei meeldi, kui mul sihukesed mured on. Mul hakkab kool järgmisest nädalast ja rahast saab defitsiit.
Pealegi on ilm nii külm, et peaksin seal Hiltonis riideid vahetama, sest palja tagumikuga ja ilma kampsunita mina küll ühes hotellist teise liikuda ei kavatse, tehku need inglannad siis mis nad teevad.
2 kommentaari:
Kindlasti mine! :)
Jubedalt inglaslik oleks muidugi juuste puhul triikimisele rõhuda, aga tead, ma soovitan - tee lokid ja siis pane mõne lõksuga niimoodi veidi hooletult kinni, et oleks selline äge look! Ning fuksiaroosa sobib kindlasti hästi!
Have fun;)
ja lase kellelgi endast pilti ka teha, tahaks näha ju! head piduuu :P
Pips
Postita kommentaar