Ehk lugu sellest, kuidas ma peaaegu ära minestasin.
Nimelt rabas mind üks medõde endaga kaasa, kui ühte värsket haava siduma läks. Ja millegipärast hakkas mul kohutavalt palav, pea hakkas ringi käima ja silme ette hakkasid imelikud mustrid tekkima. Ma siis panin käbe voodi juurest minema, jõin vett ja ei saanud üldse aru, mis toimub. Polnud üldse mingi eriline haav, veri mul südant pahaks ei aja ning ennegi juba haavu näinud ju. Nii ma siis tiksusingi voodi äärde ja äärest ära mitu korda, sest tahtsin ikka saagist matti saada, aga iga kord hakkas imelik. Pärast tuli aga selsamal patsiendil veel paar väiksemat haava siduda. Sellega juhtus nii, et tegin täitsa ise otsast peale kuni lõpuni- medõel oli vaja vahepeal ära käia ning usaldas mind omapead haava puhastama-siduma. Kusjuures siis ei hakanud paha. Müstika.
Jaa, ning kanüüli väljavõtmisega ka probleeme ei ole. :) Väiksed asjad, aga kuskilt peab ju alustama. ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar